14. dets 2016

Jesaja 3

Jumal laseb võtta oma rahvalt sõjamehed, prohvetid ja vanemad - vajalikud juhid - ning ka keelatud nõuandjad: maagid ja posijad (2-3). Juhtideks saavad poisikesed ja naised, keda ei peetud väärt juhtideks (4, 12). Kui vend palub venda hakata juhiks ja võtta käesolev laostumine oma käe alla, saab ta vastuseks: "Ei ole minust haavasidujat." (6-7) Inimesed rõhuvad ja ründavad üksteist (5). Nad langevad, sest nende keel ja teod on Jumala vastu (8). Nad kuulutavad oma pattu salgamata nagu Soodom (9). Upsakad naised jäävad ilma oma ehetest (16-24).

Sõnakuulmatu Iisraeli rahvas pagendati lõpuks.
Rasketel aegadel ei pruugi olla mõistlikke ja tarku juhte, siis saab loota vaid Jumala armule enda suhtes.
Ka tänapäeval mõned kuulutavad oma pattu. Inglise NIV tõlkes on selles salmis sõna 'parade', mis meenutab teatud tänapäeva paraade. Mõistagi pole see ainus viis oma patusust kuulutada.
Jumalatust - rõhumist, kõlvatust - on ikka ja jälle läbi ajaloo ning aeg-ajalt saab mõõt täis ja käib üle mingi häving.

Õigele lubatakse siiski väärilist tasu (10).

  


21. nov 2016

Jesaja 2

Aga viimseil päevil sünnib, et ...  paljud rahvad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu, sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!”  Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.  Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses! (2-5)  
Kuid ... [Jumala rahvas] on täis idamaa kombeid ja nõiuvad ..., nad löövad kätt võõramaa lastega. ... Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, ... (6,8) 

Prohvet lubab, et viimseil päevil lähevad paljud rahvad otsima õpetust, et käia Jaakobi ehk Iisraeli Jumala radu, elada tema seaduste järgi. Jeruusalemale on tõotus, et seal õpetatakse siis Jumala sõna. Ja siis lõpevad sõjad. Kui kõik elavad isetu armastuse seaduste järgi ja Jumala juhatuse all, mille Jeesus omal ajal esile tõi, siis pole enam vaja sõdida. Vastaste tapmise asemel võib künda, külvata ja lõigata head vilja, võib rahus oma toitu kasvatada. Aga Jeesus rääkis ka Jumala sõna külvamisest ja vaimulikust viljakandmisest praegusel ajastul.

Nagu Jesaja ajal, pole üleüldine rahuaeg veel nüüdki saabunud. Reisitakse küll Jeruusalemma ja mujale Iisraeli, saadakse midagi teada sealse ajaloo ja elu kohta, aga kuipalju Jumala seadustest, see võib olla erinev. Ning küllalt on neid, kes järgivad igasuguseid muid kombeid ja õpetusi ning austavad üle kõige muid asju kui Jumal, olgu selleks maine vara ja saavutused, erilise tähenduse saanud esemed (ebajumalakujud, amuletid jms), isegi ehk Iisraeli maa ja rahvas või miski muu. Nii siis võideldakse, võisteldakse, sõditakse nii füüsiliste kui vaimsete vahenditega, et saavutada vara, austust, kuulsust, ressursse, võimu, tähelepanu, mingisugustki armastust. Vahel me ei oskagi teisiti. Ja enda õigusi ja vara on ju vaja ometi kaitsta selles kurjas maailmas? Või ei ole vaja ja piisab Jumala hoolitsusest? Piiblis on mõlemaid näiteid. Andku Jumal meile tarkust, millal ja kuidas kaitsta ise ja millal jätta see Tema hooleks!

Ühel päeval saab kõik inimeste kõrkus alandatud, nad viskavad ära oma ebajumalad ja kardavad Jahvet, kes on kõige vägevam (9-22). Aga ka kõige armastavam. 

Tulge, käigem Issanda valguses, et saaksime külvata Jumala armastuse seemneid!

