15. nov 2012
L.
Rm 8:14-39
"Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse." (ss 15-17)
Mis on ühist ja mis erinevat su maisel isal ja Taevaisal?
Kas su tunded maise isa vastu segavad Taevaisa usaldamist?
Sageli mõjutab suhe maise isaga, kui lihtne või raske on kellelgi usaldada Jumalat. On häid isasid, aga ka neid, kes head eeskuju ei anna. Siis otsitakse isaarmastust ja -eeskuju mujalt.. Aga Taevaisa väärib usaldust, kuigi me alati ei mõista, miks ta millelgi me elus juhtuda laseb.
"Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult." (ss 18-25)
Kas ootamine on raske? Tänapäeva Lääne ühiskonnas pole see vist eriti populaarne. Aga meie pääste pole veel lõplikult käes, meie pühitsus pole täielik, vaid töö selle kallal alles käib, niikaua kui siinilmas elame. Lootus igavesele pärandile, Jumala laste vabadusele andku meile jaksu praeguse aja raskustes. Me pole neis raskustes üksi:
"Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest." (ss 26-27)
"Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas." (ss 28-29)
Kuigi kõik, mis meile juhtub, ei ole hea, saab Jumal kõigel siiski lasta meile kasuks tulla. Tal on meile kindel eesmärk: taastada oma lastes oma nägu, mis pattulangemisel rikutud sai.
"Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?" (ss 31-35)
Tundub, et tollal polnud kristlaste elu kerge: Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid." (s 36)
Kuidas mõjutavad sinu suhet Taevaisaga viletsus, ahastus, hädaoht? Raskused tööl (või töö leidmisega)? Raskused koduses elus ja suhetes? Ebakindlus majanduslikus ja poliitilises tulevikus? jne
Kas oled kogenud Ta abi ja rahu ka keerulistes olukordades?
Kord olin mingi aeg üsna tulutult tööd otsinud ja mõtlesin, et proovin veel viimast korda erialast tööd leida ja kui ei saa, siis muud tööd. Kolmest tööbörsilt saadud telefoninumbrist vastati vaid ühel ja sedagi veidi tõredalt. Siiski kutsuti mind vestlusele ja veel teiselegi. Midagi polnud veel selge, aga millegipärast oli sees suur tahtmine laulda. Lõpuks saingi sinna tööle.
Paulus kirjutab edasi:
"Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse." (ss 15-17)
Mis on ühist ja mis erinevat su maisel isal ja Taevaisal?
Kas su tunded maise isa vastu segavad Taevaisa usaldamist?
Sageli mõjutab suhe maise isaga, kui lihtne või raske on kellelgi usaldada Jumalat. On häid isasid, aga ka neid, kes head eeskuju ei anna. Siis otsitakse isaarmastust ja -eeskuju mujalt.. Aga Taevaisa väärib usaldust, kuigi me alati ei mõista, miks ta millelgi me elus juhtuda laseb.
"Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult." (ss 18-25)
Kas ootamine on raske? Tänapäeva Lääne ühiskonnas pole see vist eriti populaarne. Aga meie pääste pole veel lõplikult käes, meie pühitsus pole täielik, vaid töö selle kallal alles käib, niikaua kui siinilmas elame. Lootus igavesele pärandile, Jumala laste vabadusele andku meile jaksu praeguse aja raskustes. Me pole neis raskustes üksi:
"Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest." (ss 26-27)
"Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas." (ss 28-29)
Kuigi kõik, mis meile juhtub, ei ole hea, saab Jumal kõigel siiski lasta meile kasuks tulla. Tal on meile kindel eesmärk: taastada oma lastes oma nägu, mis pattulangemisel rikutud sai.
"Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?" (ss 31-35)
Tundub, et tollal polnud kristlaste elu kerge: Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid." (s 36)
Kuidas mõjutavad sinu suhet Taevaisaga viletsus, ahastus, hädaoht? Raskused tööl (või töö leidmisega)? Raskused koduses elus ja suhetes? Ebakindlus majanduslikus ja poliitilises tulevikus? jne
Kas oled kogenud Ta abi ja rahu ka keerulistes olukordades?
Kord olin mingi aeg üsna tulutult tööd otsinud ja mõtlesin, et proovin veel viimast korda erialast tööd leida ja kui ei saa, siis muud tööd. Kolmest tööbörsilt saadud telefoninumbrist vastati vaid ühel ja sedagi veidi tõredalt. Siiski kutsuti mind vestlusele ja veel teiselegi. Midagi polnud veel selge, aga millegipärast oli sees suur tahtmine laulda. Lõpuks saingi sinna tööle.
Paulus kirjutab edasi:
"Aga selles kõiges me saame täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus, ei sügavus ega mingi muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas." (ss 38-39)
Meenub laul:
"Kui Jumala rahu on hinge sees mul,
siis kõlab ka tormide sees
mu südames ikka see rõõmustav laul:
Mul on hea, Mul on hea Jeesuses"
(Vaimulikud laulud nr. 471)
Ja need sõnad on kirjutatud varsti pärast autori Horatio G. Spafford'i ärialast hävingut tulekahjus ning nelja tütre surma laevaõnnetuses.
Laulu algkeeles on refrääniks It Is Well With My Soul
Meenub laul:
"Kui Jumala rahu on hinge sees mul,
siis kõlab ka tormide sees
mu südames ikka see rõõmustav laul:
Mul on hea, Mul on hea Jeesuses"
(Vaimulikud laulud nr. 471)
Ja need sõnad on kirjutatud varsti pärast autori Horatio G. Spafford'i ärialast hävingut tulekahjus ning nelja tütre surma laevaõnnetuses.
Laulu algkeeles on refrääniks It Is Well With My Soul
0 kommentaari:
Postita kommentaar