Õnnistus, kui kuulate Jumalat, needus, kui ei kuula

5 Moosese 11

   Armasta seepärast Issandat, oma Jumalat, ja pea alati ... ta määrusi, seadlusi ja käske! Ja teadke nüüd, sest see ei käi teie laste kohta, kes ei ole teadlikud ja kes ei ole näinud Issanda, teie Jumala karistust, tema suurust, tema vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, ega tema tunnustähti ja tegusid, mis ta tegi Egiptuses vaaraole, Egiptuse kuningale, ja kogu ta maale ...,  vaid teie silmad on näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta on teinud. (1-3,7)

   Algul öeldi, et 'seadust ei antud teie vanemaile, vaid teile'. Nüüd tuuakse välja, et seaduse täitmise nõue ei käi 'teie laste kohta, kes ei ole teadlikud ega ole näinud' Jumala vägevaid tegusid. Praegune täiseas ja vastutusvõimeline põlvkond vastutab seaduste täitmise eest. Siiski korratakse käsku seadusi lastele õpetada (19-21), nemad teevad oma otsused ja kannavad nende tagajärgi, kui küllalt vanaks saavad. Iga põlvkond, iga inimene peab ise tegema valiku Jumala kasuks või vastu.

   Seepärast pidage kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te saaksite tugevaiks ja läheksite ning päriksite maa, mida te lähete pärima, ja et te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille Issand vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile ja nende soole, maa, mis piima ja mett voolab! (8-9)
   Korratakse Jumala tõotust anda neile hea maa ja antakse nõu pidada käske, et olla tugev seda tõotatud maad kätte saama. 

   Sest maa, kuhu sa lähed, et seda pärida, ei ole nagu Egiptusemaa, kust te ära tulite, kus sa külvasid oma seemet ja mida sa jalaga veeratast tallates kastsid nagu juurviljaaeda, vaid see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on mägine ja oruline maa, mis joob vett taeva vihmast, maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli. Ja ma annan sinu väljal rohtu su loomade jaoks; sina ise sööd ja su kõht saab täis. Hoidke, et teie süda ei laseks ennast meelitada ja et te ei kalduks kõrvale ega teeniks teisi jumalaid ega kummardaks neid, muidu süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta suleb taeva, nõnda et vihma ei saja ja maa ei anna saaki, ja te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Issand teile annab! (10-17)

    Tõotatud maa on parem kui Egiptus, kust nad tulid. Siiski sõltub põllusaak vihmast, vihm Jumala soosingust ja Jumala soosing sellest, kas nad austavad, armastavad, teenivad ja kummardavad Jumalat või ebajumalaid.

   Sest kui te tõesti peate kõiki neid käske, mis ma annan teile täitmiseks, et te teete nende järgi, armastate Issandat, oma Jumalat, käite kõigil tema teedel ja hoiate tema poole, siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahvad, kes on teist suuremad ja vägevamad... (22-23)
     Kordub tõotus muud rahvad tõotatud maalt ära ajada, kui Jumala rahvas hoiab tema poole. Olles Jumala poolel võime alistada endast vägevamad vastased, võimatud väljakutsed ja olukorrad.

    Vaata, ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse: õnnistuse, kui te kuulate Issanda, oma Jumala käske, mis ma täna teile annan, aga needuse, kui te ei kuula Issanda, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran, ja hakkate käima teiste jumalate järel, keda te ei ole tundnud. (26-28)
   Ühes teises kirjakohas on sarnasele valikule õnnistuse ja needuse, elu ja surma vahel, lisatud: "Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole!" (5Ms 30:19-20) Jumal annab inimestele valikuvabaduse, aga siiski pigem soovib, et me elaksime.

Loe edasi

Mida nõuab Jumal sinult muud, kui et ... käiksid tema teedel...

5 Moosese 10

Vihaga puruks visatud käsulaudade asemele tuli uued teha. Jumal oli andestanud ja jätkas juhatamist.

    "...eraldas Issand Leevi suguharu kandma seaduselaegast, seisma Issanda palge ees, teenima teda ja õnnistama tema nimel kuni tänapäevani. Sellepärast ei ole Leevil osa ega pärandit koos vendadega; Issand on tema pärisosa, nagu Issand, su Jumal, temale on öelnud." (8-9)

Elukutselised preestrid ja templiteenijad seati ametisse. Neil ei olnud maad, et ise endile toitu kasvatada, vaid tuli elatuda Jumala teenimise tööst.