4. nov 2016

Jesaja 1

2  Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu...
4 Häda patusele rahvale,...  Nad on jätnud maha Issanda, ... nad on pööranud talle selja. 
5 Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes?


   Jumal valutab südant oma rahva pärast, keda ta püüdis endale valmistada, aga kes on temast eemaldunud. Ta on neid karistanud, aga justkui asjata. Jumal on tüdinud inimeste silmakirjalikkusest  ja kurjusest:

13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt.... ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu...
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! 
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!


    Kuigi vaadates maailmas vohavat kurjust võib tunduda, et Jumal ei hooli, on ta siiski väljendanud oma seisukoha ja soovi: "Jätke kurjus ja õppige tegema head! Seiske õigluse eest, aidake nõrgemaid!" See on iga inimese ja kollektiivi vastutus, teha head ja hoiduda kurjast, et maailmas oleks kurja vähem ja head rohkem. Siiski pakub Jumal ka enda abi kõigile, kes seda otsivad:
 
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. 
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. 
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.


    Usun, et siin pole tegu ainult seniste pattude andestamisega, vaid ka Jumala abiga inimeste mõtteviisi ja käitumise muutumisega, nagu Jumal eelnevates salmides soovi avaldas. 

   Edasi lubab Jumal oma rahva puhastada: 

25 Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina. 
26 Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks.
 

27 Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.
28 ... ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.
 

  Siin tõmmatakse piir inimeste vahele - kes Jumala ja tema abi paremaks muutuda hülgavad, need hukkuvad. Aga hea ja kurja võitlus toimub ka inimeste sees, nüüd pärast Jeesuse Kristuse tulekut, tema abiga ning Püha Vaimu abiga: 

4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. ....
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. 
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. 
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale. 

14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all. 
(Roomlastele 6:3-14)
 
4 ...et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi. 
5 Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid. 
6 Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu; 
...

11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. ...
13 Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate. 

 (Roomlastele 8:1-13)


   Jumal, aita mul sind kuulda ja teha, mis õige!

27. okt 2016

 (J.Burke raamatust "Soul Revolution")
Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha (Johannese 15:4-5)
    Mõistad? Jää ühendusse Jumala Vaimuga, nagu oks on puu küljes – ja vili kasvab loomulikult. Oks ei pea pingutama, et viinamarju tekitada – kui pinnas on õige ja oks jääb viinapuu külge, siis vili kasvab!   Aga kui ühendus on katkestatud, ei kasva midagi. Lahutatud tüvest, toitallikate ja elu allikast, oks sureb ja on väärtusetu. ...

