Et sissetulijad näeksid valgust (Lk 8:16jj)

Lk 8:16-21

"Ükski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust... Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat" (ss 16,18, 1968a tõlge)

   Eelmine kord oli juttu sõna seemnest, mis peaks kuulajas head vilja kandma. Samuti süüdatakse lamp või küünal kindla eesmärgiga: valgust saada. Kui oleme kuulanud nii, et meis on koitnud Jeesuse valgus, siis peaks see hakkama ka teisi valgustama. Muidu on oht, et meie valgus kustub nagu kinnikaetud küünal.

   Siiski me ei saa teisi valgustada oma jõust, vaid koostöös Jumalaga, nagu Kuu ei valgusta iseesesest, vaid peegeldab Päikese valgust.

   Aga tema juurde tulid ta ema ja vennad ega võinud saada tema ligi rahva pärast. Ja temale teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sind näha!"  Aga ta kostis ning ütles neile: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja teevad selle järgi!" (ss19-21)

Markus kirjutab veidi enne sedasama olukorda:  "... tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära" (Mk 3:21,31-35 1997a tõlge)
   Niisiis Jeesuse ema ja vennad ehk ei mõistnud tema kuulutustegevust hästi ning tahtsid teda tagasi hoida. Luuka evangeeliumist võib jääda Jeesusest tõrjuv mulje ja seda kirjakohta on mõned kasutanud kutsumaks eemale hoidma uskmatutest sugulastest ja sõpradest.  Aga Markuse kirjutatu kõlab veidi teisiti: "Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: Ennäe, mu ema ja mu vennad!  Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema" (Mk 3:34-35) See kõlab rohkem nagu maise perekonna mõiste laiendamine Jumala laste perekonnaks, kuhu kuuluvad kõik, kes Jumalat kuulda võtavad.  
   Range eraldumise vastu räägib ka see, et siis me ei saa olla neile valguseks. Muidugi, kui kellegi mõju tõsiselt takistab käimast Jumala teed, siis tuleb seda mõju vähendada vahel ka eemalehoidmisega.

   Jumal, palun valgusta jätkuvalt me südameid, nii et sellest jätkuks teistelgi. Eriti praegusel jõuluajal anna meile tarkust, kuidas peegeldada sinu valgust ja hoida end halbade mõjude eest!  Aitäh, et tulid Jeesusena maailma, et taastada meie suhe sinuga!

Loe edasi

Erinevad pinnased (Lk 8)

Lk 8:4-15
Jeesus rääkis tähendamissõna, kus külvati seemet nelja sorti pinnasele. Ainult heasse mulda kukkunud seeme kandis vilja.
Me võime olla nii külvaja kui pinnase rollis.
   Külvajale on lohutuseks, et iga pinnas ei kannagi vilja, iga kuulja ei võta kuuldut vastu, aga umbes neljandik võib kanda vilja kuni sajakordselt.
   Pinnasena võime olla kord viljakad, mõnel ajal või alal aga kõvad, kivised või rohtunud. Mõnest teemast ei taha kuulda. Kes tõelistes raskustes kindlaks jääb, ei teagi ette. Erinevad mured ja soovid võivad õpetatu lämmatada. Aga me võime aja jooksul muutuda paremaks või halvemaks pinnaseks.  Sama on ka teiste inimestega.
Nii et aidaku Jumal meil olla vastuvõtlikud tema õpetusele ja kanda head vilja.

Loe edasi

Jeesusega koos käisid ka mõned naised (Lk 8)

"Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,  ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga." (Lk 8:1-3)

Erinevalt teistest rabidest lubas Jeesus endale ka naissoost järgijaid ja Luukas pidas oluliseks selle kirja panna.
Jüngritel oli ühine kukkur ja osa selle sisust tuli nimetatud  naistelt.

Piiblis ei olevat näiteid, kus mõni naine oleks Jeesuse vastu olnud; tema vaenlased olid mehed.

Ja erinevalt nendest, kes salme Piibli kontekstist välja rebides on keelanud naistel koguduses õpetada või isegi rääkida, on Piiblis täitsa olemas naisprohvetid ja muud naistest töötegijad. Kuskil pole kirjas, et Püha Vaim andeid jagaks soopõhiselt. Kuigi laste ja muu majapidamise kõrvalt jääb naistel sageli vähe(m) aega ja jaksu väljaspool kodu tegutseda, ei tähenda see, et nad võimelised ei oleks.

Loe edasi

Kuipalju oled andeks saanud? (Lk 7:36jj)

Luuka 7:36-50

Variser Siimon kutsus Jeesuse enda poole sööma. Kui Jeesus seal laua ääres lesis, nagu tol ajal kombeks, tuli üks halva kuulsusega naine ning hakkas tema jalgu pisaratega pesema, suudlema, juustega kuivatama ja kallihinnalise salviga võidma. (ss 36-38) Väidetavalt oli selline söömaaeg avalik sündmus, kuhu inimesed võisid vaatama-kuulama minna. Siiski nõudis see patusena tuntud naiselt julgust sinna minna, ta ei olnud teretulnud.  Kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: „Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune." (39) Juba patuse puudutus tegi variseride arvates patuseks.
Jeesus tajus ta mõtteid ja ütles talle: „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.  Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?" (41-42) 
„Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut." (44-47)

Jalgade pesemine oli osa külalislahkusest, sest jalad said sandaalides mustaks. See oli orjade töö. Suudlus käis sageli tervituse juurde. Nii jättis variser tegemata, mida oleks olnud viisakas teha.

Jeesus ei eitanud naise patusust, aga erinevalt variserist, kes naist lihtsalt põlgas, andestas ta patud, tunnustas naise usku ja soovis rahu. (48, 50)

Mis iseloomustab variseri ja mis naist?

Variser: kõrgkihist, kindlustatud, seaduse kaitse all; ei uskunud Jeesusesse, umbusklik, ükskõikne, üleolev, ebaviisakas, patustest eralduv, ennast õigeks pidav, lahterdav.

Naine: põhjakihist, mittekindlustatud, kaitseta; uskus Jeesusesse, patuse elatusallikaga, otsis andestust, alandlik, tänulik Jeesusele, võib-olla algul meeleheitel.

Mille poolest sarnaned variseri, mille poolest naisega? Mida on neilt õppida?

Ilmselt on olnud olukordi, kui meeleheitel, pisaratega andestust otsime ja seda leides tänust üle voolame. Aga kui suhted Jumalaga tunduvad korras olevat, on oht enesekindalt teistele ülalt alla vaadata ja vähe armastada. Selle vastu ehk aitab tänulikuks ja enda ekslikkusest teadlikuks jäämine. 

Siiski, armu ja seega armastuse suurendamiseks ei ole lahenduseks rohkem patustada ;) Pigem määrab siin inimese enda tunnetus, kuivõrd ta mõistab oma vajadust andestuse järele. 

Jeesus, tänan andestuse eest! Palun aita olla jätkuvalt avatud su korrigeerimisele ja näha teisigi sinu silmadega.

