Kannatlikkuse praktika (Lk 7, Hab)

"Ja Johannes kutsus enese juurde kaks oma jüngritest ja läkitas nad Issanda juurde küsima: "Kas oled sina see, kes tuleb, või peame ootama teist?"" (Lk 7:18-19)

Johannes oli tõe kuulutamise eest vanglas, kui ta oma jüngrid Jeesuse juurde läkitas. Ehk ootas ta Jeesuselt vabastamist..
Jeesus vastas: "Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud käivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi; ja õnnis on see, kes minust ei pahandu!" (ss 22-23)

Imed toimusid paljude elus, aga Johannes jäi edasi vanglasse ja lõpuks tapeti. Jeesus teeb imesid, aga mitte alati ja mitte kõigi jaoks. Siiski ei heitnud Jeesus Johannesele ette usupuudust, vaid tunnustas teda: "Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes..." (s 28).

 Mõned väidavad, et usklikud peaks usuga alati terved olema, aga ometi kulgeb palju haigusi oma rada ja tervenemine tuleb omal ajal, kui tuleb. Siis on vaja elada koos selle haigusega mingi aeg.
Hingehaavad, mis ehk pika aja jooksul saadud, ei kao alati lihtsalt, vaid võivad vajada Jeesuse ja mõne inimese abiga juhtunu läbivaatamist, enda ja teiste osa väljaselgitamist, andestamist teistele ja endale, aga ka enda tehtud paha andekspalumist või hüvitamist ning enda mõtteviiside muutmist. Siis on tervenemine protsess, milleks vaja kannatlikkust ja püsivust.

"Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid?" (Habakuk 1:2a )
Kui sageli tundub, et Jumal ei vasta palvetele?
Habakuk  kaebab vägivalla ja ebaõigluse pärast. Lõpuks Jumal vastab ja prohvet jõuab tõdemuseni: "Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, pudulojused kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!" (Hab 3:17-18)
Meie maised ootused, isegi seoses usueluga, ei pruugi täituda; aga on ka võimalus jätta oma ootused kõrvale ja lihtsalt järgida teejuht Jeesust sealt, kus parajasti oled.
(Viimased mõtted on inspireeritud Gateway 25.11.2012 sõnumist  http://www.gatewaychurch.com/podcast/)

Loe edasi

Usu läbikatsumine kasvatab kannatlikkust ja toob tasuks elu (Jk 1)

Jaakobuse 1:1-18

Jaakobuse kirja autoriks peetakse Jeesuse poolvenda (Mk 6:3), kes oli umbes aastatel 40-60 Jeruusalema koguduse juht ja tuntud Moosese seadustest rangelt kinnipidajana (Gl 2:11-12).
See on arvatavasti Uue Testamendi kõige varem kirjutatud kiri, ajast kui kristlus oli veel tihedalt seotud judaismiga. Jk 2:2 kasutatud sõna 'sünagoog' võib viidata varasel ajale, kui koguneti veel juudi kogudusekodades, sest hiljem nimetati kristlaste kogudust ekklesia'ks.
Jk 1:1 '12 hajali suguharu' võib viidata hajutatud juutidele, kellele kõigepealt evangeeliumi kuulutati (Ap 11:19).

"Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse," (s 2)
Huvitav, kuidas saab rõõmustada kiusatustest ja katsumustest (kreekakeelne sõna tähendab mõlemat)?

Jaakobus jätkab: "kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks."
Et siis kiusatused tähendavad usu proovilepanekut ja teevad kannatlikuks.. Katsumust võib vaadata kui eksamit, mida on meile jõukohaseks peetud.
Hiljem täpsustatakse: "Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad." (s 12)

"Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt, ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel." (ss 4-8)

Kiusatustes ja raskustes võib olla vaja Jumala tarkust ja abi, et neid võita. Jaakobus julgustab Jumalalt tarkust paluma öeldes, et Jumal ei tee etteheiteid ning annab lahkesti. Siiski on selle tarkuse saamiseks vaja usku ja kindlameelsust. Vaja on ka püsivust ja kannatlikkust. Sageli ei tule tarkus ja abi kohe kiiresti ja lihtsalt, vaid on vaja rohkem rääkida Jumalaga ja otsida lahendusi. Katsumuste eesmärk pole lihtsalt proovilepanek ja nende võitmine, vaid selle kaudu Jumalaga suhte arendamine.

"Ärgu kiusatav öelgu: "Jumal kiusab mind!" Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.  Ärge eksige, mu armsad vennad!
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas." (ss 13-18)

Kuigi kiusatused on nagu eksamid, ei saada neid Jumal, vaid need tulevad meie endi rikutusest ja katkisusest. Kiusatus ei ole veel patt, aga täideviidud patt väärib palgaks surma. Jumal siiski ei soovi kellegi surma, vaid hoopis tahab meid tervendada ja parandada. Ta on meid tõega uuendanud ja nüüd laseb meil oma kiusatustega silmitsi seista, pakkudes võimalust temaga koos need seljatada, seeläbi tugevamaks saades. Sama on mitmesuguste raskustega, mis on meile katsumuseks.  