Katkematu vestlus
Ma kuulen inimesi kogu aeg kaeblemas, et nad ei tunne Jumala lähedust, ebakindlad, kas nad võivad teda usaldada, ebakindlad, kas Jumal hoolib. Aga nad pole kunagi pühendunud igapäevaelus Jumalaga ühendusse jäämisele ja kui nad võtavadki aega ühenduseks, siis on kogu side ühepoolne. Pigem koos Jumalaga elamise asemel, on see neile religioosne, formaalne, rituaalne kohtumine. Olen veendunud, et Jumal soovib etteharjutamata, südamest tulevat, rangelt ausat vestlust kogu päeva jooksul. Darin selgitab, kuidas selline pidev ehe heitlus viis ta läbimurdeni:
... Mingi aja olin Jumala vastu täieliku apaatia seisundis. Ma ei tahtnud teha tema tahet. Ma ei tahtnud isegi tahta tema tahet. Ma lihtsalt ei hoolinud. Nii oli mu palve igal tunnil: „Jumal, murra mu apaatia.“ Apaatia koorik kraabiti lõpuks maha, paljastades selle all mädanevate patuste ihade leha. Vastane vahetas apaatia eksitavate ihalustele tulvaga. Tahtsin neid teisi asju, ma ei tahtnud teha Jumala tahtmist. Ma ei tahtnud loobuda kontrollist. Nii hakkasin lihtsalt otsekoheselt rääkima: „Issand, ma ei taha sellest loobuda. Palun aita mul tahta.“ Heitlus minus ei raugenud, aga mu palve arenes tasapisi: „Issand, tahan selle sulle loovutada, anna mulle vajalik jõud.“ Võitlus osutus veriseks. Oli aegu, kui kraaklesin Jumalaga kogu jõust peaaegu tunni. Ratsionaliseerisin, et liha võidaks.. aga siis hakkas see tüütu kell piiksuma ja kõik algas otsast peale! Tundsin vabadust, et ei pea olema Jumala ees „vaimulik“, vaid toores ja paheline, öeldes talle täpselt, mida ma tundsin ja miks ma ei taha tema tahet täita. Süü ja häbi oma patu pärast tavaliselt sulgeb mind, pannes tõmbuma varju, eemale Jumala ligiolust. Selle asemel vahtisin hooletult Päiksesse ja ütlesin oma arvamuse. Veidral, ilusal viisil võimaldas selline Jumalaga maadlemine mul jääda temasse, isegi kui see oli viimane, mida tahtsin teha. Kui jätkasin Jumalaga kõigest rääkimist, siis ta kujundas mind aegamisi. Kogu elu sellist vestlust ei tee mind täiuslikuks, aga olen hämmastunud tema armust: kannatlikult vormimas minu soove tema soovideks, lahti kiskumas mind mu orjusest, tervendamas ja süütamas mu hinges taas kirge tema tahet järgida, kui ma jäin ühendusse läbi võitluse.
Julmalt ausa püsiva vestluse kaudu ühendusse jäämine võimaldab Jumalal teha meile asju, mida me ise ei saa teha. Vaata, sa vestled niikuinii kogu aeg iseendaga. Oled kunagi märganud?   Aga eesmärk on lõpetada lihtsalt oma peas enesega rääkimine ning hakata vestlema Jumalaga, kes su enda jaoks lõi. Saa Jumalaga ausaks, tööta läbi asjad, mis on päeva jooksul su meelel, ja hoia end avatuna tema mõtetele. Nii hakkad arendama ehedat suhet Jumalaga. Ta austab seda pingutust.


14. okt 2016

Jesaja 37:9-20

    Sanherib ... läkitas käskjalad Hiskija juurde, öeldes: „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte! Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama? Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi? Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?” (9-13)

   Vahel tahavad raskused meid maha suruda. Meenuvad varasemad läbikukkumised ja olukorrad, kus Jumal justkui ei aidanud. Võib tunduda, et Jumal ei hooli, et Jumal on hüljanud. Ei koge, et ta vastaks palvetele. Tundub, et Jumal vaevab meid, irvitab me üle.. Või vähemalt lubab sel kõigel juhtuda... 
 
  
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.  Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes: 
  
 „Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa. 
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat! 
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid  ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.  Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!” (14-20)


   Aga mis siis, kui raskuste põhjustaja ei ole Jumal, vaid midagi-kedagi muud: kurat, haigused, meie endi või teiste eksimused, inimkonna üldine rikutus..? Kas nende võidukäik mitte ei teota Jumalat, kogu loodu Valitsejat ning tema ülestõusmise ja pühitsemise väge? Võime olla eksinud ja peame tunnistama oma süüd, aga muutumiseks ei pruugi piisata me oma jõust ja tarkusest, vaja on Jumala abi. 

   Kõigeväeline Jumal, kogu loodu Valitseja, kes lased end kutsuda meie Isaks! Palun vaata neid probleeme, hädasid ja patte meie eludes, mis ei tunnista sinu pühitsevast ja tervendavast väest! Palun kuula neid lootusetuid mõtteid-sõnu, mis tahavad meid sinust lahutada! Me oleme eksinud ja meil on ka oma osa teha, aga vajame hädasti sinu abi! Aita meil ära tunda ja teha enda osa ning lasta sinul teha sinu osa! Meie taevane Isa ja Jumal, päästa meid nüüd ometi kurjast meie ümber ja sees, et sinu aulisus ja armastus tuleks paremini ilmsiks!

