Jumal varustab ülesande jaoks (Ex 3-4)

2Moosese 3-4

    Ühel päeval, kui Mooses kõrbe taga karja hoidis, kõnetas Jumal teda põlevast põõsast. Ta tutvustas end Moosese esiisade Jumalana ning rääkis oma plaanist Moosese abiga Iisraeli lapsed egiptlaste orjusest välja tuua. (3:1-10)
    Kuid Mooses ütles Jumalale: "Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?" Aga tema kostis: "Mina olen sinuga.." (3:11-12) Mooses ei arva, et see ülesanne talle sobib, aga Jumal lubab olla temaga.
    Siis Mooses ütles Jumalale: "Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?" Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma Olen!" Ja ta jätkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Ma Olen" on mind läkitanud teie juurde." (3:13-14) Ka küsimus Jumala nimest saab vastuse. Nimi kirjeldas selle kandja olemust. Jumal on olemas iseenesest ja on kõige muu oleva allikas.
    Jumal kordab oma päästeplaani ja täpsustab ülesannet (3:16-22). Moosesel on varuks järgmine vastuväide: "Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?" (4:1) Seepeale annab Jumal Moosesele võime mõne ime tegemiseks, mida näidata märgiks, et Jumal on temaga (4:2-9)
    Lõpuks kaebab Mooses oma kehva kõneoskust. Jumal lubab õpetada, mida rääkida, aga Mooses ei taha ikka minna: "Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!" (4:10-13)  Jumal ei loobu oma plaanist, vaid lubab saata Aaroni abiks kõnelema.
     Sellega on vaidlus läbi, Mooses läheb Egiptusesse ja kohtub Aaroniga (4:18-20,24-28). Teel kordab Jumal oma ülesannet ja plaani, seda veelkord kinnitades (4:21-23).
     Jumalal oli kindel plaan Mooses läkitada: ta rääkis sellest korduvalt ja andis vastuse igale mehe vastuväitele, varustades teda muuhulgas konkreetsete tunnustähtede-imedega ning kõneabilisega. Kui Jumal inimesele eriülesande annab, siis räägib ta sellest korduvalt ning valmistab ette ja varustab selle täitmiseks konkreetselt. Uut kinnitust saame, kui astume samme juhatatud suunas. Samuti on juhatamisega igapäevasemates asjades: kas mingi (mitte iseenesest halb) mõte tuli Jumalalt, saab selgemaks alles siis, kui riskida selle järgi teha.

Loe edasi

Jumal kuulis nende ägamist (Ex 1,2)

2Moosese ptk 1-2

Iisraeli laste raske olukord (ptk 1)

    Kui Iisraeli poeg Joosep oli vaarao kojas kõrgel kohal, migreerus Iisrael oma laste ja nende peredega nälja eest Egiptusesse. Kokku oli neid seal 70 hinge (ss 1-5). Aeg läks, Joosepi põlvkond, s.h neile sõbralik vaaro, suri ja Iisraellasi sai järjest rohkem (6-8).
    Uus vaarao hakkas kartma, et suur hulk võõramaalasi on tema riigi julgeolekule ohtlik (9-10). Ta sundis iisraellased orjatööle, lootes, et siis nad ei paljune nii ruttu, aga läks vastupidi (10-12). Siis käskis vaarao iisraeli ehk heebrea ämmaemandatel vastsündinud poeglapsed tappa. Nemad aga ei kuuletunud, öeldes, et heebrea naised jõuavad sünnitada enne ämmaemanda saabumist. Nii andis ta tapmiskäsu kogu rahvale. (15-22)
     Niisiis ka tollal toimus migratsioon, immigrantidest kardeti ohtu ja neid koheldi vahel halvasti. Ja kõik ei allunud valitsuse ebainimlikele korraldustele, mispeale Jumal neid õnnistas.

Vabastaja sünd ja ettevalmistus (ptk 2)

     Sündis üks heebrea poiss, keda vanemad ei visanud vaarao käsu järgi jõkke, vaid panid pigitatud korvis jõe äärde kõrkjaisse. Tema õde jäi lähedusse vaatama, mis edasi saab. (2:1-4) Tuli vaarao tütar, leidis lapse ja otsustas ta üles kasvatada. Et tollal kasutati imikute toitmiseks ammede abi, pakkus poisi õde, et kutsub selleks ühe heebrea naise. Nii juhtus, ilmselt Jumala abiga, et ema sai vaarao tütre loal poissi edasi kasvatada kuni võõrutamiseni, mis võis toimuda paariaastaselt. (2:5-9)
    Seejärel kasvas Mooses vaarao kojas, saades ilmselt ka korraliku juhtimisalase hariduse (10). 
    Suureks saades nägi Mooses oma rahva halba kohtlemist ja reageeris egiptlase tapmisega. Seepeale pidi ta Egiptusest põgenema. (2:11-15a) Midjanimaal ta abiellus, sai lapse ning hoidis oma äia lambaid ja kitsi (15b-22, 3:1a), õppides karjasetarkusi.
     Niisiis oli Mooses omandanud koos emapiimaga algteadmised oma rahva identiteedist, vaarao tütrepojana saanud juhile vajaliku hariduse ning lõpuks lapsevanema ja lambakarjasena pidi harjutama kannatlikkust ja teiste eest hoolitsemist ning õppima muud kõrbes elamiseks vajalikku.
    Jumal kuulis iisraellaste ägamist orjuses ja mõtles oma lepingule nende esiisadega (2:23-25). Nagu eelnevalt kirjutatud, toimus juba Moosese ettevalmistamine iisraellaste orjusest vabastamise juhiks ja võtmeisikuks.

Loe edasi

"Räägime Jeesusest"

Varsti viiene M: "Läheme mõnikord naabritele külla."
mina: "Mida me seal teeme?"
M: "Ajame juttu."
mina: "Millest me nendega räägime?"
M: "Räägime Jeesusest."

(Me pole käinud kedagi spetsiaalselt evangeliseerimas, aga ilmselt on kodugrupikogemused jätnud mulje, et külas käiakse Jeesusest rääkimas :)

Loe edasi