   "Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa peaksid Issanda käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?
   Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on. Üksnes sinu vanemaid on Issand eelistanud, armastades neid, ja on pärast neid valinud nende soo, see on teid, kõigi rahvaste seast, nagu see tänapäeval on.
   Lõigake siis ümber oma südame eesnahk ja ärge enam tehke oma kaela kangeks, sest Issand, teie Jumal, on jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead, kes teeb õigust vaeslapsele ja lesknaisele ja kes armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet." (12-18)

    Käsud ja seadused püütakse kokku võtta võimalikult lihtsalt: austa Jumalat ja käi tema teedel, armasta ja teeni oma Jumalat kõigest südamest ja hingest. Ning tulemuseks ikka ja jälle 'et su käsi hästi käiks'.
   Jumala päralt on taevas ja maa ja kõik. Ta valis endale ühe rahva ja hiljem kõigist rahvaist usklikke, et need elaksid tema õiglaste seaduste järgi, teda austades ning nende käsi käiks hästi.
   Iisraellastel oli lepingu märgiks eesnaha ümberlõikamine, aga juba tol ajal oli tähtsam südame õige hoiak: Jumala kuuldavõtmine, austamine ja õiglane eluviis.

   "Seepärast armastage võõrast, sest te olete ise olnud võõrad Egiptusemaal! Issandat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma ning tema nime juures vanduma! Tema on su kiitus ja tema on su Jumal, kes sulle on teinud neid suuri ja kohutavaid tegusid, mida su silmad on näinud." (19-21)

   Võõramaalasi ja muid kaitsetuid ei tohiks rõhuda, vaid vajadusel aidata. Teisalt on vaja hoida enda Jumala poole, kes andis varem käsu ebajumalateenijad hävitada. Niisiis ilmselt on vaja konkreetses olukorras hinnata, kuidas ühtede või teiste võõramaalastega käituda. Tänapäeva Euroopas küll enam ei hävitata, aga mistahes ohu korral võib olla mõistlik distantsi hoida, et mitte endale püüdepaela seada.

   Jumal, tänan kutse eest käia sinu teedel! Palun aita suhtuda kõigisse armastusega, aga vajadusel ka ettevaatusega, et püsida sinu teedel!

Loe edasi

Mitte sinu, vaid Jumala headuse pärast

5 Moosese 9

   Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, .... Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud. (1,3)

   Vastase vägevust ei eitata, aga Jumal on vägevam. Samuti meie võitlustes kiusatuste, pattude ja kõiksugu muudes väljakutsetes.

   Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: „Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima seda maad!”, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand nad ära su eest.  5 Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. (4-5)

  Järgneb meenutus, kuidas Iisraeli rahvas siiamaani on Jumalale vastu pannud. Kõrbes nad nurisesid mitmesuguste raskuste pärast ja valmistasid ebajumalakuju, mida Jumal oli neil keelanud. Mooses oli neile armu palunud ja kuldvasika hävitanud Jumala käsu järgi. Nad ei uskunud ka Jumalat, kui ta käskis tõotatud maad vallutada.
   Tänapäevalgi juhtub ikka, et me milleski ei usu Jumalat ja ei järgi tema juhatust või käsku. Meie headuse ja õigsuse pärast ei tulnud Jeesus Kristus meid päästma, vaid seepärast, et Jumal armastab meid.

   Ja ma palusin Issandat ning ütlesin: „Issand Jumal, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!  Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu, et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: „Sellepärast et Issand ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!”  Ometi on nad ju sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega.” (26-29)

   Mooses palvetas Jumala rahva eest, toetudes Jumala tõotustele ja armastusele ja valikule.
   Jumal, sa oled osutanud oma armastust kõigist rahvaist neile, kes on uskunud Jeesust Kristust. Mitte meie tubliduse, vaid oma armastuse pärast. Palun jätka oma tööd meis võiduka lõpuni, et keegi ei saaks öelda, et sa pole küllalalt vägev või küllalt armastav, et oma rahvast hoida ja valmistada oma riigi jaoks!