Loe edasi

Prohvetid/õpetajad ja nende kuuldavõtmine (Lk 7:24jj)

Luuka 7:24-35

Jeesus rääkis Ristija Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?" (s 24) Kõrbes vist pilliroog ei kasva. Mitmed kommentaatorid arvavad, et siin on vihje Johannese kõigutamatule iseloomule.

   "Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades." (s 25) Johannes ei kuulunud ka ühiskonna kõrgkihi hulka.
   "Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees." (26-27) Johannesel oli eriline ülesanne: valmistada Jumala rahvas ette Messia Jeesuse tulekuks.
   "Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem." (28) Johannes oli Vana Lepingu viimane prohvet, Uue Testamendi ajal on meil, kristlastel uuel tasemel suhe Jumalaga.

   Kogu rahvas, s.h võõrvõimuga koostööd teinud maksukogujad, võtsid Johannest kuulda ja lasksid and ristida meeleparanduse märgiks, aga kirjatundjad - tolle aja teoloogid ning enda arvates Jumalale kuulekad variserid ei võtnud vastu jutlust meeleparandusest. (29-30)

   Kuigi vahel on Jeesus eeskujuks toonud laste usaldust ja alandlikkust, võrdleb ta nüüd varisere pirtsakate lastega, kes ei jõua kokkuleppele, mida mängida - pidu või matust, tolle aja rollimänge. Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud. Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: „Tal on kuri vaim!"  Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: „Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!" (32-34) Johannese ja Jeesuse käitumine oli inimestele vaid ettekäändeks, miks neid mitte kuulda võtta.

   "Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed." (35) Mõistlikud tunnevad ära, milline sõnum on väärt vastuvõtmist ja selle järgi tehes kannavad head vilja.

Kuidas tänapäeva õpetajate paljususe juures tunda ära õiged prohvetid ja õpetajad?
- Sõnum peab olema Piibliga kooskõlas, sealjuures mitte lihtsalt mõne salmiga, vaid tervikliku Piibli õpetuse - nii armastuse kui pühadusega -  kooskõlas.

- Kristlasel võiks olla ka sisemine tunnetus, mis on õige, mis mitte.

- Kui tegu on tuleviku kuulutamisega, peab see täide minema, või siis jääb lubatud karistus tulemata inimeste meeleparanduse tõttu. 

- Sõnum aitab Jumalale lähemale, mitte ei peleta eemale.

Taevaisa, anna palun avatust tunda ära sinu sõnumitoojad ja sõnumid ning tahet teha nende järgi.

Loe edasi

Kes on väärt...? (Lk 7:1-23)

Luuka 7:1-23

Rooma väeülema sulane oli haige ja ta saatis juutide vanemad Jeesuselt abi paluma. Juudid palusid Jeesust: „Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi." Ja Jeesus läks nendega kaasa (ss 4-5)

Juudid hindasid ja enamasti inimesed hindavat meie väärtust meie tegude järgi. Ka Jumal mõistab lõpuks kohut tegude järgi, aga siiski kuuleb ja aitab ta ka patuseid, kelle teod ei ole piisavad. Ning tegudega ei jõuagi me tema armu ära teenida, see on siiski kingitus. Aga kas meie teod mõjutavad palvele vastamist?
Kui Jumal palvele ei vasta, pole võib-olla õige aeg. Või on vastus teistsugune, kui ootasime. Võib ka olla, et Jumal ootab meilt mingit tegu või hoiaku muutust, et asjad liikuma hakkaksid. 

Väeülem oli tagasihoidlik ja saatis Jeesusele ütlema: „Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!  Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!" (ss 6-7) Siiski ei pidanud ta end väärituks abi saama. Ta uskus sõna väesse, uskus, et Jeesusel on vaimumaailmas autoriteet haigustele käsklusi anda. Ja Jeesus tunnustas seda usku. Usu tõttu oleme väärt abi saama. 

Järgmises loos kohtus Jeesus matuserongkäiguga, kus maeti lesknaise ainsat poega. Keegi ei palunud Jeesust, aga tal hakkas naisest kahju ning ta äratas noormehe ellu. Kohalolijaid haaras aukartus Jumala ees. (ss 11-17)  Kuidas sa reageeriksid, kui keegi su silme all surnu ellu ärataks? Kas näeksid selles Jumala kiitmist väärt tegu, oleksid hirmul oma patususe pärast või peaksid seda hoopis mingiks pettuseks või maagiaks? 

Ristija Johannese jüngrid jutustasid Jeesuse tegudest ka Johannesele, kes oli vangis. Johannes saatis oma jüngrid küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?"  Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.  Ja Jeesus vastas neile: „Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!" (ss 18-19, 21-23)

Jeesus tsiteeris siin Vana Testamendi tõotust (Js 35:5, 61:1). Niisiis oli Jeesuse imetegude eesmärk ka näidata, et "tema oli see, kes pidi tulema" - juutidele lubatud Messias, kes pole siiski ainult juutide, vaid kõigi rahvaste ja ka nähtamatu maailma Valitseja.

Kas tänapäeval oleksid imeteod need, mis rahvastele selgitaksid, kes Jeesus on?
Mitmed olevat pöördunud Jeesuse usku, kui Jeesus neile ilmus. Osad jõuavad Jumalani teaduse kaudu, osad Piibli lugemise-õppimise kaudu. Neile, kes usuvad vaime ja jumalusi, on ilmselt imedel suurem mõju kui neile, kes ei usu?

Jeesus, sina oled väärt austust kui kõige loodu täiuslik valitseja; aga tänu sulle, et meid oled vaatamata me eksimustele pidanud oma mitmesuguse abi vääriliseks.

Loe edasi

Soul Revolution 1: Pealiskaudsed strateegiad

Katkendeid John Burke'i "Soul Revolution" / "Hingepööre" 1. peatükist

 John rääkis: "Mind juhtis keskkoolist peale see tööta-kõvasti-lõõgastu-kõvasti filosoofia. Kuigi olin puhtviieline õpilane, hea sportlane ja õpilasomavalitsuses, tahtsin sõpru. Kui vahetasin kooli, siis grupp, kes minuni jõudis, pidutses kõvasti, nii pidutsesin ka kõvasti, et nendega klappida. See tõi mu ellu joomise, uimastid ja seksi.
   Ma ei kujuta isegi ette, kui paljusid inimesi olen haavanud. Olen palvetanud andestuse pärast. Olin lihtsalt pime. Tahtsin ainult kuhugi kuuluda ja olla armastatud, ometi saad sa nii enesekeskseks, et sa ei näe, et rada, millel käid, viib su enda ja su armastatud hävingusse. Jeesus oli minu jaoks üleval pilvedes, eemal mu tegelikust elust. Tundsin, et võin Jumalat kasutada, kui teda vajan, aga ei olnud igapäevast, regulaarset ühendust - ma ei teadnud, kuidas Jumalaga suhelda. Ausaltöeldes teadsin temast väga vähe. Ma ei olnud võtnud aega Pühakirja uurimiseks, et tema iseloomu tunda. Ma ei olnud tegelikult oma tahet üle andnud Kristust järgima. Tahtsin oma kooki nii ära süüa kui alles hoida - aga see ei tööta."
   Sellest ajast peale olen harjutanud kogu päevaks Jumalaga ühendusse jäämise kunsti - ja Jumal tekitab minus midagi, mida olen alati tahtnud: rahu, ustavust, armastust, enesekontrolli. Ülestunnistamisest peale on Jumal mind tasahilju välja tõmmanud sügavast august, mille olin kaevanud, aga minus on veel midagi, mis tahab hoida mu jalga seal augus, sest sisimas tunnen, et võin tahta sinna tagasi roomata. See on see 'patune loomus' minus, mis tahab minna tagasi selle ainsa eluviisi juurde, mida teadsin. Ometi tunnen endas kasvamas midagi, mida olen alati tahtnud - midagi täis elu - rahulikku, aga samal ajal põnevat."
 *
Jumal tahab täita meie sügavaimad vajadused, aga varakult harjume täitma oma vajadusi ilma Jumalata.  See ei tööta. Arvame, et meie rahulolu-strateegiad toovad elu, aga sageli need hävitavad elu, mida ihaldame.

