Kus 2 või 3 on koos minu nimel...

Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas. Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel." (Mt 18:19-20)

Möödunud pühapäevast selline mõte, et iga kristlaste kogunemine (ja iga kristlane) on selles pimedas maailmas valguslaiguks, seega oluline.
Sest olles koos Jeesuse nimel, tema tahtega kooskõlas, on ta ise meiega.
Ning ka igapäevategemiste juures tahab ta olla meiega, kui teda vaid tähele paneme.

Ta lubab ka anda, kui palume ühel meele tema tahtmist mööda.
Palugem siis jätkuvalt ning pangem tähele Jumala vastuseid:
* et tunneksime ära ja leiaksime Jumala abi enda vaimulikes vajadustes
* et tunnetaksime oma tuttavate (vaimulikke) vajadusi ja mida saame teha nende heaks; ning abi seda ka ära teha
* et nad ise ka oma sügavamaid vajadusi mõistaks ja lahendusi otsiks ja leiaks

Meenutuseks mõned vajadused, millest seni on juttu olnud: pattude andestus, osadus Jumala ja tema rahvaga, elumõte.. Armastatus ja kuulumine jäid järgmiseks korraks.

Loe edasi

1Pt 1. Elu eesmärk ja mõte

1 Peetruse 1

Eesmärke on ilmselt kõigil. Need võivad olla lühemaks või pikemaks ajaks, näiteks poeskäik, kooli lõpetamine, karjäär, maja ehitamine jms. Aga ka kogu maisel elul on oma eesmärk, mida on vahel selgem nimetada elu mõtteks.

Kõigepealt on elu mõte ja eesmärk seotud meie identiteediga.
"Peetrus, Jeesuse Kristuse apostel - Pontoses, Galaatias, Kappadookias, Aasias ja Bitüünias hajali elavatele majalistele, kes on valitud Jumala Isa etteteadmise järgi, Vaimu pühitsemise läbi Jeesusele Kristusele kuuletumiseks ja tema verega piserdamiseks: Armu ja rahu saagu teile rohkesti!" (1 Pt 1:1-2)

Kristlased elasid ja elavad hajutatult mittekristlaste hulgas, olles vaid 'majalised', s.t meie päriskodu pole siin maailmas. Oleme valitud, puhastatud, pühitsetud, et kuuletuksime Kristusele, elaksime Tema juhtimisel.

"Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma." (ss 3-5)

Meil on ka lootus igavesele elule ning kadumatule pärandile.

"Sellest päästest te rõõmustate üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel, keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga, kui te võtate vastu usu eesmärgi - oma hingede pääste." (ss 6-9)

Siin on kirjas Kristusesse Jeesusesse uskumise eesmärk - hinge päästmine. Praeguses elus on mitmesuguseid raskusi, aga need karastavad usku. Ja veel suurem on rõõm päästest, kui katsumused on edukalt läbitud.


"Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud;  sest kirjutatud on: "Olge pühad, sest mina olen püha!"   (ss 13-16)

Vahel tundub lihtsam järgida vanu halbu harjumusi või minna kaasa ümbritseva mõtteviisiga, aga meid on kutsutud olema pühad 'kogu oma käitumisega'. Mitte tehes üksikuid 'pühasid' tegusid, vaid kogu oma elu ja olemusega püüelda pühaduse poole. Ometi mitte oma jõust, vaid lootes andestusele ja olles edaspidi Jumalale kuulekam tema enda abiga. Selleks peaks motiveerima ka teadlikkus oma igavesest eesmärgist ja elu mõttest.

"Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! Teid pole uuesti sünnitatud kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu. Sest „kõik inimlik on kui rohi ja kogu ta hiilgus nagu rohu õieke. Rohi kuivab ära ja õieke variseb maha, aga Issanda sõna jääb igavesti."  See on aga seesama sõna, mida teile on kuulutatud rõõmusõnumina." (ss 22-26)

Pühadus tähendab ka armastamist puhtast südamest.
Uuestisündimisel ja mõttekalt elamisel on oluline osa Jumala sõnal, mis kehtib igavesti ja ilmutab meile jätkuvalt igavesi eesmärke ja mõtet.


Taevaisa, palun aita meil hoida silme ees igavesi eesmärke ja kohandada jätkuvalt oma elu, suhtumisi ja käitumist Sinu juhatuse järgi, saades sellega järk-järgult pühamaks, milleks oled meid kutsunud ja päästnud.

Loe edasi

Osadus Jumalaga, sest oleme lepitatud

Paar mõtet möödunud pühapäevasest teemast.