Loe edasi

Pea meeles, kellelt tuleb kõik hea!

5 Moosese 8

   "Tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, su Jumal, sind on lasknud käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada, et sind proovile panna, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema käske või mitte! Tema alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga ..., et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. Su riided ei kulunud seljas ega paistetanud su jalg need nelikümmend aastat." (2-4)

   Tuleb meeles pidada Jumala abi, hoolitsust ja õppetunde mineviku keerulistes olukordades. Vahel paneb Jumal inimesi proovile, kas nad on ustavad. Kõrbe toidupuuduses tahtis ta õpetada sõltuvust tema juhtimisest toidu saamiseks.

   "Pea Issanda, oma Jumala käske, käies tema teedel ja kartes teda! Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes, nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maale, maale, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu, maale, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske. Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan, et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis, kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab, et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,  kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust, ... Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud!
   Aga kui sa unustad Issanda, oma Jumala, ja käid teiste jumalate järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna teile, et te tõesti hukkute." (6-19)

   Ka headel aegadel ja kordaminekute keskel manitsetakse Jumalat, tema päästet, juhtimist ning seadusi meeles pidama, 'sest see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks'.

   Tänan, Jumal, kõige hoidmise, abi, juhtimise eest minu elus ning Eestile kingitud iseseisvuse eest!  Oleks vaid me juhtidel ka meeles, kellest kõik lõpuks sõltub, et Tema seadustega arvestada!

Loe edasi

Ebajumalate ohtlikkus, käsupidajate õnnistus

5 Moosese 7

   Kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mida sa lähed pärima, ja ta ajab sinu eest ära paljud rahvad ... suuremad ja vägevamad sinust, ja kui Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sa lööd neid, siis hävita nad sootuks: ...  kiskuge maha nende altarid, purustage nende ebaususambad, raiuge katki nende viljakustulbad ja põletage tules nende jumalakujud! (1-2, 5)

    Jumal lubab anda tõotatud maa ja sealsed rahvad oma rahva kätte. Kuigi need rahvad on suuremad, ei tasu neid karta, sest Jumal on vägevam. Hoiatatakse nendega lähedasi suhteid loomast, et nad ei ahvatleks Jumalast loobuma ja ebajumalaid teenima (2-4). Korduvalt kästakse selles peatükis hävitada ebajumalaid teenivad rahvad ja ka ebajumalate teenimise vahendid: sambad, viljakustulbad, ebajumalakujud. 

   "Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas" (6) 

   Jumala rahvas on kutsutud eralduma ebajumalaist oma Jumala kasuks.

   "Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on. Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist, vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest. Ja tea, et Issand, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandenda põlveni neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad, aga kes tasub oma vihkajaile otsemaid,..." (6-10)

   Jumal valis Iisraeli rahva, Aabrahami järglased oma rahvaks oma kunagise vande pärast Aabrahamile. Ta rõhutab, et ta on ustav ja peab lepingut nendega, kes omakorda tema seadustest kinni peavad. Neid lubab Jumal igakülgselt õnnistada.

   "Ja kui te võtate kuulda neid seadusi ja peate neid ja teete nende järgi, siis peab Issand, su Jumal, sinuga lepingut ja osutab heldust, .... Ja tema armastab sind ja õnnistab sind ning teeb sind paljuks; ta õnnistab su ihusugu ja su maa vilja, su teravilja, su veinivirret ja su õli, su veiste poegimist ning su lammaste ja kitsede kasvatust sellel maal, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda. Õnnistatud oled sa rohkem kui kõik rahvad: ei ole su hulgas sigimatut, ei meest ega naist, ka mitte su loomade hulgas! Ja Issand võtab sinult ära kõik haigused ega pane su peale ainsatki Egiptuse kurjadest taudidest, mida sa tunned, vaid laseb need osaks saada kõigile, kes sind vihkavad." (12-15) 

   Tollal olid inimestele äraelamiseks olulised lapsed (kes vanaduses hoolitsesid), koduloomad ja põllusaadused. Küllap tänapäeval saavad õnnistatud ka praegusel ajastul olulised valdkonnad.

    Elu ei ole alati nii lihtne, et pead seadusi ja kõik läheb alati korda. Vahel peavad ka head inimesed  kannatama, sest maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel, ka vaimumaailmas. Siiski  on Jumal omade poolel ning õnnistab neid ka raskustes vajalikul moel.

