31. jaan 2008


Jesaja 41:1-16

Vägev julgustus usklikele:

9b Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” -- 10 ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!
11 Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga. 12 Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinu vastu; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinu vastu.
13 Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: “Ära karda, mina aitan sind!” 14 Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha.

30. jaan 2008


Jesaja 40:12-31

Jumal ärgitab meid oma küsimustega mõtlema Tema suurusest, vägevusest, tarkusest ning inimeste väiksusest Tema kõrval. Kes meist on Temale nõu andnud? Kes meist on Teda aidanud maailma loomisel?
Kaduvast materjalist meisterdatud ebajumalakujud, talismanid, amuletid ei saa kuidagi asendada kõikvõimsa Looja piiramatut väge ja tarkust.
Tema näeb ja teab kõike. Vahel on vaja ainult oodata Ta vastust ja abi.

29. jaan 2008


Jesaja 40:1-11

Jumal tahab meiega rääkida ja juhatada meid kui karjane. Tema pahameel, raskused asenduvad trööstiga.
Ainult meil on vaja Talle oma südames teed teha, siludes oma uhkuse mäed, eneseõigustuse mättad ja täites alaväärsuse orud.

28. jaan 2008


Johannese 3. kiri

ss.3-4 Rõõmustamine tões käimise üle, nagu 2. kirjas.
ss.5-7 Edasi kiidetakse Gaiuse ustavust ja armastust, kaaskristlaste võõrustamist mitte tutvuse vaid Kristuse nime pärast. Aidates vendi saame tõe kaastöölisteks, Jeesuse kaastöölisteks. Jeesuski ütles, et kes võtab teise vastu Tema pärast, saab oma tasu. Ka abistavad tööd on Jumala riigis olulised, kõik ei pea ja ei saagi teha töid, mis auväärsemad paistavad. Peamine on ustavus Jeesusele ja Tema rahvale. Ustav ei loobu raskustes, on valmis tegema, mis vaja, oma jõudu mööda.

ss.9-11 Vaja on koostööd, mitte võistlemist, nagu Diotrefes, kes paistab ajavat taga oma võimu, mitte järgivat Jumala tahet ja armastust. Kristlased peaks üksteist täiendama ja üksteiselt õppima, manitsust ja julgustust vastu võtma. Aga ikka leidub neid, kes püüavad saada esimeseks teisi halvustades, teistmoodi mõtlejaid välja tõrjudes ja Jeesuse õpetust moonutades.
Isegi kui tänapäeval on nii palju erinevaid piiblitõlgendusi ja nende järgijaid, põhiõpetus peab jääma samaks: Jumala olemus, üksteise armastamine, teenimishoiak jne.

26. jaan 2008


Johannese 2. kiri

'Emand' viitab arvatavasti kogudusele ja ennast nimetab autor üsna tagasihoidlikult vanemaks, mitte näiteks apostliks.
Kes armastavad tõde, armastavad ka kõiki teisi tõe armastajaid.
Armastus on käimine Jeesuse õpetuse ja eeskuju järgi. Kes tõde ei armasta, astub Jeesuse õpetusest üle - teeb sellest omale meelepärase õpetuse.
4-6 mainib Johannes käsku, mida lugejad on kuulnud algusest. Millisest algusest? Isikliku usklikuks saamise algusest või kristluse algusest? Ka tänapäeval on palju kogudusi ja rühmitusi, kes kasutavad Jeesuse õpetust, aga osad muudavad algset õpetust nii, et see pole enam õige. Nii võib juhtuda, et keegi hakkab uskuma Jumalasse ja Jeesusesse, aga mitte päris õige õpetuse järgi. Seega, kes tahame Jeesust järgida, uurigem, milline oli Tema algne ja läbi sajandite püsinud õpetuse tuum, et me sellest liiga kaugele ei satuks..
s.7 viitab jälle gnostikutele, kes armastamise asemel kutsuvad varjatud tarkuse kaudu end päästma, eitades Jeesuse inimlikkust (lihas tulemist).
ss.10-11. Valeõpetajatega ei saa olla lähedases osaduses. Paulus kirjutas Tiitusele, et valeõpetajatest tuleb ära pöörduda pärast 1-2 korda noomimist (Tt 3:10). Eksiõpetused rikuvad me usu, kui nad vastu võtame.

Andku Jumal meile tarkust eristada õiget õpetust valest, ja käitumisel eksiõpetajatega - millal eksitust parandada püüda, millal eemale hoida.

