19. dets 2008


John Ortberg'i Jumal on lähemal, kui sa arvad pidavat kristluse põhisõnumiks: "Ma olen sinuga."
Nii päevadel, kui seda tunneme, kui päevadel, mil peame vaid uskuma.
See usk on Jumala silmis oluline.

10. dets 2008


Js 61:1-11

1 Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, 2 kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, 3 andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks “Õigluse tammedeks”, “Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib. 4 Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate rüüstatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud. 5 Ja võõrad seisavad ning hoiavad teie karja, muulased on teie põllu- ja viinamäeharijad. 6 Aga teid nimetatakse Issanda preestriteks, teist räägitakse kui meie Jumala sulastest; te toitute rahvaste rikkustest ja võite kiidelda nende varandusega.

Issand võiab oma rahva kuulutama rõõmusõnumit: õnnistust alandlikele, paranemist, vabanemist, silmade avamist, lohutust, taastamist. Vahel tervendab Ta füüsiliselt, aga tähtsam on vaimulik tervis, vabadus, nägemine. Milleks Issand mind ja sind on võidnud? Kuidas anname edasi meile antud rõõmusõnumit? Kas oleme vabad Kristusele? Kas näeme nagu tema?

7 Häbi ja teotuse asemel te saate kahekordse osa ja ilutsete selles: te pärite kahekordselt oma maal, teil on igavene rõõm, 8 sest mina, Issand, armastan õiglust, vihkan röövimist ja nurjatust. Ma annan neile ustavalt töötasu ja teen nendega igavese lepingu. 9 Nende sugu saab tuntuks paganate juures ja nende järglaskond rahvaste keskel; kõik, kes neid näevad, tunnevad ära, et nad on Issanda õnnistatud sugu.

Kes on saanud alandatud, olnud kehvemas seisus teistest, võib saada lõpuks parema osa Jumalalt.

10 Mina rõõmutsen väga Issandas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õigusekuuega, otsekui oleks peigmees enesele pähe pannud piduliku peakatte või pruut ennast ehetega ehtinud. 11 Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.

Rõõmusõnum päästest annab põhjust kiita ja ülistada Jumalat.

2. dets 2008


1Pt 5:1-7

1 Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel

Kuigi Peetrus on Kristuse kannatuste tunnistaja ja apostel, nimetab ta end kaasvanemaks, ei võta endale erilist au. Ka kirjutab ta vanematele kristlaste 'seas' rõhutamata nende positsiooni. Nad on teiste hulgas, lihtsalt vastutusrikkama ülesande saanud.

2 hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, 3 mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. 4 Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja.

Jumala rahva eest hoolitsemine, nende juhtimine, peaks toimuma olles eeskujuks, otsides Jumala tahtmist, mitte oma kasu või au. Ka maiste karjaste üle on Ülemkarjane, kes annab igale tööle oma hinnangu.
5 Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest “Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”. 6 Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; 7 heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Nooremaid kutsutakse alistuma, aga samas peavad kõik olema üksteise vastu alandlikud ja eelkõige alistunud Jumalale ja toetumas Temale.

Jumal, aita mindki mõista oma motiive ja teha Sinu tahtmise ja armastuse pärast, mida ma teen.

26. nov 2008


1Pt 3:8-17

Tänane lõik vastab hästi eilsele küsimusele uskmatute meeste abikaasade kohta.

9 Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage -- sest õnnistamiseks te olete kutsutud --, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. ...
11 Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda, ...

13 Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head? 14 Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. “Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge", 15 vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. 16 Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.

Kutsutakse hoiduma igasugusest kurjast nii sõnades kui tegudes; ja kui vaatamata sellele tuleb kannatada, pidada Issandat Kristust pühaks ja hoida lootust, et me praegune vaev ei ole asjata.
Lisaks kutsub Peetrus olema valmis kostma igaühele, kes aru pärib me lootuse kohta. See eeldab teadlikku usku ja lootust. Kui oskame oma usku sõnastada, kinnitab see meid.
8 Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud.


