Rahutegijad

Mt 5:17-48

    Jeesus ei tulnud Vana Testamendi seadusi tühistama, vaid täitma ning tegi inimestevahelisi suhteid puudutavad seadused veel rangemaks (17-20). Mitte ainult tapmine, vaid ka sõimamine ja halvustamine on patud (21-22), samuti himustades vaatamine (27-28).
   Juttu on ka rahutegemise praktikast.  "Lepi ära oma vennaga", "Ole järeleandlik vastasele" (24-25), "ära pane vastu kurjale",  "keera ka teine põsk", "anna ka kuub" (39-41)... Saan aru, et me ei peaks kätte maksma, vaid pigem head tegema ja palvetama vaenlaste eest, aga kuidas mitte panna vastu kurjale?  Kui vastane näiteks "räägib valetades sinust kõiksugust kurja" (11)? Kas ikka alati järgi anda ja mitte end (või ka teisi) kaitsta? Jeesuski ei keeranud oma kohtumõistjatele teist põske, vähemalt pole seda kirja pandud. Küll on kirjas, et ta palvetas ristil: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad." (Lk 23:34) See oli üks esimesi salme, mida oma usuelu alguses ellu rakendasin, andestades neile, kes ülikooli Interneti-klassis mängisid, hõivates terminalid, millest ühte vajasin oma koolitööde tegemiseks. (tol ajal ei olnud Internetti veel kodudes ega igas arvutiklassiski)
    Tänapäeval öeldakse, et ennast peaks kehtestama (lugupidavalt) ja mitte laskma end jalamatina maha tallata ja ära kasutada, eriti käib see väärkoheldud naiste kohta, kelle enesehinnang võib olla olematu. Ometi, on olukordi, kus on küll mõistlik lihtsalt järele anda. Ja kui abi palutakse, tuleks ka aidata (42), aga ka siin võib vahel vaja minna oskust "Ei" öelda,  kui lõputu teiste abistamine liiga ära kurnab või keegi abivalmidust kurjasti ära kasutab.
    'Vastane' võib olla ka meie enda sees mingi soov, unistus, rahulolematus või himu. Siis ei saa ka alati järele anda, vaid tuleb ära taibata, millega on tegemist ja mille vastu või poolt võidelda ja kuidas võidelda. Ilmselt palvetamine on igasuguste vaenlaste puhul kohane, rääkimata sõpradest.

Taevaisa, kes lased päikest paista nii headele kui kurjadele, palun aita meilgi armastada isegi vaenlasi, palve ja sinu tarkusega, millal järgi anda, millal tõe eest seista. Ja anna meile tugevust selle tegemiseks.
      

Loe edasi

Jumala valgus meis

Mt 5:3-16

"Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.“ Jones oma raamatus "Mäejutlus" vist selgitas nii: 'vaimus vaesed' on 'vaimus loobunud', need, kes on millestki loobunud, et neis oleks ruumi taevariigile. 'Taevariik' seostub esmalt sõnaga 'paradiis', lihtsalt midagi head ja meeldivat, aga süvenedes  ma selgitaks seda kui olukorda, kus valitseb Jumala headus ja õiglus. See on küll hea ja meeldiv, aga mitte kõigi inimlike enesekesksete soovide täitumise meeldivus, vaid Jumala tahte, kõigi (jumalakartlike) inimeste ja Looja harmoonilise koostoimimise meeldivus. 

"Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse." Kurbusel võib olla erinevaid põhjuseid, Jumala lohutust leiavad need, kes on sellele avatud.
"Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa." 'Tasane' pole see, kes ei tee kõva häält, vaid 'taltsas', kes laseb Jumalal end juhtida 'tõotatud maale'. Siia kuulub ehk ka koostöövalmidus inimestega, kõikjal, kus see ei lähe vastuollu Jumala tahtega.
"Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga." Jumal annab (hiljemalt aegade lõpus) küllaga õigust ja õiglust, muidugi tema standardi järgi, mis võib olla kohati rangem või armulisem kui meie ootaks.
"Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse." Me võime saada õigeks Jumala silmis, Jumalaga lepitatud, Jumala halastuse osaliseks. Aga nii peame ka ise halastama teistele. Siin tekib küsimus, milles seisneb see halastus? Halastades kurja tegijatele jättes nad karistamata ei saa me lasta kurjal jätkuda, kui takistamine on me võimuses. Ka eksija takistamine ja karistamine võib olla halastus, kui see aitab tal kahetseda ja pöörduda kurjast. Halastus kui andestus on siis ehk loobumine vihast ja kättemaksust, aga mitte õiglusest.
  Halastus võib olla ka hoopis kaastunne ja abi mistahes hädas olijatele. 

"Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
  Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks."

"Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik... Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. Teie olete maa sool. ... Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.  Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.  Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas."
   Kes lasevad Jumalal end õpetada ja juhtida, taotlevad õiglust, halastavad, hoiavad oma südametunnistuse puhta, teevad rahu tülitsemise asemel, need hoiavad soolana maailma päris halvaks minemast ja paistavad silma teistsugustele. Mõned pöörduvad seda nähes Jumala poole, kiidavad Jumalat. Teised aga kiusavad Jumala rahvast taga, sest nende ligiolu häirib ja mõistab hukka neid, kes ei taha halvast ja enesekesksusest loobuda.
   Suur osa õndsakskiitmisi räägivad sisemistest omadustest - vaimus vaesed/loobunud, kurvad, tasased/juhitavad, puhta südamega, janus õiguse järele, kaastundlikud/andestajad. See paistab (või peaks paistma) välja heade tegudena, näiteks rahutegemine, halastusteod, koostöövalmidus.

Aidaku Jumal, et tänastes olukordades tuleks midagi neist sõnadest meelde ja juhiks meid.

Loe edasi