25. jaan 2008


1 Johannese 5:13-21

13 Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
14 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. 15 Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Siin on vägev julgustus palvetamiseks. Jumal kuuleb meid ja annab, mida tahes me palume. Kui see vaid on Tema tahtmist mööda. Ja mida ta tahab? Ta on armastus, ta tahab meile head. Aga vahel ei saa me aru, mis meile õieti hea on. Kui muretseme ja palume ainult maiste vajaduste ja soovide pärast, ta võib needki täita. Aga Ta tahab anda rohkem: Ta tahab eelkõige muuta me iseloomu, et oleksime suhtes Temaga ja päriksime igavese elu. Seega usaldagem, et Isa teab me vajadusi ja palugem ka suhete pärast Temaga, Tema tundmise pärast. Siis teame ka paremini kuidas paluda muud Tema tahtmise järgi.

16 Kui keegi näeb oma venda tegevat pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile, kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda. 17 Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks.

Üks mille eest paluda, on kaasusklikud: nende pääste ja pühitsus. Aga kui keegi on liiga paadunud ja Jumala vastu, ei aita isegi palve enam, sest Jumal on andnud igaühele vaba valiku Teda kuulata või mitte. Siiski tasub meenutada, et Jumal tahaks igaühe päästet kes vähegi laseb end päästa, ja paluda kuni Ta vastab, olgu vastus siis 'jah' või 'ei'.

18 Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda.
Kui oleme Jumalast sündinud, hoidume kurjast. Jaakobus kirjutas: "Pange vastu kuradile ja ta põgeneb teie juurest!" Seega me hoiakust sõltub kurja mõju meile.
Mõnes tõlkes on '..Jumalast Sündinu hoiab teda..' - see oleks siis ilmselt vihje Jeesusele, kes meiega on ja meie eest palub.

19 Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. 20 Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. 21 Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!

Meile on antud mõistmine ja mõistus, et selle abiga tunneksime ainust tõelist Jumalat. See viitab, et me ei lülita mõistust välja usklikuks saades (nagu mõned süüdistavad), vaid ka me mõistus toetab me usku.

24. jaan 2008


1Johannese 5:5-12

5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg! 6 Tema on see, kes tuli vee ja verega -- Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde. 7 Jah, tunnistajaid on kolm: 8 Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks.

Jeesus kristus oli täiesti inimene ja andis tunnistust oma sõnumi õigsusest surma ja ülestõusmisega. Püha Vaim kinnitab seda ka.

9 Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta. 10 Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. 11 Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. 12 Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.

Jumal on tunnistanud oma Pojast Vanas Testamendis, on tunnistanud Jeesuse imetegude kaudu ja Ta surnuist üleäratamise kaudu. Jumal on kinnitanud Poja sõnu ka Püha Vaim saatmisega usklikele.
Kui inimene Jeesus äratati surnuist, äratatakse ka temasse uskujad.

23. jaan 2008


1. Johannese 5:1-5

1 Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud, armastab ka seda, kes temast on sündinud.

Jumalast on see, kes usub, et inimene Jeesus, kes elas ja tegutses maapeal juutide seas ~2000 a. tagasi, on Kristus e. Messias, kellest Jumal oma prohvetite kaudu oli juutidele teada andnud ja lubanud ta saata. Enne teda ilmutas Jumal end eelkõige juutidele, ühele valitud rahvale. Messia tulles aga pidid kõik rahvad Temast teada saama. 'Messias' tähendab hbr.k 'võitu' - võitud valitseja. Selle maailma valitsejad valitsevad sageli oma äranägemise järgi ja omakasu otsides teiste arvelt, aga Messia valitsus on õiglane ja lähtub Looja pühadusest ning armastusest oma loodu vastu.
Vahel vastandatakse judaismi kui käsumeelset ja kristlust kui vabaduse toojat, aga ka juutide pühakirja sügavam mõte oli sarnane kristlusega: armasta Jumalat ja ligimest. Jeesus ütles: "Keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud mu Isa." (Jh 6:65) Juudid, kes ei mõistnud ega armastanud Jumalat juba enne Jeesust Vana Testamendi abil, ei võtnud ka Jeesust ja tema õpetust vastu.
Kui armastame Jumalat, armastame ka Tema lapsi e. kaasusklikke. Kui armastame mõnd inimest, tavaliselt ei saa me ka päris mööda vaadata tema lastest jt. lähedastest.

