Prohvetid/õpetajad ja nende kuuldavõtmine (Lk 7:24jj)

Luuka 7:24-35

Jeesus rääkis Ristija Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?" (s 24) Kõrbes vist pilliroog ei kasva. Mitmed kommentaatorid arvavad, et siin on vihje Johannese kõigutamatule iseloomule.

   "Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades." (s 25) Johannes ei kuulunud ka ühiskonna kõrgkihi hulka.
   "Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees." (26-27) Johannesel oli eriline ülesanne: valmistada Jumala rahvas ette Messia Jeesuse tulekuks.
   "Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem." (28) Johannes oli Vana Lepingu viimane prohvet, Uue Testamendi ajal on meil, kristlastel uuel tasemel suhe Jumalaga.

   Kogu rahvas, s.h võõrvõimuga koostööd teinud maksukogujad, võtsid Johannest kuulda ja lasksid and ristida meeleparanduse märgiks, aga kirjatundjad - tolle aja teoloogid ning enda arvates Jumalale kuulekad variserid ei võtnud vastu jutlust meeleparandusest. (29-30)

   Kuigi vahel on Jeesus eeskujuks toonud laste usaldust ja alandlikkust, võrdleb ta nüüd varisere pirtsakate lastega, kes ei jõua kokkuleppele, mida mängida - pidu või matust, tolle aja rollimänge. Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud. Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: „Tal on kuri vaim!"  Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: „Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!" (32-34) Johannese ja Jeesuse käitumine oli inimestele vaid ettekäändeks, miks neid mitte kuulda võtta.

   "Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed." (35) Mõistlikud tunnevad ära, milline sõnum on väärt vastuvõtmist ja selle järgi tehes kannavad head vilja.

Kuidas tänapäeva õpetajate paljususe juures tunda ära õiged prohvetid ja õpetajad?
- Sõnum peab olema Piibliga kooskõlas, sealjuures mitte lihtsalt mõne salmiga, vaid tervikliku Piibli õpetuse - nii armastuse kui pühadusega -  kooskõlas.

- Kristlasel võiks olla ka sisemine tunnetus, mis on õige, mis mitte.

- Kui tegu on tuleviku kuulutamisega, peab see täide minema, või siis jääb lubatud karistus tulemata inimeste meeleparanduse tõttu. 

- Sõnum aitab Jumalale lähemale, mitte ei peleta eemale.

Taevaisa, anna palun avatust tunda ära sinu sõnumitoojad ja sõnumid ning tahet teha nende järgi.

Loe edasi

Kes on väärt...? (Lk 7:1-23)

Luuka 7:1-23

Rooma väeülema sulane oli haige ja ta saatis juutide vanemad Jeesuselt abi paluma. Juudid palusid Jeesust: „Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi." Ja Jeesus läks nendega kaasa (ss 4-5)

Juudid hindasid ja enamasti inimesed hindavat meie väärtust meie tegude järgi. Ka Jumal mõistab lõpuks kohut tegude järgi, aga siiski kuuleb ja aitab ta ka patuseid, kelle teod ei ole piisavad. Ning tegudega ei jõuagi me tema armu ära teenida, see on siiski kingitus. Aga kas meie teod mõjutavad palvele vastamist?
Kui Jumal palvele ei vasta, pole võib-olla õige aeg. Või on vastus teistsugune, kui ootasime. Võib ka olla, et Jumal ootab meilt mingit tegu või hoiaku muutust, et asjad liikuma hakkaksid. 

Väeülem oli tagasihoidlik ja saatis Jeesusele ütlema: „Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!  Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!" (ss 6-7) Siiski ei pidanud ta end väärituks abi saama. Ta uskus sõna väesse, uskus, et Jeesusel on vaimumaailmas autoriteet haigustele käsklusi anda. Ja Jeesus tunnustas seda usku. Usu tõttu oleme väärt abi saama. 

Järgmises loos kohtus Jeesus matuserongkäiguga, kus maeti lesknaise ainsat poega. Keegi ei palunud Jeesust, aga tal hakkas naisest kahju ning ta äratas noormehe ellu. Kohalolijaid haaras aukartus Jumala ees. (ss 11-17)  Kuidas sa reageeriksid, kui keegi su silme all surnu ellu ärataks? Kas näeksid selles Jumala kiitmist väärt tegu, oleksid hirmul oma patususe pärast või peaksid seda hoopis mingiks pettuseks või maagiaks? 

Ristija Johannese jüngrid jutustasid Jeesuse tegudest ka Johannesele, kes oli vangis. Johannes saatis oma jüngrid küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?"  Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.  Ja Jeesus vastas neile: „Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!" (ss 18-19, 21-23)

Jeesus tsiteeris siin Vana Testamendi tõotust (Js 35:5, 61:1). Niisiis oli Jeesuse imetegude eesmärk ka näidata, et "tema oli see, kes pidi tulema" - juutidele lubatud Messias, kes pole siiski ainult juutide, vaid kõigi rahvaste ja ka nähtamatu maailma Valitseja.

Kas tänapäeval oleksid imeteod need, mis rahvastele selgitaksid, kes Jeesus on?
Mitmed olevat pöördunud Jeesuse usku, kui Jeesus neile ilmus. Osad jõuavad Jumalani teaduse kaudu, osad Piibli lugemise-õppimise kaudu. Neile, kes usuvad vaime ja jumalusi, on ilmselt imedel suurem mõju kui neile, kes ei usu?

Jeesus, sina oled väärt austust kui kõige loodu täiuslik valitseja; aga tänu sulle, et meid oled vaatamata me eksimustele pidanud oma mitmesuguse abi vääriliseks.

Loe edasi