Jesaja 50
2 Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, teen jõed kõrbeks, vee puudusel hakkavad kalad haisema ja nad surevad janusse.
Nagu Iisraeli puhul, on Jumal meidki otsinud, aga meie pole alati tahtnud Teda kuulda. Ka Jeesus manitses: "Pange tähele, mida te kuulete.." (Mk 4:24) Olgem siis Jumalale avatud, pangem tähele Ta sõnu ja parandagem meelt, kui vaja.
4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. 5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. 6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. 7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,
Jumala tahte täitmisega kaasneb raskusi, aga Ta ei jäta meid häbisse.
10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.