Tarka südant (Ps 90)

(Viimsi Mokost)

Psalm 90

Psalm 90 võib jagada kolmeks osaks:

*Elu kaduvus;

*Püha Jumal, kes ei salli pattu;

*Meeleparandus ja palve 

Jumal on igavene, inimese maine elu ajutine. Mida vanemaks saame, seda lühem elu tundub.

Jumal näeb ka meie salajasi eksimusi ja eluraskused võivad panna mõtlema, et Jumal karistab. Siiski on mõni inimene rõõmsameelne vaatamata paljudele raskustele, mõni teine aga näebki Jumalat eelkõige vihasena ja elu vaevana, nagu salmides 7-11.

Vana Testament on ajast enne Jeesust, ehk oligi siis raskem Jumala armu näha? Vahel on vastandatud VT ja UT Jumalat, aga  tegelikult  on ka VTs palju näiteid Jumala armust. Jumal ei halastanud tollalgi tapaohvrite pärast, vaid seepärast, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja palusid abi ja andestust.  Ohvrite eesmärk oli pigem näidata, et patt toob kellelegi kannatust.

Evangeelium tähendab seda, et Jumala pühaduse, karistuse ja patuvastasuse nägemisest saab minna edasi tema armu juurde: kahetseda, parandada meelt, saada andeks, saada abi ja rõõmustada.

"Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!" (12)

Palume sageli lahendusi, aga peaksime paluma tarka südant. Süda ei tähendanud juutide jaoks eelkõige tundeid, aga mitte ka ainult teadmisi, vaid ka tahet, hoiakuid...  

"Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!" (14)

Igaüks leiab ise, mis teda motiveerib hommikul üles tõusma, aga kui päeva algus on hea, on ka ülejäänud päev rõõmsam.

Psalm lõpeb palvega: "Kinnita meie kätetööd", st õnnista, et meie tööd poleks mõttetud. Eelmises salmis soovitakse näha Jumala tööd, et olla Jumalaga samal lainel.

Väljakutse: paluda tarka südant ja olla rõõmus Jumalas vaatamata eluolukordadele.

Loe edasi

Paluge ja teile antakse

(Viimsi Mokost)

Lk 5:16; 6:12; 9:18

Jumal kõnetab väga erinevates olukordades, ka ilmalike ja igapäevaste asjade kaudu, vahel ka siis, kui me ise ei ootagi. Aga nagu Jeesus käis üksildastes kohtades Isaga vestlemas nii on sageli ka kristlastele turgutuseks võimalus üksi segamatult Jumalaga olla. Seejuures võib kogemus olla  tulemuslikum, kui häälega või kirjalikult palvetada.

Luuka 11:1-13


„Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: „Sõber, laena mulle kolm leiba, ...." (5) 
... kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja." (8)

  Öeldakse, et kõike peaks tegema nagu Jeesusele. Selline hoiak võib ebameeldivaid ülesandeid lihtsamaks teha. Ometi võivad meie tunded head tehes olla mitmesugused, isegi kui teistele paistab välja eelkõige hea tegu. Nagu klienditeenindaja ei tohiks enda paha tuju pärast kliente hoolimatult kohelda, nii võiks iga inimene ja eriti Jumalariigi kodanik õppida teisi hästi kohtlema sõltumata enda sisemistest probleemidest. (Probleemid tuleb mõistagi ka ära lahendada)  
  Loodetavasti ei loe Jumala ees, kes näeb ka me südamesse, siiski ainult head motiivid, vaid teod ka, isegi kui motiivid või hoiak polnud alati kõige paremad. Otsus teha head kujundab iseloomu, teisalt ka hoiakud ja iseloom mõjutavad tegusid heas või halvas suunas. 
 
  "Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, 
  sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (9-10)

Jaakobus kirjutas: "Teil ei ole, sest te ei palu" (4:2). Vahel ongi nii lihtne: tuleb mingi asja pärast lihtsalt palvetada ja see sünnibki.

"Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (13)

Jumal annab Püha Vaimu, kui temaga koos olla. Alati ei peagi seda otse paluma. 
 