25. nov 2008


1Pt 3:1-7

Ehteks olgu tasadus, alistumine; hea tegemine; puhas, jumalakartlik käitumine..
Alistuma kutsutakse UTs ka teisi, mitte ainult naisi. Nii et siin pole tegu naiste diskrimineerimisega. Pealegi kutsub Peetrus 7. salmis mehi mõistvalt ja austavalt suhtuma naistesse, "et teie palvetel poleks takistusi." Seega siis austuseta suhtumine võib takistada palvet.
Aga kiri on kristlastele. Seega ei lohuta see üleskutse eriti naisi, kelle mehed pole kristlased. Siiski on nende kohus elada kristlikult. Aga kuidas oli siis, kui mees nõudis midagi ebakristlikku?
S.6 on üks huvitav fraas: "ega karda mingit hirmutamist" Mis hirmutamist? Kas hirmutamist eesmärgiga panna usust ja kristlikust eluviisist loobuma?
Ehk ei mõelda siin orjalikku alistumist kõiges, vaid ainult niipalju kui see ei lähe vastu Jumala tahtele? Kutsutakse lugupidavale ja teenivale suhtumisele, hea tegemisele, lootes igati Jumala peale.

23. nov 2008


Jesaja 26

1 Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: Meil on tugev linn, pääste on pandud müürideks ja kaitsevalliks. 2 Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus! 3 Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale. 4 Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju.
Tugevasse Jumala linna kuuluvad õiged - need kes usuvad. Rahu on neil, kes loodavad kindlameelselt Jumalale, sest Issand on igavene kalju.
ss. 5-11. Tema laseb langeda võitmatud ja kõrgid,
sillutab õigete raja. Õige igatseb Issanda kohtumõistmist, sest selle läbi õpivad ilmamaa elanikud õiglust. Kui õelale ei näidata ta kurjust, siis ta ei õpi õiglust. Nähku nad Jumala viha ja häbenegu!
ss. 20-21. prohvet usub, et Jumal kuuleb ta palvet ja tuleb jumalatuid nuhtlema.
Jumal on õigluse Jumal, ta tahab, et kurjad parandaksid meelt. Vahel aitab seda saavutada karistus. Aga vahel ka ei aita. Siiski peab kurja ohjeldama võimalust mööda. Ebaõiglus, mis meid vaevab, häirib ka Jumalat. Tasub temalt paluda abi. Tegelikult aga läbib kurjuse ja õiguse rindejoon ka meid endid. Peame laskma ka endid korrigeerida, kasvõi enda uskumatust ja kättemaksuhimu, või et me ei lase alati Jumalal valitseda ja juhtida.
12 Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud. ... 15 Sina oled lisanud rahvast, Issand, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa piirid. ... Me olime lapseootel, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud. 19 Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.

Jumal äratab surnudki, valgustab ja rõõmustab alandatuid.

5. nov 2008


Mk 8:27-33


Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt: “Kelle ütlevad inimesed minu olevat?” Aga nemad ütlesid talle: “Ristija Johannese, ja teised Eelija, teised aga ühe prohveteist.”
Ja tema küsis neilt: “Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Peetrus kostis: “Sina oled Messias!” Ja ta hoiatas neid, et nad midagi tema kohta ei räägiks.


Kristluses on oluline küsimus: "Kes on Jeesus?" Jeesuse isik on ristiusu keskmes. Ta ei ole ainult prohvet, üks suurtest vaimulikest õpetajatest. Ta on Messias ehk Kristus - juutidele lubatud valitseja, kes Jumala rahva päästab vaenlastest ning õigluses ja rahus juhatab. Ta pole ainult juutide kuningas, vaid kõigi nende, kes Jumala kutse vastu võtavad. Ja vaenlased, kes/mis meid Jumalast ja igavesest elust lahutavad, on eelkõige meie patud. Eriti uskmatus, usaldamatus, et Jeesus ikka on hea, õiglane, hoolitsev valitseja.

Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma. Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda noomima. Aga Jeesus pöördus, vaatas jüngritele ja sõitles Peetrust: “Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!”