   Ja jälle ebajumalateenijate hävitamisest: "Ja hävita ära kõik rahvad, keda Issand, su Jumal, sulle annab; su silm ärgu andku neile armu! Ja sa ei tohi teenida nende jumalaid, sest see saaks sulle püüdepaelaks!" (16)

    Ning julgustus Jumala toetusele loota: "Kui sa ütled oma südames: Need rahvad on minust suuremad, kuidas ma suudan nad ära ajada? Ära siiski karda neid; tuleta ikka meelde, mida Issand, su Jumal, tegi vaaraole ja kõigile egiptlastele, neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, ja tunnustähti ja imetegusid, ja vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, millega Issand, su Jumal, tõi sind välja. Nõnda teeb Issand, sinu Jumal, kõigile neile rahvastele, keda sa kardad. ....  Ära kohku nende ees, sest Issand, sinu Jumal, on su keskel, suur ja kardetav Jumal!" (17-19, 21)

    Kristlased ei võitle enam tavaliselt sõjaliselt ebajumalaid teenivate rahvaste vastu. Siiski me võitleme, olgu siis palvetades või sõnade, kirjutiste, tegudega. Eelkõige kurja piiramiseks, hea edendamiseks või evangeeliumi kuulutamiseks. Ja võitleme vähem või rohkem ka endi nõrkuste ja kiusatustega. Neiski võitlustes võib vastane paista suur ja tugev, aga Jumal on tugevam ja hea poolel! Tasub meenutada Jumala varasemaid tegusid nii Piiblis kui meie endi ja teiste kristlaste elus. Jumala vägevus pole muutunud.

    "Issand, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval; sa ei tohi neid kiiresti hävitada, et sulle ei sigineks palju metsloomi." (22) Muutused võtavad vahel aega, sest halva asemele peab arenema midagi head, muidu võib olukord veel hullemaks minna.

   "Issand, su Jumal, annab nad su kätte.... Nende jumalakujud põletage tules; ära himusta hõbedat ja kulda nende pealt ja ära võta seda enesele, et sind sellega ei võrgutataks, sest see on jäledus Issandale, su Jumalale!  Ära vii niisugust jäledust oma kotta, et sinagi ei saaks neetuks nagu see; sa pead seda ülimalt põlgama ja jälestama, sest see on neetud asi!" (23, 25-26)

    Igasugune ebajumalakujude austamine oli väga põlastusväärne. See tähendas loodu austamist Looja asemel ning kujudele erilise väe omistamist. Paljud Lääne inimesed ei usu ilmselt, et seal mingi vägi oleks, aga paljud rahvad veel usuvad ja kogevad ka ebajumalate väge. Ja kui seal ongi mingi vägi, siis pole see Jumalast, vaid muu vägi, kes/mis võib pigem kurja teha, sest Jumal pole sellist vaimude või vägedega suhtlemist heaks kiitnud ega lubanud selle juures kurja eest kaitsta. Vaimud on inimestest vägevamad, aga Jumal on veel vägevam. 

Loe edasi

Need sõnad jäägu su südamesse

5 Moosese 6

   Jällegi korratakse, et Jumalat tuleb karta ja armastada ning tema seadusi, määrusi, käske täita, et käsi hästi käiks ja elus püsitaks. Seekord rõhutatakse meelespidamist.

   "Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele! Ja kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mille ta vandega su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, on tõotanud sulle anda - suured ja head linnad, mida sa pole ehitanud, ja kõike head täis kojad, mida sa pole täitnud, ja raiutud kaevud, mida sa pole raiunud, viinamäed ja õlipuud, mida sa pole istutanud - ja kui sa oled söönud ja su kõht on täis saanud, siis hoia, et sa ei unusta Issandat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!" (6-12)

   Jumalat, tema tegusid ja seadusi, tuleb hoolega meeles pidada ning edasi jutustada. Abiks on, kui neid käidavale kohale kirjutada ja neist sageli rääkida. Mis on meeles, mõjutab ka tegusid. Samuti rääkis Jeesus, et tema sõnad peaks jääma ta järgijatesse: "Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. .... Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile." (Jh 15:5,7)

