Jumal ülendab ja kinnitab alandlikke (Lk 1:36-56)

Lk 1:36-56

Maarja võttis inglit sõna-sõnalt ja läkski Eliisabetti vaatama. Kus 'Juuda mäestikus' Eliisabet ja Sakarias täpsemalt elasid ei ole teada. Igatahes jäi ta sinna päris pikaks ajaks (s.56), mis võis teha Jeesuse päritolu kõrvaltvaatajate silmis üsna kahtlaseks.

"Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!  Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?  Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.  Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." (ss 41-45)

Eliisabet tunnustas Maarja usku ning Maarja sai sellest ilmselt kinnitust, sest hakkas seepeale Jumalat kiitma:
„Mu hing ülistab Issandat  ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale... 
sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi 
ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
  näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt."  (46-53)
 Jumal oli ülendanud Maarjat talle tähtsa ülesande usaldamisega, aga 'võimukate ja ülbete pillutamise' taga vist polnud konkreetset  nähtavat sündmust. Võib vaid mõelda, et Jeesuse riik on lõpuks vägevam kui selle ilma võimukad ja ülbed valitsejad. 
 "Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti." (54-55)

Maarja meenutab, et Jumal on hakanud täitma oma rahvale antud lubadust saata neile õiglane ja vägev valitseja.

Kui Jumal on pannud midagi südamesse ja see on ka väljastpoolt kinnitust leidnud, saab tunda erilist rõõmu ja aukartust Jumala usaldusest, hoolimisest, ligiolust..

Loe edasi

Jumala käes ei ole ükski asi võimatu (Lk 1:37)

Luuka 1:26-38

Jumal oli lubanud Aabrahami järglastele anda oma maa, aga ikka valitsesid nende üle teised rahvad. Ta oli lubanud, et Taaveti soost kuningas valitseb neid, aga nüüd polnud enam troonipärijatki teada. Inimlikult paistis võimatu, et need tõotused täituvad, aga Jumal alles hakkas neid täitma, kuigi teisiti, kui oli oli oodatud.

"Aga [Eliisabeti raseduse] kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,  neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega..." (26-27)
"Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.  Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.  Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." (30-33)
 

Taaveti soost kuningas sündis tavalisse vaesesse perekonda, ta ema vajas Jumala armu, nagu kõik inimesed. Ometi valitseb Jeesus igavesti, aga tema  riik ei olegi sellest maailmast.

Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei  ole mehega olnud?" Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.  Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,  sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu."  Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!"  (34-38)

Inimlikult võimatu oli ka Jeesuse sündimine Pühast Vaimust, aga olles kuulnud Jumala teost Eliisabeti elus, usaldas Maarja Jumalat ja lubas Jumalal teha ingli lubaduse järgi.
Jumal kasutab oma töös tavalisi inimesi. Igaühele ei jagu küll nii erilist ülesannet kui Maarjal oli, aga tööd jätkub igaühe jaoks temale sobivas kohas, kui ta selleks valmis on. Vaadakem ka ringi ja märgakem, kelle elus meie läheduses on Jumal tegutsemas, et saada julgust oma kahtlustes.

Jumal, tänan, et usaldad oma tööd meile teha, kuigi oleme ekslikud. Palun aita meil olla avatud nägema ja tegema seda, milleks oled meid igaühte valmistanud.

Loe edasi

Su palvet on kuuldud (Lk 1:13)

Lk 1:1-25

Luukas oli arst ja mingi aeg koos Paulusega (Kl 4:14). Evangeeliumi kirjutamiseks uuris ta Jeesuse elu kohta pealtnägijatelt.
Ta kirjutas veel ühe evangeeliumi (s1) selleks, et lugeja mõistaks paremini, avaramalt, mida ta Jeesuse kohta oli juba kuulnud (s4). Võrreldes teiste evangeeliumidega on Luukas kõige rohkem arvestanud, et lugejad ei ole juudi kultuurist. 

Sakarias ja Eliisabet elasid Jumala ees õigesti, aga neil polnud last. (ss 6-7) Laste saamine oli tollal väga oluline,muuhulgas peeti seda ka osaks Jumala õnnistusest. Sakarias vist ei lootnudki enam, et see palve saab vastatud, inimlikultoli juba hiljavõitu. Aga Jumal andis rohkem, kui oli palutud: lapse, kes sai erilise missiooni (ss 14-17).

Jumal võib palveile vastata teisiti või hiljem, kui arvame. Seega on siiski mõtet palvetada, kui ka tundub, et vastust ei saa.

Seega on ka mõtet osaleda alliansspalvenädala koosolekutel, kel selleks võimalust.

Loe edasi