30. jaan 2013
L.
Lk 1:36-56
Maarja võttis inglit sõna-sõnalt ja läkski Eliisabetti vaatama. Kus 'Juuda mäestikus' Eliisabet ja Sakarias täpsemalt elasid ei ole teada. Igatahes jäi ta sinna päris pikaks ajaks (s.56), mis võis teha Jeesuse päritolu kõrvaltvaatajate silmis üsna kahtlaseks.
"Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." (ss 41-45)
Eliisabet tunnustas Maarja usku ning Maarja sai sellest ilmselt kinnitust, sest hakkas seepeale Jumalat kiitma:
„Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale...
sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt." (46-53)
Jumal oli ülendanud Maarjat talle tähtsa ülesande usaldamisega, aga 'võimukate ja ülbete pillutamise' taga vist polnud konkreetset nähtavat sündmust. Võib vaid mõelda, et Jeesuse riik on lõpuks vägevam kui selle ilma võimukad ja ülbed valitsejad.
"Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti." (54-55)
Maarja meenutab, et Jumal on hakanud täitma oma rahvale antud lubadust saata neile õiglane ja vägev valitseja.
Kui Jumal on pannud midagi südamesse ja see on ka väljastpoolt kinnitust leidnud, saab tunda erilist rõõmu ja aukartust Jumala usaldusest, hoolimisest, ligiolust..
Maarja võttis inglit sõna-sõnalt ja läkski Eliisabetti vaatama. Kus 'Juuda mäestikus' Eliisabet ja Sakarias täpsemalt elasid ei ole teada. Igatahes jäi ta sinna päris pikaks ajaks (s.56), mis võis teha Jeesuse päritolu kõrvaltvaatajate silmis üsna kahtlaseks.
"Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." (ss 41-45)
Eliisabet tunnustas Maarja usku ning Maarja sai sellest ilmselt kinnitust, sest hakkas seepeale Jumalat kiitma:
„Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale...
sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt." (46-53)
Jumal oli ülendanud Maarjat talle tähtsa ülesande usaldamisega, aga 'võimukate ja ülbete pillutamise' taga vist polnud konkreetset nähtavat sündmust. Võib vaid mõelda, et Jeesuse riik on lõpuks vägevam kui selle ilma võimukad ja ülbed valitsejad.
"Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti." (54-55)
Maarja meenutab, et Jumal on hakanud täitma oma rahvale antud lubadust saata neile õiglane ja vägev valitseja.
Kui Jumal on pannud midagi südamesse ja see on ka väljastpoolt kinnitust leidnud, saab tunda erilist rõõmu ja aukartust Jumala usaldusest, hoolimisest, ligiolust..
0 kommentaari:
Postita kommentaar