Loe edasi

Igavene pääste Jeesuse järgijatele (Hb 5)

Heebrealastele 5

 See kiri on kirjutatud heebrealastele, st juudi päritolu kristlastele ning siin selgitatakse päris palju, miks ei ole enam vaja Jumalale loomi ohverdada oma pattude eest. Enne Jeesust olid preestrid vahemeheks inimeste ja Jumala vahel, tuues seatud korra järgi ohvreid enda ja Jumala rahva pattude eest (s 1,3). Preestriteks olid ekslikud inimesed (2-3), kes said selle auväärse ameti Jumala kutsel, Jumala seatud reeglite järgi (4).

Nüüd on Jeesus Kristus Jumala seatud ülempreester (5-6). Kuigi ta on ka ise Jumal, siis ei võtnud temagi seda ametit omavoliliselt, vaid sai Jumal-Isalt. Jeesus on Jumala Poeg, aga ka kõik usklikud on Jumala (adopteeritud) lapsed. Jeesus on igavene eriline ülempreester, aga kogu Jumala rahvas on preestrid ses mõttes, et nad vahendavad Jumalat muudele inimestele (1Pt 2:9). 
Mitte ainult preestri või jutlustaja amet pole auväärne, vaid iga amet, kuhu Jumal on kellegi kutsunud. Ka toiduvalmistaja ja koristaja tööd on olulised. Ka tuntud saatejuhi saade ei saaks teoks avalikkuse eest varjule jääva saatemeeskonnata.

"Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad." (7-9)
Inimesena oli Jeesus Jumalale allaheitlik, õppis kuulekust, palvetas ning hiljem sai päästjaks kõigile, kes talle kuuletuvad. Kuigi oleme sageli hõivatud oma igapäevaelu muredega, on lõpuks kõige tähtsam palveteema pääseda vaimulikust surmast ja saada igavene elu, õppides Jumalale alistumist.
Kuidas mõista, et Jeesus õppis kannatuste kaudu? Talle kui süütule ilmselt ei olnud kannatused kuidagi karistuseks, mis vahel inimesi paneb Jumala poole pöörduma. Aga inimesena on ta kannatanud kiusatuste käes ja õppinud siiski jääma patuta (Hb 2:18, 4:15) ja Jumalale kuulekaks, isegi ristisurmani.

Edasi manitsetakse lugejaid, et nad peaks aja poolest olema õpetajad, aga vajavad veel ise kristluse algõpetust nagu beebid piima. Algõpetuse sisu täpsustab järgmise peatüki algus: Hb 6:1-2. Jumala sõna tundmises ja järgimises peaks usklikud arenema, n-ö hakkama sööma tahket toitu, et nad oskaksid heal ja kurjal vahet teha ja midagi ka teistele seletada. (5:12-14)

Loe edasi

Õndsad on Jeesuse sarnased

Matteuse 5

Õndsad on Jeesuse sarnased: õpetatavad (vaimus vaesed), kurvad kurjuse pärast, juhitavad (tasased), näljased Jumala silmis õige olemise järele, halastavad, puhtad südamelt, rahutegijad. Jeesuse sarnasus ning sool ja valgus olemine - see on kristlase identiteet ja olemus, mitte surve selline olla. Kuigi vahel eksime, on midagi sellest meis olemas, kui Jeesust järgime. 

Järgnevate salmidega (20jj) ei taha Jeesus panna meile koormat nii- ja naasugune olla, vaid need praktilised teod ja suhtumised peaks meis järk-järgult kujunema kirjeldatud kristliku olemuse mõjul. Kui 10 käsu kohta võivad paljudki öelda, et nad neid täidavad, sest pole tapnud, varastanud, abielu rikkunud, siis Jeesuse kirjeldatud kõrgemate nõudete järgijaid on üsna raske leida. Et ei vaataks kunagi himustades, peaks alati sõna, ei ütleks teisele kunagi halvasti, ei maksaks kätte, vaid käituks armastavalt ka oma vaenlastega. (See ei tähenda, et kurja ei peaks takistama, aga mitte kättemaksuks, vaid kurja vähendamiseks). 

Lõpus öeldud "olge täiuslikud" tähendab, et Jumal lõigi meid algul täiuslikeks. Seda, mis meis praegu on rikutud, tahab Jeesus aidata järk-järgult taastada.

Loe edasi