2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. 3 See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.

Tänapäeval tajutakse 'käsku' sageli millegi negatiivse, piirava, alandavana, aga Jumala käskimise eesmärk on meid õigele teele juhatada. Ka juudid näevad Toora käske pigem kaitsvate piiride määratlemisena kui piiranguna. Ühiskonnaski on teatud reeglid ja seadused, mis tagavad korra ja nõrgematele kaitse. Kasvõi liikluseeskirjad. Et eestlased neid vahel ignoreerivad, kas pole seegi vähese kasvatuse viga? Et pole lapsepõlvest peale õppinud teistega arvastama ja mõningatele vajalikele piirangutele alluma? Keegi uskmatu rootslane ütles, et sealse vaba, kõikelubava kasvatuse viljad on nüüd ühiskonnas näha - ja need pole sugugi meeldivad.
Võib ju mõelda: lapsed vajavad kasvatamist, aga täiskasvanud teavad juba ise, mis õige ja mis vale. Aga kui sünnime Jumala perekonda, kas teame piisavalt ka Tema juhtnööre, kui me pole Teda enne tundnud või tõsiselt võtnud? Ja kui ka teame, kas järgime neid alati ilma meeldetuletamiseta, kui oleme seni harjunud teisti mõtlema ja tegema?

Johannes kirjutab, et tema käsud ei ole rasked. Käsk pole raske, kui täidame seda hea meelega. Hea meelega saame täita, kui see sobib meie suhtumiste ja väärtussüsteemiga. Seega ei mõelda Jumala käskude täitmise all ainult välise käitumine muutmist, vaid sõna otseses mõtte 'meele parandust', s.t. mõtteviisi korrigeerimist. Nii saab teoks ka Jumala lubadus VT-s, et Messia tulles ta kirjutab oma käsud oma rahva südamesse.

4 Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma -- meie usk. 5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!

Kui usume, et Jeesus on Jumala Poeg, s.t. kolmainsuse teine isik - Jumal ja inimene, siis usume ta õpetust ja parandame selle põhjal oma mõtteviisi ja selle tulemusel ka teguviisi. Ja Tema annab selleks jõudu. Sellega võidame kurjuse mõju, mis on me ümber maailmas ja mis on meie endi sees.

22. jaan 2008


1Johannese 4:17-21

17 Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas. 18 Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.

Kui armastame, oleme Jumalas ja teeme Ta tahtmist. Siis pole vaja karta Ta kohtupäeva. Ja kui on julgus Jumala ees, pole vaja karta inimesi. Armastuse juurde kuulub julgus teha head, käituda hästi, vaatamata teiste käitumisele. Julgus olla teistsugune kui paljud. Julgus tunnistada oma vigu - sest keegi pole veel täiuslik - usaldades, et Jumal andestab ja aitab muutuda, isegi kui inimesed seda alati ei tee.

19 Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. 20 Kui keegi ütleb: “Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. 21 Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!

Jälle: Jumal on armastuse allikas. Aga kaasinimeste armastamine on me Jumala-armastuse väljendus. See armastus pole abstraktne, mõtted või tunded kellegi nähtamatu või kauge suhtes, vaid konkreetsed suhted me vendade ja õdedega, kelle vooruste, puudustega ja vajadustega kokku puutume.
Ka ükskõiksus käib vihkamise alla. Armastus tahab suhteid luua, hoida, vajadusel parandada, mitte vältida või õõnestada. Ometi armastus ei sunni, tema käsud on antud hea eesmärgiga.
Jeesus käskis armastada ka vaenlasi, aga Johannes rõhutab vendade armastamist. Alati ehk polegi vaenlasi, aga vendi, usukaaslasi ikka peaks olema. Kuigi nad võivad olla igasugu veidrustega - nagu me isegi! - kutsus Jeesus meid eriti armastma üksteist. See on märgiks Jumala armastusest uskmatutele, kes ei tunne Jumalat.
Seda ka vajame kinnituseks Jumala armastusest kesk uskmatut maailma. Lähemates suhetes meist erinevate õdede-vendadega näeme, kuipalju peame veel kasvama Jumala armastuses, kuni see meis täielikuks saab.