Usaldamatus võib tulla sellest, et Jumala teed ei ühti alati meie piiratud arusaamadega. Siis tahame teha ise ja omamoodi. Kohati on Jumal andnud meile palju vabadust, aga on asju ja olukordi, milles peaks Tema juhatust tõsiselt tähele panema.
*
Chambers ("Kirkuse kütkes", 1-4.01) kirjutab, et kui me ei järgi Ta kutset/sõna, siis peame ennast targemaks ega usalda, et kõige Looja teab, mida Ta ootab ja mis on selle tagajärjed. Aga kui Ta on armastus, peaks Ta ju ikka oskama ja tahtma, et ka tagajärgedest midagi head sünniks.
Ta ei tarvitse ka näidata meile kogu teed, lõpptulemust, vaid ainult järgmise sammu. Või laseb oodata õiget aega lubatu täitumiseks.

Isa, anna mulle kannatlikkust oodata, kus vaja. Tänan, et kinnitad mu usaldust su vastu. Aita, et see oleks püsivam.

5. juuli 2008


Jh 6:1-15

Jeesus on Messias, võitud kuningas. Ometi ta ei tulnud lihtsalt me kõhtu täitma, igapäevase toidu ja heaolu eest hoolitsema, vaid kutsub meid saama vastutustundelisteks Jumala riigi kodanikeks. Ta esitab väljakutse aidata, hoolida teistest isegi siis, kui vahendeid on ebapiisavalt. Tema abiga saab ka meie piskust küll ja jääb ülegi.

13. juuni 2008


2. kiri Timoteosele

- isiklik julgustus ja manitsus teenimistööks ja usuvõitluseks
- manitsus hoiduda valeõpetajaist ja -õpetustest

Õhuta lõkkele armuande..
Saa vahvaks armus
Mis oled kuulnud, anna edasi
Pea meeles Jeesust Kristust
Jaga tõesõna õieti
Hoidu tühjadest juttudest
Taotle õigust, usku, armastust, rahu
Jää sellesse, mida oled õppinud


1. kiri Timoteosele

- isiklik julgustus ja manitsus teenimistööks ja usuvõitluseks
- nõuanded koguduse korra kohta
- manitsus hoiduda valeõpetajaist ja -õpetustest


Kiri koloslastele

Kolossas olevat levinud idamaise müstika ja judaismi segaõpetus. Paulus kirjutab selle vastukaaluks Kristuse ülimuslikkusest. Kõik on loodud tema läbi ja temasse. Temas peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. Temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult.
Temas oleme ümber lõigatud lihaliku ihu äraheitmise teel ja saanud elavaks. Seepärast peame vana elu ja kombed asendama uutega.

11. juuni 2008


Kiri filiplastele

Üks rõõmsamaid kirju. Sisuks pole koguduse probleemide lahendamine, vaid eelkõige Pauluse isiklik tunnistus ja tänu filiplastele. Paulus rõõmutseb ise ja kutsub ka lugejaid rõõmutsema, vaatamata tema võimalikult peatsele siit ilmast lahkumisele ja mistahes muudele asjaoludele.
Tal on usku, et Jumal viib filiplastes alustatud hea töö lõpule ning palub, et nende armastus ja tunnetus veelgi kasvaks. (Siiski pole ta usk kellessegi erandlik, isegi korintlastesse oli tal usku, kuigi ta neid ka tõsiselt manitses). Ta rõõmustab evangeeliumi levikust ja oma osadusest filiplastega.
Ta julgustab elama evangeeliumi vääriliselt - alandlikkuses, usus, pühaduses, armastuses, üksmeeles.

10. juuni 2008


Kiri efeslastele

Armuga on Jumal meid päästnud ja vabastanud, andnud elu, tarkuse, lootuse, lapseõiguse.
Pääste on nii juutidele kui paganatele. Kristuses võetakse kõik kokku, täidetakse.
Vana elu iseloomustas viha, kurjus, ahnus, ebapuhtus, uut armastus, pühadus, õiglus, puhtus, lahkus, tänulikkus.
Jumal teeb kõik oma nõu ja hea tahtmise järgi. Rohkem kui paluda oskame.
Nõuanded sobivaks eluks.
Vaimulik sõjavarustus.

