Valmisolek muutusteks (Lk 5:27jj)

Lk 5:27-39

Tölner e maksukoguja Leevi oli oma rahva reetur ja Rooma okupantide kaastööline, aga ta oli valmis Jeesust järgima. Ta korraldas Jeesusele pidusöögi ja kutsus sinna teisedki tölnerid. Juutidel oli keelatud lävida patustega, et hoiduda nende halvast mõjust. Aga Jeesus ja ta jüngrid astusid keelust üle ja Jeesus ütles nurisejatele: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele."

Jeesus tuli ise patustele head mõju avaldama, neile, kes nägid vajadust muutumiseks. (ss 27-32)

Edasi tekkis küsimus, miks Jeesuse jüngrid ei paastu. Jeesus vastas neile:
„Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad neil päevil." (34-35)

Kas praegu on Jeesus meiega või mitte? Füüsiliselt ta ei ole siin, aga ometi on ta lubanud olla omadega maailma-ajastu lõpuni (Mt 28:20). Siiski on kristlased paastunud.
Paast ei tähenda lihtsalt toidust-joogist loobumist, tähtsam on loobuda ülekohtust ja kõigest, mis takistab suhet Jumalaga (Js 58), abiks on püüe osutuda Jumalale kõlblikuks töötegijana (2 Tm 2:15,19-21). 

Veel rääkis Jeesus tähendamisssõna, et uuest kangast paik, mis pestes suurust muudab, et sobi vana kuue peale. Samuti ei pandud uut käärivat veini vanadesse väljaveninud nahklähkritesse, sest need oleks gaaside surve all rebenenud. Uus lähker aga venis vastavalt vajadusele. "Ja keegi, kes on joonud vana, ei taha uut, vaid ütleb: Vana on maitsvam!" (ss. 36-39)
   Vein minevat seistes paremaks, harjumuspärane elu võib tunduda mugav ja ohutu, aga elus on vahel vaja olulisi muutusi. Jeesusele ei piisanud judaismi lappimisest, vaid Moosese ohvriseaduse aeg oli asendumas Jeesuse-usu ajaga. Head teod ei olnud enam Jumala heakskiidu taotlemiseks, vaid Jeesuse abil seespidise paremaks muutumise nähtav vili.

   Ka vana kogudus või väikegrupp võib muutuda liiga jäigaks ning vahel on mõttekas uute inimeste jaoks teha uus kogudus või grupp, kus kujuneb neile sobivam toimimisviis. See pole lahkulöömine, vaid nagu kõik elav sünnib, annab järglasi ja lõpuks sureb, nii on ka üleilmse koguduse e Jeesuse ihu inimestest algrakkudega. 

Olgu meil avatust muutustele, kus neid vaja, ja tarkust kinni hoida vanast ja heast, mis seda väärib ja edasiminekut ei takista.

Loe edasi

Jeesus tervendab igakülgselt

Lk 5:12-26

Tänastes lugudes tullakse jälle Jeesuse juurde, et ta tervendaks.

Pidalitõbine oleks tollaste reeglite kohaselt pidanud linnast väljaspool viibima, et mitte teisi nakatada. Ta võis kahelda Jeesuse soovis teda tervendada (s 12), aga Jeesus tervendas.
Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja kohe lahkus pidalitõbi temast. Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja käskis: „Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest, nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!" (13-14)

Teda puudutades ei kartnud Jeesus ei nakkusohtu ega kultuslikku ebapuhtust. Vana Testamendi seaduse järgi tegi ebapuhta puudutamine ebapühaks, aga Jeesuse puudutus tervendab ja pühitseb.

Jeesus saatis tervenenu preestri juurde, et ta ka ametlikult terveks tunnistataks ja ühiskonda tagasi võetaks. Ühtlasi oli see preestrile tunnistuseks, et Jeesus suudab tervendada pidalitõvest.

Enne halvatu tervendamist teatas Jeesus tema pattude andeksandmisest (18-20). Kumb on tänapäeval kergem, kas öelda: „Sinu patud on sulle andeks antud!" või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!"? (s 23)

Tänapäeval kuulutatakse andestust mõnes kirikus peale pihti, aga tollal oli see õigus ainult Jumalal ning andestuse saamiseks tuli tuua ohver. Nüüd aga kuulutas Jeesus lihtsalt andestust. Ja ka tervendas halvatusest.

Jeesus tahab tervendada nii ihu kui hinge. Kuigi kõik haigused pole Jumala karistus, nagu tollal arvati, võib küll ebatervislik eluviis, stress, hingehaavad või süütunne lõpuks füüsiliselt haigeks teha. Nii on oluline ka sisemine tervenemine.