2. aug 2016

   John Burke on lugenud ligi tuhandest surmalähedasest kogemusest ja teiste inimeste teemakohaseid uurimusi ning kirjutab oma raamatus Imagine Heaven, et kuigi inimesed neid kogemusi mitmeti tõlgendavad, sarnaneb kirjeldatu sageli Piiblis kirjutatuga, seda täiendades ja illustreerides. Usaldusväärsuse suurendamiseks valis ta raamatusse lood eelkõige inimestelt, kel poleks nende väljamõtlemisega midagi võita, vaid pigem usaldust kaotada, samuti erineva usulis-kultuurilise taustaga inimestelt.

   Paljud jutustavad, kuidas nad nägid ja kuulsid ise kehast väljas olles enda elustamist ja muud ümbruskonnast, mida nad oma voodist ei saanud näha. Selles elus pimedad jutustavad, kuidas nad teispoolsuses nägid. Üldse tuntakse end seal elavama, erksamana, tervemana kui praeguses maailmas. Aeg ja ruum on seal teistsugused ning kehad on justkui valgusest. Kohatakse siitilmast lahkunud sõpru ja sugulasi, s.h esivanemaid, keda selles elus ei tuntud.

    Ja sõltumata usulisest taustast kohtutakse valgusolendiga, isikulise Jumalaga, kelle ligiolu on täis armastust, millest ei tahaks enam lahkuda, või vähemalt sageli nähakse eredat valgust ja tuntakse positiivseid tundeid. Jumala juures tuntakse end kojujõudnuna. Mõni näeb oma senise elu ülevaadet ja sageli tajutakse mingis vormis, et elus peamine on armastus - keegi/Jumal armastab meid ülevoolavalt, isegi teades meie puudusi ja eksimusi, mida seal ei saa varjata.  Ning meiegi peaksime teisi armastama.

    Ilmselt oli surmalähedane kogemus ka apostel Paulusel, kui teda surnuks peeti ja linnast välja lohistati (Ap 14:19-20) ning kui ta tõmmati üles kolmandasse taevasse, kus ta koges kirjeldamatuid asju ega teadnud, kas ta oli ihus või ihust väljas (2Kr 12:2-4).

   On ka halbu kogemusi, neist ehk ei räägita niipalju ja need võivad olla nii traumaatilised, et inimene blokeerib need üldse oma mälestustest. Mõned satuvad algul vähem või rohkem hirmsasse kohta, ning paludes Jumalat, päästetakse sealt. Mõnele lihtsalt näidatakse nii põrgut kui taevast. 
Põrgukogemused võib jagada kolme gruppi:
  • udune tühjus, 
  • halbadesse tegudesse või hoiakutesse lõksujäämine (nende lõputu kordamine),
  • hirmus sügavik.

Jumal ei hülga neid, kes tahavad tema abi, aga ta ei saa võtta taevariiki neid, kes ei allu tema juhtimisele ja armastuse seadusele, sest nad tooksid kaasa kurjuse. 

Elu läbivaatused toovad esile unustatud olukordi, salamõtteid ja motiive ning inimese käitumise mõju teistele. Keskmes on ikka, kuidas keegi on teisi armastanud ja teistele head teinud.
Paljud, nii kristliku kui muu taustaga inimesed, näevad raamatuid, kus on kirjas inimeste head ja halvad teod.

Lõplik kohus tuleb maailma-ajastu lõpus ja need, kes on Jeesuse  vastu võtnud, saavad suurema või väiksema tasu vastavalt oma tegudele:
"Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest - kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule." (1Korintlastele 3:11-15)

Mõned asjad, mille eest Jumal tasub:
  • usu säilitamine vaatamata raskusele, 
  • Jumala juhtimise otsimine ja järgimine, 
  • inimeste aitamine kasvamisel Jumalale lähemale, 
  • hästi tehtud igapäevane töö, 
  • väiksed armastusest tulenevad heateod,
  • oma vara kasutamine ausalt ja headeks tegudeks.