6. juuni 2008


Kiri galaatlastele

Pauluse evangeelium on pärit Jeesuse ilmutusest, mitte inimlikust õppimisest.
Jumal võtab meid vastu usu pärast, mitte seaduse tegude - päevade pidamise, rituaalide, ümberlõikamise - kaudu. Käsustik oli antud ainult kasvatamiseks kuni Kristuse usust õigeks saamise ilmutamiseni.
Kristus vabastas käsu needuse alt, et saaksime üksteist teenida armastuses, olles risti löönud oma lihalikud himud.


2.kiri korintlastele

märksõnu
Jumal trööstib kannatustes, kristlaste uus olemine on Jumala Vaimust, vaatamata olukordadele me ei hukku, saame jõudu Jumalalt, peaks toetuma Temale.

Annetamine toimugu vabatahtlikult, tasakaaluks, mitte koormaks. Siiski kes külvab, saab ka lõigata.

Paulusele on meelevald antud koguduse ehitamiseks.

27. mai 2008


1.kiri korintlastele

Teemasid:
Üksmeel (p.1)
Jumala ja inimlik tarkus, väärtused. (p.1-2)
Au kuulub Jumalale, mitte õpetajaile või meile endile. Vaimuannid on koguduse ehitamiseks, mitte oma vaimulikkuse näitamiseks (p.3, 14)
Üksteist vaja vastu võtta, taluda, armastada, hoolida, ka korrale kutsuda. (p.5,6,11,12,13, 16)
Apostlite autoriteedi, õiguste kaitsmine. (p.4,9)
Ihu ja kogudus on Püha Vaimu tempel.(p.3,6)
Abielulised suhted.(p.7)
Ebajumalatele ohverdatud liha söömisest.(p.8,10)
Manitsus pühadusele. (p.5,10)
Ühissöömaajast (p.11)
Igaühel on oma eriline roll, kõigil pole sama töö ja annid, aga kõik on vajalikud. (p.12,14)
Ihulisest ülestõusmisest (p.15)

Paulus kutsub taotlema rohkem ande, et kogudust ehitada. Kas ei oota me liiga vähe? Oleme rahul, kui oma eluga hakkama saame? Aga Jumal tahab anda rohkem.

11. mai 2008


Kiri roomlastele

Korduvad/peamised teemad:
- Pääsemine, õndsus antakse usu kaudu nii juutidele e. ümberlõigatutele kui teistele, ümberlõikamatutele.
- Jumal on, kes kutsub ja valib oma rahvast nii juutide kui kõigi muude rahvaste seast. Ja ka jumalatuid on nii juutide kui muude hulgas. Jumal armastab ka iisraellasi vaatamata paljude uskmatusele. Nii juudid kui paganad saavad Pauluselt manitseda, et nad ei uhkustaks vastavalt käsutundmise ega usu üle (p.2-4, 9-11), sest:
- Õndsuseks on oluline Jumala uskumine ja usule vastav elu Jumala seaduse järgi, ning andestus, lunastus Kristuses. Seaduse tegude tegemine ilma usuta ei päästa. Seaduse eesmärk oli patu ilmsikstoomine. Kristuses saame olla surnud patule ja elada Jumalale ning peaksimegi seda tegema, Vaimu abiga, et elada. (p.2,5-8)
- p.12-13 on üsna üldiselt, kuidas peaks kristlik e. jumalakartlik elu ja hoiak välja nägema. Kui kirja alguses P. manitseb võimalike pattude pärast, siis lõpuks annab ka konkreetseid juhiseid, kuidas mõtelda ja toimida.
- Viimaks kutsub Paulus juudi ja pagana päritolu kristlasi üksteist vastu võtma, vaatamata erinevatele suhtumistele VT seadustesse. (p.14,15)

Huvitav kuidas küll Martin Luther, kes avastas usust pääsemise Ro 1:17 kaudu, ei järginud samast kirjast Pauluse manitsust juute armastada?