Milline on sinu strateegia?

   Meil kõigil on strateegiad - enamasti pealiskaudsed - oma sügavaimate ihaluste täitmiseks. Milline on sinu oma? Oma peamise strateegia tuvastamine võib olla keerukas, nagu oma nina nägemine ilma peeglita. Sageli põimub meie plaan "leida elu" nii meie psüühikasse, et muutub nähtamatuks. Isegi kui oma strateegia tuvastame, võib olla hirmuäratav kujutleda elu ilma selleta.
   Oled sa valmis oma strateegia uuesti läbi vaatama? See ei tarvitse olla halb, aga võib olla palju vähem, kui Jumal sulle on kavatsenud. Küsi endalt, kas oled avatud kasvama, muutuma?
   Üks viis alustada oma praeguse strateegia paljastamist on täita järgmised lüngad:

 "Kui ainult............................................................,
või kui ma lihtsalt..................................................,
siis on mu elu selline, nagu olen alati tahtnud."

   Kirjuta lünkadesse mõned fraasid. Ole aus. Ära oma mõtteid paranda, kui su ihalused tunduvad valed - ole lihtsalt rangelt tõetruu. Mida sa loodad? Millega arvestad?
   Vaadelgem mõnda levinud strateegiat korraks vaimuliku pilguga.
   Mõned inimesed panustavad strateegiale leida Hr. või Prl. Õige, abielluda ja elada armastavas perekonnas. See kõik on hea, aga abielutunnistus ei garanteeri armastust, ustavust ega turvalisust.
   Oletame, et leiad selle "õige", abiellud, saad 2 last, aga sul pole armastust, rahulolu ja turvalisust -- kas oleksid õnnelik? Kahtlen selles, sest su põhilised vaimulikud vajadused oleksid ikka täitmata. Kuidas sa saad vaimulikke väärtusi nagu armastus, rahulolu ja turvalisus?
   Ehk on su strateegia: "Kui vaid saavutan teatud majandusliku taseme ning karjääri ja elustiili eesmärgid, siis ma alles elan!" Materiaalne edu pole iseenesest halb asi, aga kas sellest tõesti piisab? On see kõik, mida tahad?
   Kujutle, et sul on kõik raha, staatus ja lelud, millest oled unistanud, aga sa pole rahul, ei koge rõõmu ega tunne, et su elu oleks oluline - kas sellest piisab? Või tahad sa tõelist rahulolu, isiklikku kindlustunnet, kestvat eesmärki ja võib-olla isegi heldet südant? Kas need vaimulikud väärtused tulevad tõesti kraami juurde hankimisest? Millised on su südame sügavaimad ihalused?
   Võib-olla oled kunagi sügavalt haiget saanud. Selle tulemusel võib su strateegia keskenduda iseseisvaks ja iseseisvalt tugevaks saamisele. Sa ei vaja kedagi. Aga kas sisemist tugevust ja püsivat julgeolekut võib leida isolatsioonis? Kust leiad vaimujõudu ja turvalisust, et tõrjuda kogu oma kartust, elades ohtlikus maailmas?
   Paljudele meie põlvkonnas on valitud strateegiaks elada järgmise tormamise jaoks - kohest rahuldust pakkuvad ostud, kiirelt mööduvad seiklused täitmaks hingepragusid, endorfiinist pulbitsevad armusuhted ja seksuaalsed kõrghetked, mõnuainetest sõltuv ja pidurdamatu lõbutsemine - kõik seepärast, et see viib sind kõige lähemale elusolemise tundele. Aga need strateegiad hävitavad lõpuks elu, mida otsid. Seiklused tüütavad, kõrghetkedele järgnevad madalseisud, armusuhted närbuvad sama ruttu, kui need õide puhkesid, seksist saab seeria järgmisi hommikuid. Niisiis, kuhu sa lähed, et leida püsivaid vaimulikke väärtusi, nagu põnevus koos rahuga, seiklus ühes julgeolekuga ja kestev lähedus koos seksuaalse rahuloluga?
   Nagu C.S.Lewis aru sai, ei ole probleem tavaliselt, et me tahame liiga palju, vaid, et me rahuldume liiga vähesega. Sisemiselt petame endid. Usume kaht asja: "Minu strateegia töötab" ja "Jumal saab takistuseks sellele, mida ma tõeliselt tahan." Aga mõlemad on valed! Lõpuks, Jumal tahab täita meie sügavaimaid igatsusi.

Elava vee allikad

   Jeesus ütles [naisele, kes tuli kaevust vett ammutama]: "Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks." (Johannese 4:13-14)
   Naine ei taibanud kohe, nagu meiegi palju kordi. See on meie põhiprobleem - me ei tea, kes Jumal on, mitte lihtsalt nimepidi, vaid iseloomult; nii me ei tee oma peamiseks prioriteediks otsida elavat vett, mida ta tahab meile anda, et meie janunevaid hingi täita. Püüame jätkuvalt täita oma sügavaid vaimulikke ihalusi pealiskaudsetel meetoditel, mis lõpuks teeb meid veelgi janusemaks.