21. jaan 2008


1 Johannese 4:7-16

ss.7-8 Armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. 8 Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
Jumala tundmine ja armastamine on lahutamatult seotud.

ss. 9-10. Jumal on meid, inimesi armastanud ja sellepärast midagi teinud. Jumal ongi armastuse allikas, nagu ta on kõige hea allikas. Kui me Jumalat või kedagi teist armastame, on see seetõttu, et Tema on meid teinud võimeliseks armastama. Meie endi armastus on puudulik: jõuetu, isekas, võimukas, abitu või muud sellist. Tahame midagi saada tehtud hea eest või isegi ise esmesena armastamata, või armastame tunnete ja sõnadega, aga mitte tegudega. Või armastame ilma tõeta, juhatamata teist ilmselgelt valeteelt õigele.
Aga Jeesus loobus enese jumalikust positsioonist, piiras end inimliku piiratusega, elas ebatäiuslike ja isegi kurjade inimeste keskel, tervendas neid ja õpetas neile igavese elu teed, saades enamikult tasuks pilke, hülgamise, peksu, ristlöömise või ükskõiksuse. Siiski armastas ta neid ja meid otsani, pesi ka Juudase jalgu enne kui see ta ära andis..

s.11 Jumal on kinkinud meile oma armastuse selleks, et seda teistega jagaksime.

ss.12-16. Jumal on meid loonud elama suhtes Temaga, seepärast on tema laste e. kristlaste jaoks tähtis püsida Jumalas ja et Jumal püsiks meis. Et Jumal on armastus, tähendab Jumalas püsimine armastuses püsimist: Tema armastuse uskumist ja kogemist enda vastu ning teiste armastamist. Jumal saatis oma armastuse märgiks oma Poja Jeesuse maailma Päästjaks, lubades Tal isegi surra meie pattude tõttu. See on kõigile inimestele pääsetee patust tagasi Jumala, taevase Isa juurde. Pärast Jeesuse surma, ülestõusmist ja taevasseminekut, saatis Jumal veel oma Püha Vaimu abiks ja kinnitajaks kõigile, kes usu kaudu Ta Pojasse Ta lasteks saavad. Jeesuse Jumala Pojaks tunnistamine tähendab Tema Jumala Pojana kohtlemist ja austamist, s.h ka Tema sõnade tõsiselt võtmist ja Tema armastuse järgimist.

Jumal, puhasta meid, et armastaksime nagu sina meid oled armastanud!

19. jaan 2008


1. Johannese 4:1-6

ss1, 3b. Ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast. Sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. See on kristusevastase e- antikristuse vaim, kes pidi tulema.
Maailmas, kus elame, pole ainult nähtavad olendid, vaid ka mitmesugused vaimud. Eks rahvaste endised uskumisedki peegelda seda. Ja ka tänapäeval igasuguste sensitiivide, nõidade, imeravitsejate, prohvetite olemasolu. Nad kasutavad tavaliselt vaimulikke jõude, et mõjutada materiaalset maailma. Öeldakse, et on olemas must ja valge maagia vastavalt halva ja hea tegemiseks. Piibel ütleb, et on Püha Vaim - Jumala Vaim - ja kurjad, kristusevastased vaimud ja nende peamees kurat e. saatan.
ss2-3 annab Johannes kriteeriumi, kuidas tunda ära vale vaimu: õige vaim tunnistab Jeesus Kristust lihasse tulnuna. S.t tunnistamist, et Jeesus oli lihast ja luust inimene nagu meiegi. Tol ajal levis valeõpetus gnostitsism, mis väitis, et vaimne on hea, aga materiaalne halb. Seega ei saavat Jumal saada osaliseks halvast mateeriast. Praktiline järeldus sellest oli, et ihulikus sfääris toimuv pole tähtis, oluline olevat ainult teadmine - seega võis vabalt patustada. Või siis hakati liha suretama, et oma halba materiaalset kesta taltsutada.
Oli ka valeõpetus, mis väitis, et Jeesus oli vaid näiliselt inimene - kuidas võib Jumal surra ja kannatada? Eks selliseid mõtteviise esineb tänapäevalgi, vähem või rohkem varjatult. Ja õpetusete taga on vaimsed jõud, vaimud.

