Kogemusi teisest ilmast

   John Burke on lugenud ligi tuhandest surmalähedasest kogemusest ja teiste inimeste teemakohaseid uurimusi ning kirjutab oma raamatus Imagine Heaven, et kuigi inimesed neid kogemusi mitmeti tõlgendavad, sarnaneb kirjeldatu sageli Piiblis kirjutatuga, seda täiendades ja illustreerides. Usaldusväärsuse suurendamiseks valis ta raamatusse lood eelkõige inimestelt, kel poleks nende väljamõtlemisega midagi võita, vaid pigem usaldust kaotada, samuti erineva usulis-kultuurilise taustaga inimestelt.

   Paljud jutustavad, kuidas nad nägid ja kuulsid ise kehast väljas olles enda elustamist ja muud ümbruskonnast, mida nad oma voodist ei saanud näha. Selles elus pimedad jutustavad, kuidas nad teispoolsuses nägid. Üldse tuntakse end seal elavama, erksamana, tervemana kui praeguses maailmas. Aeg ja ruum on seal teistsugused ning kehad on justkui valgusest. Kohatakse siitilmast lahkunud sõpru ja sugulasi, s.h esivanemaid, keda selles elus ei tuntud.

    Ja sõltumata usulisest taustast kohtutakse valgusolendiga, isikulise Jumalaga, kelle ligiolu on täis armastust, millest ei tahaks enam lahkuda, või vähemalt sageli nähakse eredat valgust ja tuntakse positiivseid tundeid. Jumala juures tuntakse end kojujõudnuna. Mõni näeb oma senise elu ülevaadet ja sageli tajutakse mingis vormis, et elus peamine on armastus - keegi/Jumal armastab meid ülevoolavalt, isegi teades meie puudusi ja eksimusi, mida seal ei saa varjata.  Ning meiegi peaksime teisi armastama.

    Ilmselt oli surmalähedane kogemus ka apostel Paulusel, kui teda surnuks peeti ja linnast välja lohistati (Ap 14:19-20) ning kui ta tõmmati üles kolmandasse taevasse, kus ta koges kirjeldamatuid asju ega teadnud, kas ta oli ihus või ihust väljas (2Kr 12:2-4).

   On ka halbu kogemusi, neist ehk ei räägita niipalju ja need võivad olla nii traumaatilised, et inimene blokeerib need üldse oma mälestustest. Mõned satuvad algul vähem või rohkem hirmsasse kohta, ning paludes Jumalat, päästetakse sealt. Mõnele lihtsalt näidatakse nii põrgut kui taevast. 

Põrgukogemused võib jagada kolme gruppi:

• udune tühjus, 
• halbadesse tegudesse või hoiakutesse lõksujäämine (nende lõputu kordamine),
• hirmus sügavik.

Jumal ei hülga neid, kes tahavad tema abi, aga ta ei saa võtta taevariiki neid, kes ei allu tema juhtimisele ja armastuse seadusele, sest nad tooksid kaasa kurjuse. 

Elu läbivaatused toovad esile unustatud olukordi, salamõtteid ja motiive ning inimese käitumise mõju teistele. Keskmes on ikka, kuidas keegi on teisi armastanud ja teistele head teinud.
Paljud, nii kristliku kui muu taustaga inimesed, näevad raamatuid, kus on kirjas inimeste head ja halvad teod.

Lõplik kohus tuleb maailma-ajastu lõpus ja need, kes on Jeesuse  vastu võtnud, saavad suurema või väiksema tasu vastavalt oma tegudele:
"Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest - kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule." (1Korintlastele 3:11-15)

Mõned asjad, mille eest Jumal tasub:

• usu säilitamine vaatamata raskusele, 
• Jumala juhtimise otsimine ja järgimine, 
• inimeste aitamine kasvamisel Jumalale lähemale, 
• hästi tehtud igapäevane töö, 
• väiksed armastusest tulenevad heateod,
• oma vara kasutamine ausalt ja headeks tegudeks.

Taevas ei ole igav. Seal kogeti kirjeldamatut ilu: muusikat, värvidemängu, harmooniat elupaikade paigutuses, võrratuid looduspilte. Seal ootab igaüht sobiv eluase ja igavene varandus ning põnevad, võimetekohased ülesanded. Ilmselt jätkub seal ka areng. Suurim tasu on Jumala enda ligiolu.

Mitmed nägid ka Uut Jeruusalemma, mis sarnaneb Ilmutuse raamatus kirjeldatuga.

Loe edasi