Taevas ei ole igav. Seal kogeti kirjeldamatut ilu: muusikat, värvidemängu, harmooniat elupaikade paigutuses, võrratuid looduspilte. Seal ootab igaüht sobiv eluase ja igavene varandus ning põnevad, võimetekohased ülesanded. Ilmselt jätkub seal ka areng. Suurim tasu on Jumala enda ligiolu.
Mitmed nägid ka Uut Jeruusalemma, mis sarnaneb Ilmutuse raamatus kirjeldatuga.

2. juuli 2016

 Johannese ev 14:6-26, 15:1-5, 16:12-15
(Soul Revolution väikegrupi materjali sissejuhatav tund)

Jh 14:6-9
Jeesus ütles: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu" (6).
Jeesus on tee Isa juurde ning samasugune kui Isa. Isa teeb oma tegusid Jeesuses ja Jeesusesse uskuja teeb samu tegusid (10-12). Jeesus ja Isa on tihedalt seotud, ühtsuses, üksmeeles. Jumalas on püsiühendus.
Jeesus on tõde - elab tões, kehastab tõde, kõike õiget ja tõelist.
Jeesus on elu - elu tekitaja ja igavese igavese väärtusega elu taastaja.

Jh 14:16-21
 Isa annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, ... kes jääb teie juurde ja on teie sees. (16-17)
 ... teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. (19-21)
Püha Vaim antakse igaveseks kaaslaseks meie juurde ja sisse. Jeesus ärkas ellu ja annab meile elu. Jeesus on lähedalt seotud Isaga ja ka oma jüngritega. Ühendab armastus, mis väljendub Jeesuse käskude pidamises.

Jh 14:25-26
Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud. 

Jh 15:1-5
Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (2-5)
Jumal tahab, et oleksime seotud Jeesusega nagu oksad puuga. Temalt tuleb elujõud ja puhastus üleliigsest, et kanda vilja. Jumal tahab, et kannaksime vilja (8).
Kuidas 'jääda Jeesusesse'? Jeesuse sõna kuulamine (ja lugemine) puhastab ja ühendab, tema käskude pidamine on seotud tema armastusse jäämisega (10).

Jh 16:12-15
Kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. (13-15)
Veelkord ühtsusest Isa, Jeesuse ja Püha Vaimu vahel. Pärast Jeesuse maailmast lahkumist, juhatab jüngreid edasi Püha Vaim.

Kokkuvõtteks: Jumal on kolmainus, tema olemuses on kooskõlalised suhted ning ta tahab ühtsust ja püsivat ühendust ka oma järgijatega.

Mis takistab sind seda uskumast ja praktiseerimast?
- Mind vist kogemused, kui Jumal justkui ei vastanud või ei vastanud mu oodatud viisil, olukorrad ei lahenenud nii lihtsalt, kui oleksin tahtnud. Nii tahaks end hoida uute väljakutsete ja võimalike lisaraskuste eest. Kõigepealt tuleks siis uskuda, et Jumal ei oota üle jõu?
Kuidas selline püsiühendus muudab inimese igapäevast elu?
- Võiks olla põnevaid olukordi, kus näeme Jumalat tegutsemas. Aga ka tavalised tegevused peaks toimuma kooskõlas Jumalaga. Ning Jumala ligiolu võiks ka teistele paista. Aga see tähendab ka mingitmoodi juhtimise Jumala kätte andmist / usaldamist.
Milline hoiaku või käitumise muutus parandaks su ühendust Jumalaga?
- Minu puhul ehk rohkem usaldust Jumala vastu.

Kolmainu Jumal, kes tahad ühendust ja ühtsust, palun aita mul sind rohkem usaldada ja teisi vastavalt nende takistustele, et saaksime käia koos sinuga.