Aga kui me ei tunnista, et Jeesus oli inimene nagu meie, samade kiusatuste ja võitlustega, siis ei saa me ka inimestena järgida tema eeskuju kiusatustega võitlemisel. Siis ta ei saanud ka surra inimkonna esindajana. Siis muutub kogu evangeeliumi, päästesõnumi sisu ja arusaamine Jumala olemusest.
Nii ka tänapäeval, loendamatu hulga usurühmituste, messiate, gurude jne. ajastul, peaksime rühmituse läbikatsumiseks kõigepealt uurima nende arusaamist Jeesusest ja Jumalast üldse. Seda isegi siis, kui nad hästi piiblit tunnevad ja osavalt sellega kõike põhjendavad. Saatan kasutas ka Jeesust kiusates pühakirja. Ja Jeesus kaitses end sellesama pühakirja õige tundmisega. Nii et tundkem ka piiblit terviklikuna, et meid ei saaks eksitada konteksist välja rebitud kirjakohtadega.

s.4 julgustab, et Jumal,Jumala vaim kristlastes on tugevam, kui need valevaimud, tugevam kui kurat, kes on selle maailma kurjuse ja pettuste taga.

ss.5-6 vastandatakse nemad, kes on maailmast, ja meie, kes oleme Jumalast. 'Maailm' tähendab siin jumalatut osa inimkonnast. Need, kes ei tunne Jumalat, ei võta vastu, mida räägivad Jumal ja tema inimesed. Nad ei ole valmis kahetsema oma patte, nad ei näe selleks vajadust ega pääseteed.
s.5 Nad räägivad nagu maailmgi ja maailm kuuleb neid. Nad meelitvad inimesi nende himude ja tahtmiste kaudu, s.h ka heade igatsuste kaudu, nagu näiteks looduslähedane eluviis, soov loobuda oma varast kõrgema eesmärgi nimel jne.
s.6 Aga, kes on Jumalast, sel on tõe vaim, talle on tõde kõige tähtsam, isegi kui tõde on, et ta on pattu teinud ja Jumala karistust väärt. Isegi kui tõde on, et oleme nõrgad ja ekslikud ning vajame pidevalt Jumala abi õigesti elamiseks.

18. jaan 2008


Miika 7:11-20

Kui kogeme Jumala pühadust ja enda patusust, on põhjust karta. Ja armu paluda. Sest ta on ka armuline ja halastav.

17. jaan 2008


Miika 7

1Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarja- lõikuse järelnoppimist: ühtegi kobarat ei ole süüa, ühtegi varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab. 2Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga. 3Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik räägib oma hinge himustamise järgi; ja seda nad keerutavad. 4Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed. Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb. Nüüd satuvad nad segadusse.
5Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab! 6Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.

7Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.
8Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks. 9Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust. 10Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: "Kus on Issand, su Jumal?" Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.

Valitseb kurjus ja ebaõiglus, õiguskaitseorganidki on korrumpeerunud, kellegi peale ei saa kindel olla. Eks sellised aegu ole ikka ja jälle ajaloo jooksul.
Usklikul on siiski lootust: ta saab vaadata Issanda poole ja oodata tema päästet. Kui ta ka langeb, saab ta jälle tõusta. Ka pimeduses saab ta valgust Jumalalt. Valgust, et mitte minna kaasa omakasu- püüdlikkuse ja muu kurjaga, vaid leida jõudu hoiduda kurjast. Lõpuks võidavad need, kes käivad Jumalaga.

16. jaan 2008


Miika 6

1Kuulge ometi, mida ütleb Issand: Tõuse ja riidle mägede ees, ja künkad kuulgu su häält! 2Kuulge Issanda riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Issandal on oma rahvaga riid ja ta tahab käia Iisraeliga kohut. 3Mu rahvas, mida ma olen sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle! 4Jah, ma tõin sind Egiptusemaalt ja lunastasin orjusekojast. Ma läkitasin Moosese, Aaroni ja Mirjami käima sinu eel. 5Mu rahvas, tuleta ometi meelde Baalaki, Moabi kuninga kavatsust ja Bileami, Beori poja vastust temale, ja mis sündis Sittimist Gilgalini, et sa mõistaksid Issanda õiglasi tegusid!

ss.1-5 Jumal on oma rahvast igati aidanud ja kaitsnud: päästnud Egiptuse orjusest, juhatanud kõrbes, pööranud õnnistuseks nende vastu kavatsetud needuse. Aga iisraellased ei hooli Temast, ei järgi ta õpetust, ei toetu oma Loojale, vaid kummardavad teiste rahvaste ebajumalaid.

6Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? 7Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? 8Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?

ss. 6-8. Kuidas tulla Jumala juurde? Mida ta meilt ootab? ... Ta ei vaja ohvreid. Tal pole vaja loomi, mida iisraellased ohverdasid, sest kõik kuulub juba Talle. Tal ei ole vaja ka seda, mis/kes on meile kõige kallim. Ta tahab ainult, et teeksime, mis on hea ja õige. Ta tahab, et käiksime koos temaga, sest Ta on meid loonud oma armastuse väljendamiseks. Ta on andnud teada, mis on hea, sest tema on kõik teinud ja teab, milleks ta meid on teinud. Ta nõuab vaid, et tunnustaksime, et tema on Valitseja ja Juht ning meie osa on talle alluda. Aga Ta on teinud meid nii, et see on ka meile endile kõige parem.

9Issanda hääl hüüab linnale - ja tark on karta sinu nime - Kuulge vitsast ja selle saatjast! 10Kas ikka veel on õela kojas ülekohtused varandused ja neetud, vähendatud vakk? 11Kas ma peaksin olema hea väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures? 12Selle linna rikkad on täis vägivalda, elanikud räägivad valet ja neil on suus petise keel.

ss. 9-11. Ülekohus, ebaõiglus, võltsimne, pettus - nende vastu on Jumal. Eks seda kurja teeme mingi omakasu pärast, olgu siis varalise kasu või ka auahnuse, võimujanu, kättemaksuhimu vms. ajel. Kui me teegi mingit silmnähtavat kurja, ehk siiski vahel mõõdame erineva mõõdupuuga endid ja teisi? Ei märka võtta palki enda silmast enne teise pinnu juurde asumist. Kasvõi igapäevastes, väikestes asjades võime teiselt oodata rohkem kui endalt. Näiteks, et mu tujusid talutaks, et julgustataks, tunnustataks; valitaks alati sõnu, mis mind ei riiva; et üldse leitaks aega minu jaoks jne. Aga kas oskame alati käituda teisega samamoodi?

13Seepärast teen minagi su haigeks, pekstes sind ja laastates sind su pattude pärast. 14Sa sööd, aga sa ei küllastu ja su kõht jääb tühjaks. Sa paned küll kõrvale, kuid ei saa seda päästa, ja mida sa päästadki, selle ma annan mõõga kätte. 15Sa külvad, aga ei saa lõigata; sa sõtkud õlimarju, aga ei saa ennast õliga võida; ja sa sõtkud marjamahla, aga ei saa veini juua. 16Sest pannakse tähele Omri seadusi ja kõiki Ahabi soo tegusid; te käite nende nõu järgi, selleks et peaksin su tegema õudseks ja sinu elanikud pilkealuseiks. Te kannate minu rahva teotust.

ss. 13.16 Kui teeme halba, pole alust loota Jumala kaitsele. Kuigi ta on kannatlik ja ei karista kohe iga eksimuse eest, millagi saame siiski oma palga olgu siis hea või kurja eest.

Käimine alandlikult koos Jumalaga ei tähenda, et me kunagi ei eksi, vaid et eksides seda kahetseme, palume andeks ja püüame edaspidi paremini teha Tema abiga.

Issand, aita meil seada õigeks oma mõõdupuud ja panna tähele Su häält!

15. jaan 2008


Miika 5

s1. Petlemast tuleb Iisraeli valitseja, kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. Paulus tsiteerib: Tal ei ole päevade algust ega elu otsa (He 7:3) Jeesus ise ütles, et Ta oli enne, kui juutide esiisa Aabraham (Jh 8:58). Ta oli, on ja tuleb. Kas võis siin olla juba vihje, et Messias on rohkem kui inimene?
Aga ta ei tule veel kohe.. (s.2)
ss.3-8 Ta on nagu karjane. Ta jõud on Jahvelt. Ta on suur. Tema ajal on karjaseid ja juhte vaenlastele vastu seismiseks. Ja Jumala rahvas ei pea kartma inimesi ega sõltuma inimestest.
ss.9-14 Aga hävitatud saavad ka sõjavankrid, kindlused, nõidused, ebajumalad. 'Sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.' ja kes ei kuula Jumalat, hävivad.

Ta tuli ja õpetas, andis 'uue käsuõpetuse' üksteist armastada, isegi vaenlasi armastada. Ja siis andis veel armuaega, et Ta õpetus ja valitsus leviks kõigi rahvaste sekka. Aga ükskord tuleb Ta tagasi omadele rahu tooma ja jumalatuid endast lõplikult eraldama.
Kus me siis oleme, keda/mida kummardame?

Ajad ja pealkirjad