18. märts 2018


Heebrealastele 5

 See kiri on kirjutatud heebrealastele, st juudi päritolu kristlastele ning siin selgitatakse päris palju, miks ei ole enam vaja Jumalale loomi ohverdada oma pattude eest. Enne Jeesust olid preestrid vahemeheks inimeste ja Jumala vahel, tuues seatud korra järgi ohvreid enda ja Jumala rahva pattude eest (s 1,3). Preestriteks olid ekslikud inimesed (2-3), kes said selle auväärse ameti Jumala kutsel, Jumala seatud reeglite järgi (4).

Nüüd on Jeesus Kristus Jumala seatud ülempreester (5-6). Kuigi ta on ka ise Jumal, siis ei võtnud temagi seda ametit omavoliliselt, vaid sai Jumal-Isalt. Jeesus on Jumala Poeg, aga ka kõik usklikud on Jumala (adopteeritud) lapsed. Jeesus on igavene eriline ülempreester, aga kogu Jumala rahvas on preestrid ses mõttes, et nad vahendavad Jumalat muudele inimestele (1Pt 2:9). 
Mitte ainult preestri või jutlustaja amet pole auväärne, vaid iga amet, kuhu Jumal on kellegi kutsunud. Ka toiduvalmistaja ja koristaja tööd on olulised. Ka tuntud saatejuhi saade ei saaks teoks avalikkuse eest varjule jääva saatemeeskonnata.

"Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad." (7-9)
Inimesena oli Jeesus Jumalale allaheitlik, õppis kuulekust, palvetas ning hiljem sai päästjaks kõigile, kes talle kuuletuvad. Kuigi oleme sageli hõivatud oma igapäevaelu muredega, on lõpuks kõige tähtsam palveteema pääseda vaimulikust surmast ja saada igavene elu, õppides Jumalale alistumist.
Kuidas mõista, et Jeesus õppis kannatuste kaudu? Talle kui süütule ilmselt ei olnud kannatused kuidagi karistuseks, mis vahel inimesi paneb Jumala poole pöörduma. Aga inimesena on ta kannatanud kiusatuste käes ja õppinud siiski jääma patuta (Hb 2:18, 4:15) ja Jumalale kuulekaks, isegi ristisurmani.

Edasi manitsetakse lugejaid, et nad peaks aja poolest olema õpetajad, aga vajavad veel ise kristluse algõpetust nagu beebid piima. Algõpetuse sisu täpsustab järgmise peatüki algus: Hb 6:1-2. Jumala sõna tundmises ja järgimises peaks usklikud arenema, n-ö hakkama sööma tahket toitu, et nad oskaksid heal ja kurjal vahet teha ja midagi ka teistele seletada. (5:12-14)