Ettevalmistust 60-60 eksperimendiks

1. Pane kirja oma vastused küsimustele "Mida ma ihaldan?" ja "Kuidas püüan seda saada?" Oled sa kunagi saanud midagi, mida tõesti ihaldasid ja tõesti pidasid unistuste täitumiseks, aga mis ei täitnud su ootusi? Miks oli see nii?
2. Kui kujutled Jumalat, mis omadused tulevad sulle meelde? Kirjuta need üles.
3. Nüüd kirjuta üles oma isa ja ema iseloomustused. Kuipalju omadusi kattub su ettekujutusega Jumalast? Mis su ettekujutuses Jumalast on moondunud? Mis puudub?
4. Mõtle ajast, kui tundsid lapsena kõige rohkem, et sind armastati, kinnitati, usuti sinusse.  Kes on sind siin maailmas kõige rohkem armastanud? Kujutle, et oled koos selle inimesega ja meenuta, kuidas end temaga koos tundsid. / Nüüd kuula vaimulike kõrvadega ... kas kuuled tõde? Jumala häält: "See armastus tuli minult ... ja ma armastan sind isegi rohkem!" / Pane silmad kinni ja mõtiskle sellest.
      Nüüd kujuta ette inimest või inimesi, keda armastad rohkem kui kedagi teist. Mõtle oma tundeist nende vastu - headest asjadest, mida neile soovid. Nüüd seosta see armastus selle Allikaga. Kust su armastus pärineb? / Kuula uute kõrvadega Jumala tõde: "Armastus, mida tunned, ... tuleb minult ... sinu kaudu ... neile. Ma armastan sind isegi rohkem, kui sina neid. Ma tahan sulle head, rohkem, kui sa tahad head neile."
5. Mis aladel on sul raskusi usaldada Jumala armastust ja headust? Mispärast? Aruta seda usaldusväärse sõbraga või teistega oma väikegrupis.

Loe edasi

Soul Revolution 0: Sügavad igatsused ja usuteekond

   John Burke'i raamat "Soul Revolution" ('Hingepööre'?) kutsub eksperimendi korras 60 päeva jooksul vähemalt iga 60 minuti järel meenutama Jumala armastavat ja püha ligiolu ning temaga (kasvõi lühidalt) suhtlema, rääkides temaga ausalt oma rõõmudest ja muredest ning usaldades end tema juhtida. 
   See võib tõsiselt parandada inimese suhet oma Loojaga ja tervendada tema hinge ja muidki suhteid..

   Iga peatükk juhatab sel teekonnal edasi ja lõpeb asjakohaste küsimuste/ülesannetega.
Sissejuhatuse küsimused on sellised:

1. Pane kirja kõik, mida oma elus igatsed. Ära mõtle sellele, kas need soovid on sinu arvates head või mitte, lihtsalt kirjuta kõik üles.
    
2. Nüüd märgi tehtud nimekirjas ära 3 kuni 5 kõige tähtsamat asja (ilma milleta sa ei taha elada). Mispärast on need asjad sulle kõige tähtsamad? Mida sa loodad, et need sulle annavad? Kas loodad, et see soov loob mingi sügavama vaimse/vaimuliku väärtuse?  Kas see vaimne väärtus on su nimekirja eesotsas?
   
3. Kui on õige, et meie sügavamad igatsused on head ja Jumala antud, kuidas võiks Jumal tahta täita sügavamaid igatsusi, mida su prioriteedid ilmutavad? Aruta seda kellegagi, keda usaldad.
   
4. Kas usaldad, et Jumal tahab täita su sügavaimad igatsused? Mis kartused takistavad teda täielikult usaldamast? Mida võidaksid, kui järgmised 60 päeva Jumalat täielikult usaldaksid? Mida kaotaksid?

Loe edasi

Tehkem head, sest me Isa on hea (Lk 6)

Lk 6:27-36

"Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!" (27-28)

Kas sul on mõni vaenlane, kes vihkab, neab, halvustab sind?  Või tead ainult neid, kellesse ise vaenulikult suhtud? Kuidas sa nendega käitud?  Jeesus räägib võimalusest halb heaga ära võita.

"Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult  võtab kuue, sellele ära keela ka särki!  Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!" (29-30)

Kas peaksime laskma end lüüa ja enda asjad ära võtta?
Siin on pinge õigluse ja armu vahel. Kurjal ei saa lasta lõputult tegutseda, aga on olukordi, kus peaks oma õigusest loobuma ja kurja ära kannatama.

"Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!"  (31)

Eitavas vormis on see ütlus üsna levinud ja ilmselt hulga lihtsam täita, kui aktiivselt teha ise, mida teistelt ootad.

"Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.  Ja kui te teete head neile, kes teile  head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.  Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada,  mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.  Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!  Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!" (32-36)

Taevaisa on andnud meile armu, kui me alles temaga lepitamata patused olime. Jumala ja tema rahva armastus teeb head ka neile, kellelt vastuarmastust pole oodata. Tasu tuleb siis Jumalalt, sest armastus on Jumala olemus ja armastades isetult oleme Tema lapsed.

Taevaisa, tänu su armastuse eest! Palun aita teha head inimeste tasust sõltumata.

Loe edasi

Jeesuse jüngrikool (Lk 6:12jj)

Lk 6:12-26

Olles mõnda aega kuulutanud ja endale jüngreid kutsunud, valis Jeesus välja 12 jüngrit, keda ta nimetas ka apostliteks. Markus täpsustab valiku eesmärki: et nad oleksid tema juures, et ta võiks neid läkitada kuulutama ja et neil oleks meelevald tervendada ja kurje vaime välja ajada (Mk 3:14-15).  Et Jeesuse tööd jätkata, pidid nad kõigepealt olema koos Jeesusega temalt õppides. Enne valikut oli Jeesus pikalt Isaga nõu pidanud.
Leidlem aega, et olla Jeesusega ja temalt õppida.

Valitute hulgas olid kalamehed, endine okupantidele maksude koguja Leevi, vastupanuliikumise liige Siimon Selootes, kahtleja Toomas, kelle kaudu saime teada, et ülestõusnud Jeesuse ihu oli materiaalne, ja lõpuks Juudas Iskariot, kes Jeesuse ära andis. Millegipärast laskis Jeesus Juudal olla jüngrite hulgas ja veel viimasel söömaajal hoiatas: "Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!" (Lk 22:22). Ilmselt andis ta seega Juudale veelkord võimaluse meelt parandada, aga Juudas valis siiski oma tee. Vahel on selliseid pöördepunkte, kust pole tagasiteed, ilmselt Juudale oli see siis (Jh 13:21-27).

Lk 6 järgneb apostlite valikule jutlus, mis sarnaneb mäejutlusega. Kas Jeesus oli poole mäe peal või mäest alla jõudnud, pole päris selge: ta laskus mäelt ja peatus tasasel kohal. Kuulajateks olid jüngrid ja suur rahvahulk.

   Õndsad on vaesed, kurvad, näljased.. nemad saavad omal ajal oma hädast lahti..  Jeesuse tõttu kogudusest väljaheidetud saavad ka oma tasu. Tollal oli juttu juutide kogudusest, kust Jeesusesse uskujad varsti välja visati, aga aja jooksul on sageli ka kristlikud kogudused/kirikud Jumalast niipalju eemaldunud, et tõsiusklikke on välja visatud.

Tänan, Jeesus, et oled kutsunud meid igaühte lootusega, et meist saab asja, ning et maise elu raskused ei kesta igavesti. Palun aita meil tunda ära oma elu tähtsad ristteed ja teha õiged otsused, isegi kui mõned inimesed või kogudused neid õigeks ei pea.

Loe edasi

Puhkepäeval võib küll head teha

Lk 6:1-11

Juudid olid lisaks 'Jumala seaduste tarale', mis eraldas keelatut lubatust, teinud veel teise 'tara', et nad kogemata ei satuks keelatu lähedalegi. Sellega aga oli neil hulk tarbetuid keelde, nagu lubatud teekonna pikkus, katkutava ja söödava vilja hulk jms.