   Veel korratakse ainujumala austamise kohustust ja muude jumalate keeldu:  "Karda Issandat, oma Jumalat, ja teeni teda ning vannu tema nime juures! Ärge käige teiste rahvaste jumalate järel, kes asuvad teie ümber..." (13-14)
   Ning meeles pidada ja edasi jutustada tuleb ka seda, kuidas Jumala rahva ajalugu algas päästmisega orjusest ja viimisega maale, mille Jumal oli tõotanud anda: "Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. Ja Issand tegi tunnustähti ning suuri ja hukatuslikke imetegusid meie silme ees Egiptuses vaarao ja kogu ta koja vastu, meid aga tõi ta sealt välja, et meid viia sellele maale, mille ta meie vanemaile oli vandega tõotanud, ja see maa meile anda. Ja Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi, karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi." (21-24)
   Tolle aja tunnustähed näitasid Jumala vägevust Egiptuse jumaluste üle. Jumal oli täitnud oma tõotuse. Need kogemused olid aluseks Jumala ja tema seaduste autoriteedile.
   Samuti on kristliku elu aluseks pääste pattudest Jeesuse Kristuse kaudu, mida tuleks meeles pidada.

Loe edasi

Täitke mu seadusi, et te käsi käiks hästi

5 Moosese 5

   Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi ... ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma! Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse. Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme" (1-3)
   Seadus anti küll eelmise põlvkonna ajal, aga see oli mõeldud kehtima ka igale järgnevale põlvkonnale. Pealegi seaduse vastu võtnud põlvkond elas kõrbes ega jõudnud tõotatud maale, mille kohta osa seadust käis.
   Seadusi tuli kuulata, õppida ja täita. Tollal käis õppimine peamiselt kuulamise teel, tänapäeval võiks ka lugeda või vaadada. Ka õppimine ja täitmine on seotud. Täitmiseks on vaja seadusi teada ja praktiseerimine kinnistab õpitut.

   Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida (7-9)
   Miski loodu ei ole piisav Looja kujutamiseks, kuigi loodu mitmekülgsus ja keerukus kõneleb Looja suurusest ja tarkusest. Miski loodu, kuitahes võimas ja suursugune, ei ole väärt samapalju austust kui Looja. Meil pole kummardamine austuse märgiks eriti levinud, aga peamine on suhtumine: et miski loodu ei saaks Loojast tähtsamaks, ei pälviks seda imetlust, tänu, tähelepanu, mida vaid Looja väärib.

   Eksijaid Jumal nuhtleb, aga osutab heldust neile, kes teda armastavad ja ta käske peavad (9-10).
   Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva... Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva. (12,15)
   Nagu Jumal tõi Iisraeli rahva välja Egiptuse orjusest, nii tuli Jeesus päästma patu ja surma väest. Inimesele võimatu on võimalik Loojale ning tasub meeles pidada nii enese ebatäiuslikkust kui Jumala vägevust ja heldust. Puhkeajad on selles abiks.

   "Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks! ...  ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida." Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite. (29, 31-33)
   Käskude pidamist seostatakse nii Jumala armastamise kui kartmisega. Kokku annavad need aukartliku armastuse, mitte liigse sentimentaalsuse ega ainult hirmu.
   Seaduse eesmärk on, 'et nende ja nende laste käsi hästi käiks' ja 'et te jääksite elama'. Lisaks Jumala austamisele ja meelespidamisele on hulk seadusi inimestevaheliste suhete kohta, mitte keelud inimeste kiusamiseks, vaid kurja takistamiseks. Enamiku inimeste jaoks on suhted olulised ning heade suhete aluseks on, et teistele kahju ei tehta, s.h himustamise, abielurikkumise, varastamise, valetamise,  süütute tapmisega. Kui aga igasugust kurja tehakse, on loomulik tagajärg, et ei ole hea ja turvaline elada. 'Pöördumine vasakule või paremale', ükskõik millisesse äärmusse, toob ka probleeme.
   Esimesed käsud Jumala austamise ja meelespidamise kohta aitavad säilitada õiget perspektiivi, adekvaatset pilti endast, kaasinimestest ja maailmast. Kui see kaob, kannatab ka muude seaduste järgimine, sest seaduste alus muutub.

Loe edasi