Loe edasi

Jeesuse abi ja kutse (Lk 5:1-11)

Lk 5:1-11

Jeesus oli saanud nii populaarseks, et rahvas lausa tungles temalt Jumala sõna kuulama. Seega pidas Jeesus paremaks neid õpetada rannast veidi eemalt paadist (ss 1-3). Paadimeheks oli kalur Siimon, kel just seljataga ebaõnnestund püügiöö (ss 2,5). Ta oli juba varem Jeesusega kohtunud ja kuulnud, et ta on Messias, Jumala tõotatud päästja (Jh 1:35-42), siiski ei jäänud ta kohe Jeesusega, vaid oli jätkanud oma igapäevatööd. Nüüd oli Jeesus temalt veidi abi palunud oma õpetamistöö juures. Huvitav, et vahel palub Jumal meie abi :-)

 "Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!"  Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette." (ss 4-5)

Ükskõik, kas Siimon mõtles, et eks proovin, suurt kaotada sellega pole, või oli tal Jeesuse sõnasse usku, igatahes tulemus oli üle ootuste.

 "Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas." (ss 6-7)

Enne oli Siimon nimetanud Jeesust õpetajaks, nüüd sai Jeesusest Issand:
Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!"  Sest hirm oli haaranud teda... (ss 8-9)

See hirm oli pigem aukartus. Ta koges Jeesuse väge looduse üle ja tunnetas enda patusust.

Tänapäevalgi võime kogeda Jumala abi oma igapäevategemistes nagu töö, õppimine, suhted, mitmesugune toimetulek.. Jõudmata kõike materjali ära õppida, olen asja Jumala kätte andes saanud eksamil küsimused, mida olin jõudnud õppida. (Aga teinekord, kui ise küllalt ei püüdnud õppida, siis kukkusin läbi) Olles mõnikord mõnda aega edutult tööd otsinud, olen õigel ajal (enne raha päris otsasaamist) siiski uue töö leidnud. Taevaisa teab ja hoolib meie igapäevavajadustest ja aitab, kui 'laseme tema sõna peale võrgud vette' - võtame kuulda tema nõuandeid.

Edasi ütles Jeesus: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!" 
 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle (ss 10-11)

Jeesus ei mõistnud Peetrust ta pattude pärast hukka, vaid andis ta elule uue suuna. Tollal olevat olnud kombeks, et mehed võivad mingi aja mõne rabi juures elada ja õppida. Siimon ja ta kaaslased otsustasid, et nüüd on nende jaoks see aeg.

Me elus on vahel suuri ristteid, mis muudavad oluliselt elukäiku, aga on ka igapäevaelu väikseid otsuseid, mis vähehaaval kujundavad harjumusi, iseloomu, tulevikku. Mõlematel juhutel on oluline otsutada meie Looja hea plaaniga kooskõlas, et elutee kulgeks koos temaga ja tema hoidmise all.

Mida tegema Jeesus sind praegu kutsub? Miks oled või ei ole valmis järgnema? 

Jeesus, tänan su andestuse ja lootusrikka kutse eest. Palun aita mõista oma otsuste juures sinu head tahet ja otsustada selle järgi.

Loe edasi

Tervendav õpetus (Lk 4:31jj)

Lk 4:31-44

Naatsaretis ei võetud Jeesust hästi vastu, aga kui ta õpetas Kapernaumas, oli rahvas vapustatud, sest ta sõnal oli meelevald (ss 31-32). Aukartus tema vastu kasvas veelgi, kui ta inimesest rüveda vaimu välja ajas (33-36). Pärast seda ajas ta Siimona ämmast palaviku välja ning kui hingamispäev päikseloojangul läbi sai, toodi juba hulgaliselt haigeid tema juurde, et ta nad tervendaks (38-40). Jeesus tervendaski.

Kuulutajaid ja õpetajaid on erinevaid: mõni räägib väga kuivalt, mõni eluliselt ja autoriteediga. Nagu näeme Naatsareti ja Kapernauma loost, on ka kuulajaid erinevaid: mõni sõnumile avatud, mõni mitte. Kui nüüd inimesed on avatud ja Jumal kuulutamise juures tegutseb, siis sünnivad mitmesugused imelised tervenemised. Ka kurjad vaimud läksid inimestest välja (42), see ilmselt tähendas ka vaimset, emotsionaalset tervenemist.

Rahvas tahtis, et Jeesus jääkski sinna (40-42), aga Jeesus ütles, et ta peab ka teistele linnadele Jumalariigi evangeeliumi kuulutama (43-44).

Iseenesest on ju hea soov olla kogu aeg Jeesuse lähedal, aga tollal oli ta ülesanne inimesena Jumalariigist kuulutada ja ta ei saanud olla mitmes kohas korraga. Kui ta Isa juurde läks, saatis ta Püha Vaimu, kes saab olla meiega alati.

Loe edasi