15. jaan 2013

Lk 1:1-25

Luukas oli arst ja mingi aeg koos Paulusega (Kl 4:14). Evangeeliumi kirjutamiseks uuris ta Jeesuse elu kohta pealtnägijatelt.
Ta kirjutas veel ühe evangeeliumi (s1) selleks, et lugeja mõistaks paremini, avaramalt, mida ta Jeesuse kohta oli juba kuulnud (s4). Võrreldes teiste evangeeliumidega on Luukas kõige rohkem arvestanud, et lugejad ei ole juudi kultuurist. 

Sakarias ja Eliisabet elasid Jumala ees õigesti, aga neil polnud last. (ss 6-7) Laste saamine oli tollal väga oluline,muuhulgas peeti seda ka osaks Jumala õnnistusest. Sakarias vist ei lootnudki enam, et see palve saab vastatud, inimlikultoli juba hiljavõitu. Aga Jumal andis rohkem, kui oli palutud: lapse, kes sai erilise missiooni (ss 14-17).

Jumal võib palveile vastata teisiti või hiljem, kui arvame. Seega on siiski mõtet palvetada, kui ka tundub, et vastust ei saa.

Seega on ka mõtet osaleda alliansspalvenädala koosolekutel, kel selleks võimalust.



0 kommentaari:

Postita kommentaar