30. apr 2008


Ap 4:23-31

Üks pastor mainis Pereraadios olukorda, kus ühel üritusel keegi soovitas tal kõiki pühapäevaks kirikusse kutsuda. Siis tal kihvatas sees, sest see inimene ei olnud ise sel üritusel külalistega suhelnud ja nüüd ootab, et pastor kutsuks neid. Järeldus oli, et inimestel on vähe julgust.
Jah, võib olla vähe julgust. Ja need, kel rohkem, ei pruugi arugi saada, kuidas siis mõnel ikka on niiii raske suhelda ja mis neid võiks selles aidata..
Meenub, mida tegid vennad julguse puudumisel 1. sajandil:

23 Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutustasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud. 24 Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: "Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, 25 kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: "Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja? 26 Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on kogunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu." 27 Sest tõepoolest, selles linnas on Heroodes ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, 28 et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. 29 Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna, 30 sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi."
31 Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti.

Väga lihtne: nad palusid Jumalat ja kõik said julgeks. Mis siis tänapäeval lahti on? Meil pole isegi sellist tagakiusu nagu tollal oli. Justkui oleks vähemgi põhjust kartmiseks. Aga vahel võime leida lõputult kartusi ja vabandusi. Saame mõne ehk kõrvaldatud Jumala sõna mõõgaga (või lihtsalt terve mõistuse abiga), aga siis tulevad esile uued takistused nagu lohe pead.

Lõpuks jääb ikka üle vaid paluda. Jumal, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees. Sa oled lasknud meil uskuda sind mingites asjades ja olukordades. Palun vaata ka me sisemiste takistuste peale ja anna julgust ja sõnu rääkimiseks, kus vaja rääkida. Ja anna meile hoolimist ja tarkust, kuidas ka üksteist julgustada sinu abiga korda saatma seda, milleks oled igaühe kutsunud.

28. apr 2008


1Ms 47:13-31

Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange.. Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti. Ja kui rahval raha otsa sai müüs ta vilja loomade ja lõpuks egiptlaste tööorjuse eest. Kuigi nende näljahäda oli suur, ei andnud Joosep neile tasuta. Tänapäeval öeldakse sageli, et tasuta lõunaid pole olemas. Kõige eest tulevat kuidagi maksta, olgu siis otse või kaudselt. Ja ühelt poolt ongi hea, kui ei saa kõige tasuta, sest harjudes saama midagi ise andmata oleme kui parasiidid, kes elavad teiste arvelt. Aga teiselt poolt, kui harjutakse kõike saama vaid tasu eest, kaob ära arusaamine armust ja hoolimisest, lihtsalt kinkimisest tasu ootamata.
Jaakob oli pärinud Jumala tõotuse Aabrahamile, et Kaananimaa kuulub kord tema järglastele. See oli Jumala algatus ja pakkumine, mida ei saanud välja teenida. Samuti on igavese eluga, mille saame Kristuse kaudu. Jumal annab selle kingituseks. Selle hoidmiseks on küll vaja, et elaksime võimalikult Jumala juhtimise ja tahte järgi (mis muide ongi meile parim, sest Ta tahab meile head), aga me ei jaksa seda kinni maksta. Meie elu Tema juhtimisel on vaid me tänulik vastus Andjale. Siiski meid päästetakse selleks, et midagi teeksime Jumala plaani kohaselt. Joosep oli olnud ori ja vang, aga Ta usaldas Jumalat, ja lõpuks sai ta Egiptuses tähtsuselt teiseks meheks. Aga seda võimu ei antud mitte talle endale nautimiseks, vaid et ta oma targa tegutsemisega rahvast elus hoiaks nälja-aastatel.

