Kes teeb mu Isa tahtmist

Mt 7

 

"Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut" (1)
" Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!" (6)
     Kohut ei või mõista, aga kuidagi peab siiski hindama, kellele oma pärleid jagada. Ilmselt on lahendus see: "Tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!" (5) Kui oma (vaimulikud) silmad on puhastatud, siis näeme ka, kuidas teisi aidata või keda meie pärlid vaid ärritaks. Ilmselt on nii enda kui teiste silmade ravimisel jällegi abiks ka palvetamine. "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (7-8) Teistega käitumiseks on siin veel kuldreegel: "Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid." (12) 
     Lisaks 'sigadele' ja 'koertele' ohustavad ka valeprohvetid, kelle tegude viljad ei ole head, kusjuures üleloomulikud imed ei tõesta, et keegi elab Jumala tahe järgi. Tähtsam on hoiduda ülekohtust.  "Mitte igaüks, kes mulle ütleb: "Issand, Issand!", ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.  Paljud ütlevad mulle tol päeval: "Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?"  Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!" (21-23)  Eesti keeles on siin sõna 'ülekohtutegijad', mis võiks viidata ebaõiglasele kohtumõistmisele (peatüki algusest: "Ärge mõistke kohut!") ja ebaõiglastele tegudele.  Algtekstis on  'seaduserikkujad'. Ning 'seadus' sisaldub kuldreeglis: "Tee teistele, mida tahad, et sinule tehtaks!" (12). 

    Taevaisa, palun aita meil ära tunda ja kõrvaldada meie vead, mis takistavad meid nägemast inimesi ja olukordi nii, nagu sina näed, ja  käituda vastavalt, nagu sina tahad.
    

Loe edasi

Taevaisa näeb ja teab

Mt 6

  "Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas! Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, ... [vaid] ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!" (1-4)
   "kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!" (6)
   "Kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu, et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!" (17-18)
    Ilmselt on siin küsimus hoiakus, kelle tähelepanu taotletakse, mitte et üldse ei või näiteks avalikus kohas palvetada. Siiski isiklikud või väikses ringis palved on minuarust sageli sügavamad, avalikkuse ees ei saa alati nii vabalt kõike välja öelda. Muidugi, Jumal näeb ka siis südamesse, aga palvetaja tähelepanu võib olla siiski rohkem sellel, mida öelda või ütlemata jätta.
    Mis puutub annetustesse, siis on vaja siiski leida infot, kellele on abi vaja ja mingit arvepidamist, et ise puudusse ei jääks. Aga motiiv peaks olema abistamine, mitte inimeste kiitus.
   Taevaisa näeb ka varjatud paastu, palvet, head tegu ja tasub selle eest!

   "Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.  Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!" (7-8) Vahel on lobisemist, pikalt palvetamist vaja justkui me endi usu kasvatamiseks, Jumala tõotuste endile meenutamiseks. Või ei peaks seda palve vormis tegema? Et palved oleks lühemad ja konkreetsed. Koos palvetades eriti võiks jätta ka teistele aega oma palveid välja öelda. Taevaisa ju teab meie vajadusi, vaja vaid meie poolt õiget hoiakut.
    Selles peatükis on ka Meie Isa palve, mille põhjal on ilmselt terveid raamatuid kirjutatud. Et Jumalat saame Isaks kutsuda. Et paluda Jumala tahtmise sündimist, aga ka oma igapäevaste vajaduste, andestuse ja kiusatustest hoidmise eest. Ja ka me ise ise peame andestama teistele.

    Ärge koguge endile aardeid maa peale, vaid taevasse. (19-21)
"Te ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. ..... Ärge muretsege, mida süüa ja .... millega riietuda!" Taevaisa toidab linde ja ehib lilli. Aga meie oleme rohkem väärt, et ta meie eest hoolitseks. (24-30)
Lilled tõesti vist ei tee muud, kui kasvavad ja kasvatavad õisi ja vilju, aga linnud siiski peavad ju endile süüa otsima. Põhiline paistab siin olevat jälle hoiak. "Ärge siis hakake muretsema, öeldes: "Mis me sööme?" või "Mis me joome?" või "Millega me riietume?" Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate." (31-32)
    "Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!  (33) Küsimus on ka prioriteetides: usaldada oma elu ja vajadused Jumala kätte ning otsida esmajärjekorras 'Jumala riiki ja tema õigust'. Mida see 'Jumala riik ja tema õigus' tähendab? Noore kristlasena pidasin selleks koguduse üritusi ja piibliuurimist. Aga kui inimesel on pere ja muud kohustused, siis on ka need kohustused vaja ära täita. Seega tuleb leida mingi tasakaal osaduse, Jumala ja tema tahte tundmaõppimise ja praktilise elu vahel. Kõik on vajalikud ning Jumal on meiega ka meie igapäevategemiste juures, kui vaid seda otsime ja tähele paneme. Jumal ei oota tavaliselt meilt päevad otsa osadust, palvet, piibliuurimist, vaid kõige selle tegemist, mis on hea ja õige tänase päeva olukordades. See sisaldab ka palvet ja võib-olla osadust ja piibliuurimist, aga mitte ainult.
   "Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast." (34) 

     Meie taevane Isa, sa näed ka meie varjatud tegusid, nii häid kui halvemaid. Sa tead meie vajadusi, me ei peaks muretsema nende pärast. Aga mingi osa on ka meil oma vajaduste täitmisel. Palun aita meil teha oma osa ilma asjatu muretsemiseta, teades, et sina hoolitsed ülejäänu eest.

Loe edasi

Euharistia

   Lastele olen selgitanud, et ohver on inimese kingitus Jumalale. Tänane jutlus koos viimase aja lugemistega armulaua/leivamurdmise teemal tõi mõtted, et Jeesuse ohver on Jumala kingitus inimestele.
    "Olles Jumala kuju, ei arvanud [ta] osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani." (Fl 2:6-8) Kõikvõimas Jumal elas lihtinimesena, kuulutades Jumala armastust ja tõde, ning lõpuks suri ristil nagu ohvritall. Jumal ise tuli vabastama inimesi, mind ja sind ja teda, patu - sisemise kurjuse ja rikutuse ja Loojast võõrandumise - küüsist, et taastada meis oma pühadus ja armastus.
    Kristus Jeesus kui Jumala kingitus meile ongi kristluse eripära ja kese.  Ehk seepärast ongi vanade kirikute liturgia kese armulaud/euharistia - Jeesuse surma ja ülestõusmise, praeguse reaalse ligiolu ning oodatava Jeesuse taastuleku ja taevase elu kuulutamine Jeesuse seatud märkide, leiva ja karika kaudu.
    Katoliiklaste jt kasutatav sõna armulaua kohta, 'euharistia' tuleb kreeka sõnast 'tänamine'. Nii ongi meie osaks tänuga vastu võtta Jumala kingitud võimalus temaga suhet taastada ja hoida ning end pühitseda Jeesuse abiga.

Loe edasi