'Osadus' on koosolemine usukaaslastega, suhtlemine, osasaamine teise elust (murede-rõõmude jagamine üksteist toetades), ....

 "Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,  kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele.

 Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse.

 Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud." (Rm 5:1-5)

Kristuse lepituse kaudu saame osa Jumala kirkusest, armastusest ja ka plaanidest, iseloomust/pühadusest,...  Ta on meid armastanud ja armastab, andestab ja puhastab-tervendab, kutsub meid osalisteks oma plaanidesse, kasvatab meis oma pühadust...
Ka viletsustes võime leida lootuse, sest saame arendada kannatlikkust ning läbikatsutus kinnitab usku ja suhet Jumalaga..

"Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. 

Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks.  Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud." (Rm 5:8-10)

Nagu saime lepitatud, kui esimest korda Jeesuse vastu võtsime, nii saame uuesti rahu ja lepituse ka praegustes olukordades, kui tekib vajaduse seda taastada.

Olgu meil püsivalt lähedust Jumalaga ja vähemalt palve-osadust üksteisega. :-)

Loe edasi

Igapäevased vestlused vaimulikel teemadel

Simplychurch.com: One-line-conversation-starters-with-not-yet-believers

Tänapäeva kiire elu ja lühikeste vestlusvõimaluste jaoks võiks varuda lühikesi ütlusi, millega testida inimeste vaimulikku huvi. Näiteks soovida õnnistust või vastata küsimusele "Kuidas läheb?" et oled õnnistatud.

Postituse autor ütleb, et ta tema kirjutised aitavad inimestel Jumalat veidi paremini mõista. Või et ta veedab palju aega aidates inimestel Jumalale lähemale saada. Või et ta palvetab inimeste eest ja näeb, et Jumal teeb põnevaid asju. Ta pakub ka palvetamist kellegi probleemi eest. 

Ja mingi idee, kuidas huvi korral vestlust jätkata võiks ka olla, näiteks täpsem kommentaar või küsimus uskumuste kohta.

David Watson tavatseb öelda: "Mulle tundub, et Jumal rääkis minuga täna öösel unes " Kui see huvi ei ärata, siis ta ei jätka sel teemal. Muidu jätkab just niipalju, kui vestluskaaslasel huvi on.

****
Kas püüad võimalusel vestelda vaimulikel teemadel? Mis takistab? Mis aitaks takistusi ületada?
Missuguseid 'testfraase" võiksid kasutada oma olukordades?

Loe edasi

Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud...

Mk 2:1-12

"Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale,..."  (Mk 2:4a)

Neli meest püüdsid oma halvatud sõpra viia Jeesuse juurde, aga see polnudki nii lihtne. Rahvast oli Jeesuse ümber nii palju, et kuulajail "väljas ukse eeski ei olnud enam maad" (s.2). Kuidas siis veel kanderaamiga ligi pääseda?

- Mis sind takistab minemast või viimast kedagi Jeesuse juurde? Aitamast kedagi tema vajadustes?
- Kuidas reageerid, kui tulevad takistused?


"...võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas." (Mk 2:4b)

Vahel loobume eesmärgist takistuste tulles. Mõni eesmärk tõesti pole väärt pingutust. Aga on eesmärke, millest ei tohiks loobuda, mil on igavikuline tähendus.
Need mehed ei kartnud isegi Jeesuse maja katust lõhkuda, et eesmärgile jõuda. Ja Jeesus ei pahandanud katuse pärast (kuigi ilmselt tuli see kellelgi hiljem ära parandada), vaid nägi nende teos usku.

Ka takistustest saab rääkida Jeesuse endaga. Jumal annab tarkust etteheiteid tegemata (Jk 1:5)

Palugem tarkust, julgust, jõudu, otsustavust või muud, mis puudu jääb, nii endile kui teistele.

Loe edasi

Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut.

Pühapäeval oli teemaks vaimulike vajaduste äratundmine halvatu tervendamise ja Matteuse kutsumise lugude näitel (Mt 9:1-13).

Samast loost Markuse silmade läbi: "...Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut." (Mk 2:2-3)

Kandkem siis jätkuvalt sel nädalal Jeesuse juurde vajadused,
* et tunneksime ära ja leiaksime abi enda vaimulikes vajadustes
* et tunnetaksime teiste (vaimulikke) vajadusi ja mida saame teha nende heaks, s.h need inimesed, kelle nimed Sa said pühapäeval
* et need teised ise ka oma vajadusi mõistaks ja lahendusi otsiks ja leiaks

Loe edasi