27. apr 2008


Ilmutuse 2-3

Hiljuti sai loetud Ilmutuse raamatust kirju 7-le kogudusele ja hakkas silma Jumala ülimuslikkus. Tema on Tõeline. Tema avab ja suleb uksi, nagu Tema tahab. Meil on erinevaid uksi siin maapealses elus, aga peamine on minna sisse Taeva uksest, tehes esimese armastuse tegusid, hankides usukulda ja riietudes õigsusega, mis tuleb Jeesuse Kristuse kaudu.

20. veebr 2008


Jesaja 50

2 Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, teen jõed kõrbeks, vee puudusel hakkavad kalad haisema ja nad surevad janusse.

Nagu Iisraeli puhul, on Jumal meidki otsinud, aga meie pole alati tahtnud Teda kuulda. Ka Jeesus manitses: "Pange tähele, mida te kuulete.." (Mk 4:24) Olgem siis Jumalale avatud, pangem tähele Ta sõnu ja parandagem meelt, kui vaja.

4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. 5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. 6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. 7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,

Jumala tahte täitmisega kaasneb raskusi, aga Ta ei jäta meid häbisse.

10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.

18. veebr 2008


Jesaja 49:1-13

Ei tea/mäleta täpset ajaloolist tausta, aga igatahes on siin tegemist messiaanliku kirjakohaga, sest juttu on päästest kõigile rahvastele.
s.1 Mitme jumalamehe kohta on piiblis öeldud, et Jumal on nad juba emaihust valinud mingi töö jaoks. Nt. ka Ristija Johannes (Lk 1). Looja teab, milleks ta igaühe meist on valmistanud, mis võimete ja iseloomuga. Igaüks ei ole suur prohvet või apostel, aga siiski kutsutakse meid igaüht andma oma osa Jumala riigis oma võimete ja usu kohaselt.

2.Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.
s.2 meenutab Jumala sõna võrdlust mõõgaga, mis paljastab kõik vale ja jumalatu. Teisalt varjab Jumal oma kutsutuid, kes usaldavad ja otsivad Teda. Ta kaitses Aabrahami, isegi kui see kartusest valetas, et Saara on ta õde (mitte naine). Ta kaitses Joosepit ja juhtis ta lõpuks Egipuse asevalitsejaks. Ta ei lasknud vaenulikel juutidel Jeesust tappa enne kui oli selleks aeg. Paulus küll kannatas tagakiusu, aga siiski sai kuulutada ja oma kirju kirjutada, millest praegugi õpetust saame. jne. Muidugi kaitseb Ta siis, kui me ise ka mõistlikult käitume ja ei pea and haavamatuks.

3 Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au. 4 Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.
s.3jj Jumala eesmärk on alati, kõige ja kõigi kaudu, ilmutada oma au, oma olemust, ülimuslikkust. Eriti tahab ta seda teha oma rahva kaudu, nii et ka meie saaks sellest oma hea tasu. Vahel tundub me vaev asjatu selle maailma mõõdupuude järgi. Näiteks vähesed tulevad Jumala juurde. Aga kui teeme seda, milleks Jumal meid on kutsunud, saame tasu Temalt.

5 Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde -- sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus --, 6 ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.

Paulus kirjutas kristlastelegi: "Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!" (2Kor 5:20)


s.7 Jumala mõõdupuu on teistsugune kui inimeste oma
s.8jj Ta tahab anda vabaduse ja valguse kõigile, kes Teda vajavad ja otsivad.

31. jaan 2008


Jesaja 41:1-16

Vägev julgustus usklikele:

9b Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” -- 10 ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!
11 Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga. 12 Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinu vastu; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinu vastu.
13 Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: “Ära karda, mina aitan sind!” 14 Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha.

30. jaan 2008


Jesaja 40:12-31

Jumal ärgitab meid oma küsimustega mõtlema Tema suurusest, vägevusest, tarkusest ning inimeste väiksusest Tema kõrval. Kes meist on Temale nõu andnud? Kes meist on Teda aidanud maailma loomisel?
Kaduvast materjalist meisterdatud ebajumalakujud, talismanid, amuletid ei saa kuidagi asendada kõikvõimsa Looja piiramatut väge ja tarkust.
Tema näeb ja teab kõike. Vahel on vaja ainult oodata Ta vastust ja abi.