Jeesus aga näitas oma hingamispäeval tervendamiste ja sõnadega, et hingamispäev on seatud inimese pärast, mitte inimene hingamispäeva pärast (Mk 2:27) ja et hingamispäeval võib küll head teha:
Aga tema ütles neile: "Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta ei haara temast kinni ega tõmba teda välja? Kui palju tähtsam lambast on nüüd inimene! Tähendab, hingamispäeval tohib teha head." (Mt 12:11-12)

Inimestena on meil vaja regulaarset puhkust ja aega oma Loojaga suhelda, aga see ei tähenda, et puhkepäeval ei tohi teha head ja vajalikku. Aidaku Jumal meil igaühel leida sobiv tasakaal puhkuse ja tegevuste vahel!

Loe edasi

Valmisolek muutusteks (Lk 5:27jj)

Lk 5:27-39

Tölner e maksukoguja Leevi oli oma rahva reetur ja Rooma okupantide kaastööline, aga ta oli valmis Jeesust järgima. Ta korraldas Jeesusele pidusöögi ja kutsus sinna teisedki tölnerid. Juutidel oli keelatud lävida patustega, et hoiduda nende halvast mõjust. Aga Jeesus ja ta jüngrid astusid keelust üle ja Jeesus ütles nurisejatele: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele."

Jeesus tuli ise patustele head mõju avaldama, neile, kes nägid vajadust muutumiseks. (ss 27-32)

Edasi tekkis küsimus, miks Jeesuse jüngrid ei paastu. Jeesus vastas neile:
„Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad neil päevil." (34-35)

Kas praegu on Jeesus meiega või mitte? Füüsiliselt ta ei ole siin, aga ometi on ta lubanud olla omadega maailma-ajastu lõpuni (Mt 28:20). Siiski on kristlased paastunud.
Paast ei tähenda lihtsalt toidust-joogist loobumist, tähtsam on loobuda ülekohtust ja kõigest, mis takistab suhet Jumalaga (Js 58), abiks on püüe osutuda Jumalale kõlblikuks töötegijana (2 Tm 2:15,19-21). 

Veel rääkis Jeesus tähendamisssõna, et uuest kangast paik, mis pestes suurust muudab, et sobi vana kuue peale. Samuti ei pandud uut käärivat veini vanadesse väljaveninud nahklähkritesse, sest need oleks gaaside surve all rebenenud. Uus lähker aga venis vastavalt vajadusele. "Ja keegi, kes on joonud vana, ei taha uut, vaid ütleb: Vana on maitsvam!" (ss. 36-39)
   Vein minevat seistes paremaks, harjumuspärane elu võib tunduda mugav ja ohutu, aga elus on vahel vaja olulisi muutusi. Jeesusele ei piisanud judaismi lappimisest, vaid Moosese ohvriseaduse aeg oli asendumas Jeesuse-usu ajaga. Head teod ei olnud enam Jumala heakskiidu taotlemiseks, vaid Jeesuse abil seespidise paremaks muutumise nähtav vili.

   Ka vana kogudus või väikegrupp võib muutuda liiga jäigaks ning vahel on mõttekas uute inimeste jaoks teha uus kogudus või grupp, kus kujuneb neile sobivam toimimisviis. See pole lahkulöömine, vaid nagu kõik elav sünnib, annab järglasi ja lõpuks sureb, nii on ka üleilmse koguduse e Jeesuse ihu inimestest algrakkudega. 

Olgu meil avatust muutustele, kus neid vaja, ja tarkust kinni hoida vanast ja heast, mis seda väärib ja edasiminekut ei takista.

Loe edasi

Jeesus tervendab igakülgselt

Lk 5:12-26

Tänastes lugudes tullakse jälle Jeesuse juurde, et ta tervendaks.

Pidalitõbine oleks tollaste reeglite kohaselt pidanud linnast väljaspool viibima, et mitte teisi nakatada. Ta võis kahelda Jeesuse soovis teda tervendada (s 12), aga Jeesus tervendas.
Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja kohe lahkus pidalitõbi temast. Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja käskis: „Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest, nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!" (13-14)

Teda puudutades ei kartnud Jeesus ei nakkusohtu ega kultuslikku ebapuhtust. Vana Testamendi seaduse järgi tegi ebapuhta puudutamine ebapühaks, aga Jeesuse puudutus tervendab ja pühitseb.

Jeesus saatis tervenenu preestri juurde, et ta ka ametlikult terveks tunnistataks ja ühiskonda tagasi võetaks. Ühtlasi oli see preestrile tunnistuseks, et Jeesus suudab tervendada pidalitõvest.

Enne halvatu tervendamist teatas Jeesus tema pattude andeksandmisest (18-20). Kumb on tänapäeval kergem, kas öelda: „Sinu patud on sulle andeks antud!" või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!"? (s 23)

Tänapäeval kuulutatakse andestust mõnes kirikus peale pihti, aga tollal oli see õigus ainult Jumalal ning andestuse saamiseks tuli tuua ohver. Nüüd aga kuulutas Jeesus lihtsalt andestust. Ja ka tervendas halvatusest.

Jeesus tahab tervendada nii ihu kui hinge. Kuigi kõik haigused pole Jumala karistus, nagu tollal arvati, võib küll ebatervislik eluviis, stress, hingehaavad või süütunne lõpuks füüsiliselt haigeks teha. Nii on oluline ka sisemine tervenemine.

Loe edasi

Jeesuse abi ja kutse (Lk 5:1-11)

Lk 5:1-11

Jeesus oli saanud nii populaarseks, et rahvas lausa tungles temalt Jumala sõna kuulama. Seega pidas Jeesus paremaks neid õpetada rannast veidi eemalt paadist (ss 1-3). Paadimeheks oli kalur Siimon, kel just seljataga ebaõnnestund püügiöö (ss 2,5). Ta oli juba varem Jeesusega kohtunud ja kuulnud, et ta on Messias, Jumala tõotatud päästja (Jh 1:35-42), siiski ei jäänud ta kohe Jeesusega, vaid oli jätkanud oma igapäevatööd. Nüüd oli Jeesus temalt veidi abi palunud oma õpetamistöö juures. Huvitav, et vahel palub Jumal meie abi :-)

 "Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!"  Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette." (ss 4-5)

Ükskõik, kas Siimon mõtles, et eks proovin, suurt kaotada sellega pole, või oli tal Jeesuse sõnasse usku, igatahes tulemus oli üle ootuste.

 "Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas." (ss 6-7)

Enne oli Siimon nimetanud Jeesust õpetajaks, nüüd sai Jeesusest Issand:
Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!"  Sest hirm oli haaranud teda... (ss 8-9)

See hirm oli pigem aukartus. Ta koges Jeesuse väge looduse üle ja tunnetas enda patusust.

