26. nov 2008


1Pt 3:8-17

Tänane lõik vastab hästi eilsele küsimusele uskmatute meeste abikaasade kohta.

9 Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage -- sest õnnistamiseks te olete kutsutud --, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. ...
11 Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda, ...

13 Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head? 14 Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. “Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge", 15 vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. 16 Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.

Kutsutakse hoiduma igasugusest kurjast nii sõnades kui tegudes; ja kui vaatamata sellele tuleb kannatada, pidada Issandat Kristust pühaks ja hoida lootust, et me praegune vaev ei ole asjata.
Lisaks kutsub Peetrus olema valmis kostma igaühele, kes aru pärib me lootuse kohta. See eeldab teadlikku usku ja lootust. Kui oskame oma usku sõnastada, kinnitab see meid.
8 Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud.


25. nov 2008


1Pt 3:1-7

Ehteks olgu tasadus, alistumine; hea tegemine; puhas, jumalakartlik käitumine..
Alistuma kutsutakse UTs ka teisi, mitte ainult naisi. Nii et siin pole tegu naiste diskrimineerimisega. Pealegi kutsub Peetrus 7. salmis mehi mõistvalt ja austavalt suhtuma naistesse, "et teie palvetel poleks takistusi." Seega siis austuseta suhtumine võib takistada palvet.
Aga kiri on kristlastele. Seega ei lohuta see üleskutse eriti naisi, kelle mehed pole kristlased. Siiski on nende kohus elada kristlikult. Aga kuidas oli siis, kui mees nõudis midagi ebakristlikku?
S.6 on üks huvitav fraas: "ega karda mingit hirmutamist" Mis hirmutamist? Kas hirmutamist eesmärgiga panna usust ja kristlikust eluviisist loobuma?
Ehk ei mõelda siin orjalikku alistumist kõiges, vaid ainult niipalju kui see ei lähe vastu Jumala tahtele? Kutsutakse lugupidavale ja teenivale suhtumisele, hea tegemisele, lootes igati Jumala peale.

23. nov 2008


Jesaja 26

1 Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: Meil on tugev linn, pääste on pandud müürideks ja kaitsevalliks. 2 Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus! 3 Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale. 4 Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju.
Tugevasse Jumala linna kuuluvad õiged - need kes usuvad. Rahu on neil, kes loodavad kindlameelselt Jumalale, sest Issand on igavene kalju.
ss. 5-11. Tema laseb langeda võitmatud ja kõrgid,
sillutab õigete raja. Õige igatseb Issanda kohtumõistmist, sest selle läbi õpivad ilmamaa elanikud õiglust. Kui õelale ei näidata ta kurjust, siis ta ei õpi õiglust. Nähku nad Jumala viha ja häbenegu!
ss. 20-21. prohvet usub, et Jumal kuuleb ta palvet ja tuleb jumalatuid nuhtlema.
Jumal on õigluse Jumal, ta tahab, et kurjad parandaksid meelt. Vahel aitab seda saavutada karistus. Aga vahel ka ei aita. Siiski peab kurja ohjeldama võimalust mööda. Ebaõiglus, mis meid vaevab, häirib ka Jumalat. Tasub temalt paluda abi. Tegelikult aga läbib kurjuse ja õiguse rindejoon ka meid endid. Peame laskma ka endid korrigeerida, kasvõi enda uskumatust ja kättemaksuhimu, või et me ei lase alati Jumalal valitseda ja juhtida.
12 Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud. ... 15 Sina oled lisanud rahvast, Issand, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa piirid. ... Me olime lapseootel, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud. 19 Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.

Jumal äratab surnudki, valgustab ja rõõmustab alandatuid.

5. nov 2008


Mk 8:27-33


Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: “Kelle ütlevad inimesed minu olevat?” Aga nemad ütlesid talle: “Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist.”
Ja tema küsis neilt: “Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Peetrus kostis: “Sina oled Messias!” Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.


Kristluses on oluline küsimus: "Kes on Jeesus?" Jeesuse isik on ristiusu keskmes. Ta ei ole ainult prohvet, üks suurtest vaimulikest õpetajatest. Ta on Messias ehk Kristus - juutidele lubatud valitseja, kes Jumala rahva päästab vaenlastest ning õigluses ja rahus juhatab. Ta pole ainult juutide kuningas, vaid kõigi nende, kes Jumala kutse vastu võtavad. Ja vaenlased, kes/mis meid Jumalast ja igavesest elust lahutavad, on eelkõige meie patud. Eriti uskmatus, usaldamatus, et Jeesus ikka on hea, õiglane, hoolitsev valitseja.

Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma. Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima. Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: “Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!”

Usaldamatus võib tulla sellest, et Jumala teed ei ühti alati meie piiratud arusaamadega. Siis tahame teha ise ja omamoodi. Kohati on Jumal andnud meile palju vabadust, aga on asju ja olukordi, milles peaks Tema juhatust tõsiselt tähele panema.
*
Chambers ("Kirkuse kütkes", 1-4.01) kirjutab, et kui me ei järgi Ta kutset/sõna, siis peame ennast targemaks ega usalda, et kõige Looja teab, mida Ta ootab ja mis on selle tagajärjed. Aga kui Ta on armastus, peaks Ta ju ikka oskama ja tahtma, et ka tagajärgedest midagi head sünniks.
Ta ei tarvitse ka näidata meile kogu teed, lõpptulemust, vaid ainult järgmise sammu. Või laseb oodata õiget aega lubatu täitumiseks.

Isa, anna mulle kannatlikkust oodata, kus vaja. Tänan, et kinnitad mu usaldust su vastu. Aita, et see oleks püsivam.

Ajad ja pealkirjad