He10 kui patud on andestatud, pole enam vaja ohvrit

He 10:11-18

Jeesuse ohver pühitseb jäädavalt. Jumal andestab patukahetsejale. Võime selles kindlad olla.
Ta on lubanud oma seadused kirjutada nende südamesse pattude asemele.

Loe edasi

He 10 Mitte ohver, vaid Jumala tahte täitmine

He 10:1-25

Moosese seaduse järgi toodud loomohvrid ei võtnud patte ära. Iga aasta tuli uuesti ohverdada. (s.1-4) Seepärast ütleb Kristus maailma tulles: "Ohvreid sa ei tahtnud. Sa oled andnud mulle ihu. Tulen tegema su tahtmist, oh Jumal!" (s.5-7)
Kommentaar s.8-9: "Ta kõrvaldab esimese, et kehtestada teine." Tundub, et 'esimene' on ohvrid ja 'teine' Jumala tahtmise tegemine. Jätkatakse, et Kristuse ühekordne eneseohverdus pühitseb jäädavalt (10-14). Edasi: jumal on lubanud sõlmida oma rahvaga uue lepingu: seadused nende südames, patud andestatud ja ohvrit pole enam vaja (15-18).
Tee Jumala ette on avatud Jeesuse ohvri kaudu.
"22 ... siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega! ²³Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud. ²⁴Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. 25Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist... "

See kirjutati juudi päritolu kristlastele, näitamaks, et neil pole enam vaja tuua Moosese seaduse nõutavaid ohvreid. On vaja uskuda Jumalat, otsida ta tahtmist siiralt, lasta tal end puhastada, ja teha tema soovitud head.
Usuliste toimingutega me Jumala heakskiitu ära ei teeni. Ta ei vaja me tegusid ohvrina. Aga see ei tähenda, et me ei peaks midagi tegema. Palve ja piiblilugemine on vahendiks Jumalaga suhtlemisel, koos käies saame üksteist julgustada ja kinnitada. Head tehes saame väljendada ja kuulutada Jumala headust.
Jumala tahtmine ongi inimese armastus tema ja kaasinimeste vastu.

Loe edasi