30. apr 2015
L.
Luuka 11:33-54
"Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust. Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus. Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!" (33-35)
Lambi ülesanne on valgustada. Meeled, alates silmanägemisest kuni intuitsiooni või vaimse tunnetuseni on meil selleks, et tajuda meie ümber ja sees toimuvat. Nagu haige silm piirab nägemist, nii ka rikkis vaime tunnetus piirab meie võimet vaimseid asju taibata. Nagu silmaga näeme füüsilist valgust nii näeme vaimusilmadega vaimset reaalsust. Nagu füüsiline valgus valgustab füüsilist ruumi nii valgustab vaimne valgus meie vaimset sisemust ja vaimset keskkonda.
„Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust. Andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas! ... te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse. Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel! ... Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge! ... te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!” (39, 41-43, 46, 52)
Nagu päikse- või lambivalgus toob esile pimeduse peidetud mustuse nii toob vaimne valgus nähtavale sisemise rikutuse: kurjuse, kadeduse, auahnuse, isekuse jne. Seaduskuulekus ja vagadus ei ole iseenesest halvad, aga tähtsam on südamepuhtus, õiglus ja armastus Jumala ning kaasinimeste vastu. Saades puhtaks südamelt, muutuvad ka teod paremaks, aga jäädes südames kurjaks ning püüdes vaid väliselt püha paista ning nõudes ka teistelt välist täiuslikkust, oleme silmakirjalikud. See annab vale pildi pühadusest ja Jumala ootustest, takistades ka teistel mõistmast väliselt ebatäiusliku, aga eheda ja südamepuhtust taotleva elu väärtust.
Hiljem kirjutas ka apostel Johannes: "Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust. Kui me ütleme: „Meil on osadus temaga”, kuid käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt. Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust. Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." (1Jh 1:5-9)
Taevaisa, tänan, et me ei pea iseenesest puhtaks saama, vaid sinu Poja Jeesuse abiga! Tänan, et me ei pea oma patte varjama, vaid et sa tahad meid neist puhastada, kui me need üles tunnistame! Palun puhasta meid jätkuvalt me isekusest ja muust rikutusest, nii et su valgus meid ei kohutaks, vaid paistaks meie kaudu teistelegi!
"Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust. Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus. Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!" (33-35)
Lambi ülesanne on valgustada. Meeled, alates silmanägemisest kuni intuitsiooni või vaimse tunnetuseni on meil selleks, et tajuda meie ümber ja sees toimuvat. Nagu haige silm piirab nägemist, nii ka rikkis vaime tunnetus piirab meie võimet vaimseid asju taibata. Nagu silmaga näeme füüsilist valgust nii näeme vaimusilmadega vaimset reaalsust. Nagu füüsiline valgus valgustab füüsilist ruumi nii valgustab vaimne valgus meie vaimset sisemust ja vaimset keskkonda.
„Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust. Andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas! ... te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse. Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel! ... Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge! ... te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!” (39, 41-43, 46, 52)
Nagu päikse- või lambivalgus toob esile pimeduse peidetud mustuse nii toob vaimne valgus nähtavale sisemise rikutuse: kurjuse, kadeduse, auahnuse, isekuse jne. Seaduskuulekus ja vagadus ei ole iseenesest halvad, aga tähtsam on südamepuhtus, õiglus ja armastus Jumala ning kaasinimeste vastu. Saades puhtaks südamelt, muutuvad ka teod paremaks, aga jäädes südames kurjaks ning püüdes vaid väliselt püha paista ning nõudes ka teistelt välist täiuslikkust, oleme silmakirjalikud. See annab vale pildi pühadusest ja Jumala ootustest, takistades ka teistel mõistmast väliselt ebatäiusliku, aga eheda ja südamepuhtust taotleva elu väärtust.
Hiljem kirjutas ka apostel Johannes: "Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust. Kui me ütleme: „Meil on osadus temaga”, kuid käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt. Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust. Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." (1Jh 1:5-9)
Taevaisa, tänan, et me ei pea iseenesest puhtaks saama, vaid sinu Poja Jeesuse abiga! Tänan, et me ei pea oma patte varjama, vaid et sa tahad meid neist puhastada, kui me need üles tunnistame! Palun puhasta meid jätkuvalt me isekusest ja muust rikutusest, nii et su valgus meid ei kohutaks, vaid paistaks meie kaudu teistelegi!