Tänapäevalgi võime kogeda Jumala abi oma igapäevategemistes nagu töö, õppimine, suhted, mitmesugune toimetulek.. Jõudmata kõike materjali ära õppida, olen asja Jumala kätte andes saanud eksamil küsimused, mida olin jõudnud õppida. (Aga teinekord, kui ise küllalt ei püüdnud õppida, siis kukkusin läbi) Olles mõnikord mõnda aega edutult tööd otsinud, olen õigel ajal (enne raha päris otsasaamist) siiski uue töö leidnud. Taevaisa teab ja hoolib meie igapäevavajadustest ja aitab, kui 'laseme tema sõna peale võrgud vette' - võtame kuulda tema nõuandeid.

Edasi ütles Jeesus: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!" 
 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle (ss 10-11)

Jeesus ei mõistnud Peetrust ta pattude pärast hukka, vaid andis ta elule uue suuna. Tollal olevat olnud kombeks, et mehed võivad mingi aja mõne rabi juures elada ja õppida. Siimon ja ta kaaslased otsustasid, et nüüd on nende jaoks see aeg.

Me elus on vahel suuri ristteid, mis muudavad oluliselt elukäiku, aga on ka igapäevaelu väikseid otsuseid, mis vähehaaval kujundavad harjumusi, iseloomu, tulevikku. Mõlematel juhutel on oluline otsutada meie Looja hea plaaniga kooskõlas, et elutee kulgeks koos temaga ja tema hoidmise all.

Mida tegema Jeesus sind praegu kutsub? Miks oled või ei ole valmis järgnema? 

Jeesus, tänan su andestuse ja lootusrikka kutse eest. Palun aita mõista oma otsuste juures sinu head tahet ja otsustada selle järgi.

Loe edasi

Tervendav õpetus (Lk 4:31jj)

Lk 4:31-44

Naatsaretis ei võetud Jeesust hästi vastu, aga kui ta õpetas Kapernaumas, oli rahvas vapustatud, sest ta sõnal oli meelevald (ss 31-32). Aukartus tema vastu kasvas veelgi, kui ta inimesest rüveda vaimu välja ajas (33-36). Pärast seda ajas ta Siimona ämmast palaviku välja ning kui hingamispäev päikseloojangul läbi sai, toodi juba hulgaliselt haigeid tema juurde, et ta nad tervendaks (38-40). Jeesus tervendaski.

Kuulutajaid ja õpetajaid on erinevaid: mõni räägib väga kuivalt, mõni eluliselt ja autoriteediga. Nagu näeme Naatsareti ja Kapernauma loost, on ka kuulajaid erinevaid: mõni sõnumile avatud, mõni mitte. Kui nüüd inimesed on avatud ja Jumal kuulutamise juures tegutseb, siis sünnivad mitmesugused imelised tervenemised. Ka kurjad vaimud läksid inimestest välja (42), see ilmselt tähendas ka vaimset, emotsionaalset tervenemist.

Rahvas tahtis, et Jeesus jääkski sinna (40-42), aga Jeesus ütles, et ta peab ka teistele linnadele Jumalariigi evangeeliumi kuulutama (43-44).

Iseenesest on ju hea soov olla kogu aeg Jeesuse lähedal, aga tollal oli ta ülesanne inimesena Jumalariigist kuulutada ja ta ei saanud olla mitmes kohas korraga. Kui ta Isa juurde läks, saatis ta Püha Vaimu, kes saab olla meiega alati.

Loe edasi

„Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud" (Lk 4:21)

Lk 4:16-30

Naatsaretis, kus Jeesus oli üles kasvanud, läks ta harjumuspäraselt sünagoogi, kus tal tollase kombe kohaselt lubati külalisena Pühakirja ette lugeda ja õpetada (ss. 16-21).
Kas omal valikul või oli see tolleks päevaks ette nähtud kirjakoht, aga Jeesus luges Jumala saadikust:
„Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.” (18-19)
 
See kehtis Jeesuse enda kohta ja sellest ta hakkaski õpetama. Kujutagem ette, et keegi väidab, et ammune prohveteering on täna tema isikus täide läinud... Ilmselt ei piisa tema väitest, vaid tahaks veel mingit tõestust. Tõestuseks olid Kapernaumas tehtud imeteod, millest ka naatsaretlased kuulnud olid (23). Ometi ei piisanud neile sellest. Lõpuks tahtsid nad isegi Jeesust kaljult alla vistata (28-29). Ilmselt ärritasid neid ka Jeesuse lood, kuidas muude rahvaste esindajad uskusid Jumalat rohkem kui Jumala rahva Iisraeli inimesed (25-27).
Luuka kirjeldusest võib jääda mulje, nagu oleks Jeesus kuulajaid lausa provotseerinud tema vastu olema. Teistest evangeeliumidest aga sellist muljet ei jää. Markus kirjutab, et Jeesus sai seal ainult vähesed haiged tervendada ja et ta pani imeks nende uskmatust (Mk 6:5-6).
Kui kedagi lapsest saadik tunneme, võib olla raske uskuda temas toimunud muutusi või näha teda uue pilguga. Küllap oli ka Jeesuse kodukohas nii.

Sellegipoolest lähevad nii mõnedki Jumala sõna kirjakohad täide meie nähes ja kuuldes nii täna, homme kui ülehomme. Olgu meil avatud meelt seda ära tunda ja uskuda.

Loe edasi

Kõik austasid Jeesust (Lk 4:15)

Lk 4:14-15
 "Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda. Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda."

Jeesus oli kõrbes kiusatustega võideldes saanud viimase ettevalmistuse oma kuulutustööks. Ta ei hakanud õpetama kohe, kui rääkima õppis, vaid kasvas, arenes, sai elukogemusi nagu iga inimene. Isegi tema ei olnud kohe valmis õpetama, vaid õppis kõigepealt ise.

Aga lõpuks ta teenistus algas. Matteus kirjeldab seda veidi pikemalt:
"Jeesus rändas läbi kogu Galilea, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas.  Ja kuuldus Jeesusest levis üle kogu Süüria, ja tema juurde toodi kõik, kes põdesid mitmesuguseid tõbesid ja olid piinade käes ja kurjast vaimust vaevatud ja langetõbised ja halvatud, ning tema tegi nad terveks. Ja Jeesusega käisid kaasas suured rahvahulgad Galileast ja Kümnelinnamaalt ja Jeruusalemmast ja Juudamaalt ja sealtpoolt Jordanit." (Mt 4:23-25)

Luukas kirjutab, et kuuldus temast levis kogu ümbruskonda, Matteus täpsustab: '...üle kogu Süüria.' Kuuldus leivis Galileast palju kaugemale.
Luukas kirjutab, et kõik austasid teda. Matteus kirjutab, et rahvahulgad käisid temaga kaasas. Kuigi hiljem tekkis Jeesusele vastaseid, algul oli valdav suhtumine austus.  Ja kui see maailm lõpeb ja tuleb igavene Jumala riik, ka siis austavad teda kõik.

Loe edasi

Kui sa oled Jumala laps, siis...