Tänan, Jumal, et tahad meis taastada terviklikkuse. Palun aita meid läbida oma katsumused koos Sinuga, palun anna tarkust, kannatlikkust, jaksu vastu pidada ja kasvada heas suunas.

Loe edasi

Oleme saanud usaldava Jumalalapse vaimu (Rm 8)

Rm 8:14-39

"Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse." (ss 15-17)

Mis on ühist ja mis erinevat su maisel isal ja Taevaisal?
Kas su tunded maise isa vastu segavad Taevaisa usaldamist?

Sageli mõjutab suhe maise isaga, kui lihtne või raske on kellelgi usaldada Jumalat. On häid isasid, aga ka neid, kes head eeskuju ei anna. Siis otsitakse isaarmastust ja -eeskuju mujalt..  Aga Taevaisa väärib usaldust, kuigi me alati ei mõista, miks ta millelgi me elus juhtuda laseb. 

"Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult." (ss 18-25)

Kas ootamine on raske? Tänapäeva Lääne ühiskonnas pole see vist eriti populaarne. Aga meie pääste pole veel lõplikult käes, meie pühitsus pole täielik, vaid töö selle kallal alles käib, niikaua kui siinilmas elame. Lootus igavesele pärandile, Jumala laste vabadusele andku meile jaksu praeguse aja raskustes. Me pole neis raskustes üksi:
"Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest." (ss 26-27)

"Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas." (ss 28-29)
Kuigi kõik, mis meile juhtub, ei ole hea, saab Jumal kõigel siiski lasta meile kasuks tulla. Tal on meile kindel eesmärk: taastada oma lastes oma nägu, mis pattulangemisel rikutud sai.

"Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?" (ss 31-35)
Tundub, et tollal polnud kristlaste elu kerge: Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid." (s 36)

Kuidas mõjutavad sinu suhet Taevaisaga viletsus, ahastus, hädaoht? Raskused tööl (või töö leidmisega)? Raskused koduses elus ja suhetes? Ebakindlus majanduslikus ja poliitilises tulevikus? jne 
Kas oled kogenud Ta abi ja rahu ka keerulistes olukordades?

Kord olin mingi aeg üsna tulutult tööd otsinud ja mõtlesin, et proovin veel viimast korda erialast tööd leida ja kui ei saa, siis muud tööd. Kolmest tööbörsilt saadud telefoninumbrist vastati vaid ühel ja sedagi veidi tõredalt. Siiski kutsuti mind vestlusele ja veel teiselegi. Midagi polnud veel selge, aga millegipärast oli sees suur tahtmine laulda. Lõpuks saingi sinna tööle. 

Paulus kirjutab edasi:

"Aga selles kõiges me saame täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus, ei sügavus ega mingi muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas." (ss 38-39)

Meenub laul:
"Kui Jumala rahu on hinge sees mul,
siis kõlab ka tormide sees
mu südames ikka see rõõmustav laul:
Mul on hea, Mul on hea Jeesuses"
(Vaimulikud laulud nr. 471)

Ja need sõnad on kirjutatud varsti pärast autori Ho­ra­tio G. Spaf­ford'i ärialast hävingut tulekahjus ning nelja tütre surma laevaõnnetuses.

Laulu algkeeles on refrääniks It Is Well With My Soul

Loe edasi

1Jh 4. Jumala ja inimese armastusest

1 Jh 4:7-21

Meenuta, kuidas oled viimasel ajal Jumalat kogenud? Eriti tema armastust?
Meenuta inimesi, kes sind armastavad. Milles nende armastus väljendub?

Mõned armastuse väljendusviisid: hoolimine, hoolitsemine,  huvi käekäigu vastu, ärakuulamine, nõuandmine, mitmesugune aitamine, heasoovlikkus, julgustamine, teise heaolu eelistamine oma huvidele ...

Nüüd võid edasi mõelda, et Jumal armastab sind veel rohkem kui need inimesed, kes sind on armastanud.
Kui tundubki, et keegi ei armasta sind, Jumal ikkagi armastab.

"Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.

Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:7-10)

"Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat," ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!" (ss 19-21)

Kõik armastus on Jumalast.  Me armastame teisi, sest meid on enne keegi armastanud. Ka Jumala armastust kogeme sageli teiste inimeste armastustegude kaudu ja teised saavad Jumala armastust kogeda meie kaudu.

"Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas. Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses." (ss 16-18)

Jumal, tänan, et oled meid armastanud ja armastad jätkuvalt! Palun aita meilgi julgelt armastada teisi, peegeldades sinu armastust!

Loe edasi