27. veebr 2016

Psalm 23

"Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis." (4-5)
 
   "Sa katad mu ette laua mu vastaste silme all" - see lõhnab  kättemaksu järele? Vahel tahaks, et haiget teinu näeks, et saan edukalt hakkama ka ilma temata. Vaadaku ja kadestagu, kui tore mul on!
   Aga me ei peaks ise kätte maksma, vaid võitma kurja ära heaga ( Rm 12:19-21 ) See algab kättemaksuhimu võitmisest enda sees, vajadusel Jumala abiga.
   Kui vaadata konteksti, siis peamiselt on selles psalmis juttu Jumala hoolitsusest ja kaitsest, mitte kättemaksust. Lihtsalt, isegi vastased ei saa segada Jumala hoolitsust.


16. veebr 2016

Johannese 6:48-69


    Jeesus ütles, et elu on neil, kes söövad tema liha ja joovad tema verd (Jh 6:51-58). Mõni tõlgendab seda armulaua/leivamurdmise/eukaristina (kus leib on Jeesuse ihuks ja vein tema vereks), aga siin kõneles Jeesus enne antud toimingu sisseseadmist oma viimasel õhtusöögil. Nii pidid kuulajad sellest kuidagi teistmoodi aru saama. Osa ehk pahandus, sest ei saanud üldse aru. Teised pahandujad ilmselt mõistsid seda ütlust viisil, mis neid häiris.
    Jeesus ütleb veel, et tema on eluleib, tõeline igavest elu andev toit ja jook. Peetrus ütleb hiljem, et Jeesusel on igavese elu sõnad (6:68). Jeesus ongi Jumala Sõna, kolmainsuse teine isik, kes sai inimeseks (Jh 1:1-14). Nii võib ehk rääkida Jumala sõna, Jumala räägitu 'söömisest' ja 'joomisest', Jumala sõna südamesse vastu võtmisest ja sellest vaimselt toitumisest, nii et see väljendub ka meie tegudes. Jeesus on elu allikas, nagu oks ei kanna vilja, kui ta pole puu küljes, ei saa inimene elada igavesti ilma Jeesusega ühendusse jäämata Jumala sõna ja palve kaudu (Jh 15:4-8).

12. veebr 2016

Johannese 6:22-35


   Oma maiste vajaduste eest palvetamine on isegi Meie Isa palves olemas ning igati lubatud tegevus. Igapäevaelu väljakutsetes vahel muud ehk ei jaksagi. Siiski tuli Jeesus tooma rohkemat kui abi igapäevaelus, ta tuli andma igavest elu, mitte lihtsalt ajaliselt igavest, vaid ka igavikulise väärtusega elu. Tänapäeva ebakindlas maailmas on eriti oluline ja ka rahustav meeles pidada, et Jeesusega koos ei piirdu elu maise eluga, vaid on lootus paremaks eluks igavikus.

11. veebr 2016


 Johannese 6:16-21Markuse 6:45-52

      Jüngrid olid järvel, tugev tuul kõigutas paati. Siis lähenes keegi vett mööda ja jüngrid pidasid teda tondiks. Aga see oli hoopis Jeesus.

      Ka elumere lainetel õõtsudes võib keegi või miski tunduda ohtliku tondina, aga osutuda hoopis päästvaks või pühitsevaks/kasvatavaks Jeesuse saadikuks või Jumala tööks.


  


10. veebr 2016

Johannese 6:1-15, Markuse 6:30-441 Kuningate 17:10-16, (Paastuaja palvevihik)

Naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis." (1Kn 17:12)

Aga tema ütles neile: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” (Mk 6:38)


     Vaesel lesknaisel polnud prohvetile kakukestki anda, aga kui ta tegi oma olemasolevast viimasest jahust ja õlist koogi ning andis esmalt prohvetile, siis Jumal õnnistas teda nii, et jahu ja õli ei lõppenud. 

    Teises loos käsib Jeesus jüngreil suurt rahvahulka toita ja need muretsevad, et ressursse ei jätku, aga kui nad tõid Jeesuse juurde viis leiba ja kaks kala, mis neil oli, siis Jeesus paljundas neid nii, et jätkus kõigile. 

    Tunneme ikka aeg-ajalt, et raha, aega, jaksu vm on liiga vähe. Ometi ei maksa alahinnata ka väikest panust. Jumal saab seda kasvatada.

Ajad ja pealkirjad