Lk 4:1-13

"Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe, kus ta oli nelikümmend päeva kuradi kiusata."
Luukas kirjeldab kolme kiusatust ja kuidas Jeesus need Jumalasõnaga võidab.

1) "Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!"  (3)
Kui sa oled Jumala Poeg... Kurat seab Jeesuse identiteedi kahtluse alla või püüab määrata, kuidas ta peaks Jumala Pojana käituma.
Nii on ka meie kristliku identiteediga. Vahel kuuleme inimesi ütlemas-vihjamas või mõtleme isegi endast: "Kui sa oled kristlane, siis peaksid terve olema.", "Kui oled kristlane, anna mulle raha", "Kui oled kristlane, ei tohiks niimoodi eksida" ... Vahel võib see olla vajalik korralekutsumine, aga sageli on pigem mingite ootuste pealesurumine ja meie kristluse küsimuse alla seadmine.
Ja Jeesus vastas talle: "Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast."  Matteus lisab siia: "vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust"

2) Kurat lubas anda võimu kogu maailma üle, kui Jeesus teda kummardab. (5-7) Jeesus vastab, et ainult Jumalat võib kummardada. Kel on maises elus võimu, saab ka selle abil head teha, aga sageli on võimule saamine ja võimul püsimine seotud kompromissidega. Osad on lubatavad, aga osad osutuvad jumalavastasteks.

3) "Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid, ..
Ja Jeesus vastas talle: "On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!"  (9-10,12)
Vahel saame Jumala sõnast kinni hoides tema abile loota, aga vahel osutub tema lubaduste nõudmine tema kiusamiseks.

Olgu meil äratundmist, millised mõtted tulevad kiusajalt, ja mis on Jumala tahe me olukordades.

Loe edasi

Kandkem meeleparanduse vilja (Lk 3)

Lk 3:1-20

Luukas paneb kirja, milliste valitsejate ajal Johannes kuulutas, et oleks teada, millal see toimus. (1-2)
Johannes "kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks" (3). Selle väljendi tõlkimine mingisse loodusrahva keelde olevat võtnud mitu päeva, sest nad ei tundnud vastavaid mõisteid: meeleparandus, ristimine, patt, andestus.. Kuidas siis väljendada neid muude nähtuste kaudu?
ss 4-6 kutsuvad valmistama Issandale teed. Võib võrrelda inimese siseelu ettevalmistamisega Jeesust uskuma ja vastu võtma: nii et inimene saab välja oma kuristikest suutes uskuda armastust ja hoolimist ning teisalt on vaja vähendada uhkuse mägesid.
Edasi manitseb Johannes väljendama oma meelemuutust tegudes, andes ka väga konkreetseid nõuandeid. 
"Ärge nõudke rohkem, kui teie jaoks on seatud!"
"Ärge tehke kellelegi liiga, ärge olge väljapressijad, leppige oma palgaga!" Kas streik palga pärast on siis keelatud? Või on streik pigem osa palgaläbirääkimistest, mitte väljapressimine?
Kui igaüks ei satu olukorda, kus neid juhiseid rakendadda, siis kolmas on laiemale ringile: "Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!"
Jagada võib muidugi kõike muud vajalikku peale toidu ja riiete. Juhtus nii, et õhtul, kui seda lugesime, plaanis keegi kõrvaklappide ostmist ja kellelgi teisel olid just ühed üle... :-)

Tänapäeval võib vaesus olla seotud alkoholi või narkosõltuvusega. Siis on juba raske aidata, aga abiks on ka, kui saame neid sõltuvusi ennetada külvates igasugust head, toetades perede püsimist, häid suhteid jne, sest sõltuvustesse põgenetakse tavaliselt raskuste eest või tühjusetundest.

Nii Johannes manitses ja kuulutas Messias Jeesuse tulekut, kes ristib Püha Vaimu ja tulega, puhastab ja teeb võimelisemaks tegema head.

Jumal, palun aita meil olla jätkuvalt avatud sinu valitsusele, mis kutsub tegema head ja hoiduma kurjast.

Loe edasi

"Pean olema selles, mis on mu Isa oma" (Lk 2:49)

Lk 2:22-53

Jeesuse vanemad järgisid juutidele antud Jumala seadusi. Tuvide ohverdamine näitab, et nad ei olnud jõukate hulgast.
Minnes Pühakirja käsku täites templisse, kohtasid nad Siimeoni, kes oli sinna tulnud Püha Vaimu õhutusel ning rääkis neile Jumala ilmutatut. (ss 22-35)
Seal oli ka naisprohvet Anna ( või Hanna), kelle kaudu Jumal oma plaane ilmutas (ss 36-38).
Aidaku Jumal meil olla avatud tema juhtimisele olgu siis otseselt meile midagi ilmutades või kirjapandud seaduste/põhimõtete kaudu.
Ning olgu kristlaste kooskäimised kohaks, kus Jumal saab oma tahet ilmutada.

Jeesus kasvas, õppis, arenes nagu iga tavaline laps. Ta ei teadnud kohe kõike. (s 40)
Järgmine lugu on sellest ajast, kui Jeesus hakkas täisikka jõudma. Juudid nimelt võtsid noormehed täisealiste sekka juba 13-aastaselt.
Joosep ja Maarja käisid igal aastal paasapühade ajal Jeruusalemmas (s 41), kuigi nad elasid nii kaugel, et seaduse järgi poleks olnud vaja igal aastal tulla. Võimalik, et puusepal oli ka rohkem liikumisvabadust kui looma- ja põllupidajatel.
12-aastaselt võeti Jeesus kaasa ja noormees kasutas võimalust, et templisse kogunenud õpetajatega vestelda. See haaras teda niivõrd, et ta unustas kojumineku. (42-43)

"Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: "Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud." 
Ent tema ütles neile: "Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?" " (ss 47-49)

Paistab, et tema arusaamine Jumala asjadest olid silmapaistev ning et ta oli ka eriliselt teadlik oma taevasest Isast.
Ometi läks ta vanematega tagasi Naatsaretti, kuulas jätkuvalt nende sõna ning kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures." (51-52)
Nii on siin eeskuju huvituda pühendunult Jumala asjadest, aga ka alistuda neile, kellele maises elus parajasti vaja.

Mingi paralleeli võib leida ka takistustega me plaanides: tuleb otsustada, kas võidelda takistustega, oodata paremat aega või loobuda hoopis.

Jumal, tänan, et saame olla su lapsed!
Palun aita meid meie olukordades ära tunda, millal, kellele ja millele tuleks alistuda ning millal see läheks vastuollu sinu tahtmise ja plaanidega.

Loe edasi

Jumal peab oma sõna (Lk 1:57-)

Lk 1:57-80

Eliisabeti laps sündis, sugulased tahtsid teda isa järgi Sakariaseks nimetada, aga vanemad ütlesid, et ta nimi peab olema Johannes, nagu ingel oli öelnud. Selle otsuse peale tuli Sakariase kõnevõime tagasi ja ta hakkas Jumalt kiitma ning prohvetlikult rääkima.

Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus. Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: „Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga. (ss 65-66)
Ilmselt oli see aukartus Jumala ees, kes andis vanapaarile lõpuks lapse, võttis ära ja andis tagasi Sakariase kõnevõime, ning Sakariase prohveteeringute tõttu.

"Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost, nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi" (ss 68-70)
68.a tõlkes on Jumal "tulnud katsuma oma rahvast", kreeka sõna paistab tähendavat vaatama tulemist, külastamist.
Sarv sümboliseeris Vanas Testamendis jõudu.
Võimast päästet Taaveti järglase kaudu oli Jumal prohvetite kaudu ammu lubanud.

"päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad, et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,  vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile. " (ss 71-73)
Ilmselt ootasid juudid eelkõige päästet Rooma ja teiste rahvaste ülemvõimu alt, aga Jeesus tuli päästma pattudest. Siiski võib Jumal meid päästa ka maiste vaenlase käest, kui vajalikuks peab.
Veelkord meenutab Sakarias Jumala lubadust, lausa lepingut ja vannet juutide esiisale Aabrahamile, ja selle täitumist. Jumal pidas oma sõna ja küllap teeb seda nüüdki.

"et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult teda teenida pühaduses ja õiguses tema ees kogu meie eluaja." (74-75)
Me ei pea kartma vaenlasi, olgu selleks siis inimesed, patud või miski muu.  Jumal päästab neist, et saaksime teda teenida, elades suhtes temaga ja tema vääriliselt. Ning saame elada Jumala ees - tema hinnang meile on kõige olulisem, inimeste hinnangud võivad olla ekslikud. 

 "Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises" (76-77)
Sakarias rääkis kõigepealt Jeesusest, kelle tulekuks Johannes pidi rahvast ette valmistama, alles siis oma pojast. Algusest pealt tehti selgeks, et tema on teevalmistaja, Issand ise alles tuleb. Aga ka teevalmistamine oli oluline ülesanne.
Pääste on tihedalt seotud pattude andeksandmisega. Mõistame ja kogeme päästet siis, kui näeme oma patte, vajadust andestuse järele ja saame andeks ning anname andeks teistele. Siiski ei tähenda see ainult päästet süüst, vaid ka abi muutuda (isegi kui see aega võtab).

Tänan, Jumal, et pead oma sõna, isegi kui see ei täitu alati nii, nagu meie ootame. Tänan, et andestad me eksimused ja annad igavese elu ja teed meid võimeliseks tegema sinu tahtmist, mis on lõppkokkuvõttes kõige parem.

Loe edasi

Jumal ülendab ja kinnitab alandlikke (Lk 1:36-56)

Lk 1:36-56

Maarja võttis inglit sõna-sõnalt ja läkski Eliisabetti vaatama. Kus 'Juuda mäestikus' Eliisabet ja Sakarias täpsemalt elasid ei ole teada. Igatahes jäi ta sinna päris pikaks ajaks (s.56), mis võis teha Jeesuse päritolu kõrvaltvaatajate silmis üsna kahtlaseks.

"Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!  Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?  Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.  Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." (ss 41-45)

Eliisabet tunnustas Maarja usku ning Maarja sai sellest ilmselt kinnitust, sest hakkas seepeale Jumalat kiitma:
„Mu hing ülistab Issandat  ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale... 
sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi 
ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
  näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt."  (46-53)
 Jumal oli ülendanud Maarjat talle tähtsa ülesande usaldamisega, aga 'võimukate ja ülbete pillutamise' taga vist polnud konkreetset  nähtavat sündmust. Võib vaid mõelda, et Jeesuse riik on lõpuks vägevam kui selle ilma võimukad ja ülbed valitsejad. 
 "Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti." (54-55)

Maarja meenutab, et Jumal on hakanud täitma oma rahvale antud lubadust saata neile õiglane ja vägev valitseja.

Kui Jumal on pannud midagi südamesse ja see on ka väljastpoolt kinnitust leidnud, saab tunda erilist rõõmu ja aukartust Jumala usaldusest, hoolimisest, ligiolust..

Loe edasi

Jumala käes ei ole ükski asi võimatu (Lk 1:37)

Luuka 1:26-38

Jumal oli lubanud Aabrahami järglastele anda oma maa, aga ikka valitsesid nende üle teised rahvad. Ta oli lubanud, et Taaveti soost kuningas valitseb neid, aga nüüd polnud enam troonipärijatki teada. Inimlikult paistis võimatu, et need tõotused täituvad, aga Jumal alles hakkas neid täitma, kuigi teisiti, kui oli oli oodatud.

"Aga [Eliisabeti raseduse] kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,  neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega..." (26-27)
"Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.  Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.  Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." (30-33)
 

Taaveti soost kuningas sündis tavalisse vaesesse perekonda, ta ema vajas Jumala armu, nagu kõik inimesed. Ometi valitseb Jeesus igavesti, aga tema  riik ei olegi sellest maailmast.

Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei  ole mehega olnud?" Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.  Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,  sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu."  Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!"  (34-38)

Inimlikult võimatu oli ka Jeesuse sündimine Pühast Vaimust, aga olles kuulnud Jumala teost Eliisabeti elus, usaldas Maarja Jumalat ja lubas Jumalal teha ingli lubaduse järgi.
Jumal kasutab oma töös tavalisi inimesi. Igaühele ei jagu küll nii erilist ülesannet kui Maarjal oli, aga tööd jätkub igaühe jaoks temale sobivas kohas, kui ta selleks valmis on. Vaadakem ka ringi ja märgakem, kelle elus meie läheduses on Jumal tegutsemas, et saada julgust oma kahtlustes.

Jumal, tänan, et usaldad oma tööd meile teha, kuigi oleme ekslikud. Palun aita meil olla avatud nägema ja tegema seda, milleks oled meid igaühte valmistanud.

Loe edasi

Su palvet on kuuldud (Lk 1:13)

Lk 1:1-25

Luukas oli arst ja mingi aeg koos Paulusega (Kl 4:14). Evangeeliumi kirjutamiseks uuris ta Jeesuse elu kohta pealtnägijatelt.
Ta kirjutas veel ühe evangeeliumi (s1) selleks, et lugeja mõistaks paremini, avaramalt, mida ta Jeesuse kohta oli juba kuulnud (s4). Võrreldes teiste evangeeliumidega on Luukas kõige rohkem arvestanud, et lugejad ei ole juudi kultuurist. 

Sakarias ja Eliisabet elasid Jumala ees õigesti, aga neil polnud last. (ss 6-7) Laste saamine oli tollal väga oluline,muuhulgas peeti seda ka osaks Jumala õnnistusest. Sakarias vist ei lootnudki enam, et see palve saab vastatud, inimlikultoli juba hiljavõitu. Aga Jumal andis rohkem, kui oli palutud: lapse, kes sai erilise missiooni (ss 14-17).

Jumal võib palveile vastata teisiti või hiljem, kui arvame. Seega on siiski mõtet palvetada, kui ka tundub, et vastust ei saa.

Seega on ka mõtet osaleda alliansspalvenädala koosolekutel, kel selleks võimalust.

Loe edasi