29. jaan 2008


Jesaja 40:1-11

Jumal tahab meiega rääkida ja juhatada meid kui karjane. Tema pahameel, raskused asenduvad trööstiga.
Ainult meil on vaja Talle oma südames teed teha, siludes oma uhkuse mäed, eneseõigustuse mättad ja täites alaväärsuse orud.

28. jaan 2008


Johannese 3. kiri

ss.3-4 Rõõmustamine tões käimise üle, nagu 2. kirjas.
ss.5-7 Edasi kiidetakse Gaiuse ustavust ja armastust, kaaskristlaste võõrustamist mitte tutvuse vaid Kristuse nime pärast. Aidates vendi saame tõe kaastöölisteks, Jeesuse kaastöölisteks. Jeesuski ütles, et kes võtab teise vastu Tema pärast, saab oma tasu. Ka abistavad tööd on Jumala riigis olulised, kõik ei pea ja ei saagi teha töid, mis auväärsemad paistavad. Peamine on ustavus Jeesusele ja Tema rahvale. Ustav ei loobu raskustes, on valmis tegema, mis vaja, oma jõudu mööda.

ss.9-11 Vaja on koostööd, mitte võistlemist, nagu Diotrefes, kes paistab ajavat taga oma võimu, mitte järgivat Jumala tahet ja armastust. Kristlased peaks üksteist täiendama ja üksteiselt õppima, manitsust ja julgustust vastu võtma. Aga ikka leidub neid, kes püüavad saada esimeseks teisi halvustades, teistmoodi mõtlejaid välja tõrjudes ja Jeesuse õpetust moonutades.
Isegi kui tänapäeval on nii palju erinevaid piiblitõlgendusi ja nende järgijaid, põhiõpetus peab jääma samaks: Jumala olemus, üksteise armastamine, teenimishoiak jne.

26. jaan 2008


Johannese 2. kiri

'Emand' viitab arvatavasti kogudusele ja ennast nimetab autor üsna tagasihoidlikult vanemaks, mitte näiteks apostliks.
Kes armastavad tõde, armastavad ka kõiki teisi tõe armastajaid.
Armastus on käimine Jeesuse õpetuse ja eeskuju järgi. Kes tõde ei armasta, astub Jeesuse õpetusest üle - teeb sellest omale meelepärase õpetuse.
4-6 mainib Johannes käsku, mida lugejad on kuulnud algusest. Millisest algusest? Isikliku usklikuks saamise algusest või kristluse algusest? Ka tänapäeval on palju kogudusi ja rühmitusi, kes kasutavad Jeesuse õpetust, aga osad muudavad algset õpetust nii, et see pole enam õige. Nii võib juhtuda, et keegi hakkab uskuma Jumalasse ja Jeesusesse, aga mitte päris õige õpetuse järgi. Seega, kes tahame Jeesust järgida, uurigem, milline oli Tema algne ja läbi sajandite püsinud õpetuse tuum, et me sellest liiga kaugele ei satuks..
s.7 viitab jälle gnostikutele, kes armastamise asemel kutsuvad varjatud tarkuse kaudu end päästma, eitades Jeesuse inimlikkust (lihas tulemist).
ss.10-11. Valeõpetajatega ei saa olla lähedases osaduses. Paulus kirjutas Tiitusele, et valeõpetajatest tuleb ära pöörduda pärast 1-2 korda noomimist (Tt 3:10). Eksiõpetused rikuvad me usu, kui nad vastu võtame.

Andku Jumal meile tarkust eristada õiget õpetust valest, ja käitumisel eksiõpetajatega - millal eksitust parandada püüda, millal eemale hoida.

25. jaan 2008


1 Johannese 5:13-21

13 Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
14 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. 15 Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Siin on vägev julgustus palvetamiseks. Jumal kuuleb meid ja annab, mida tahes me palume. Kui see vaid on Tema tahtmist mööda. Ja mida ta tahab? Ta on armastus, ta tahab meile head. Aga vahel ei saa me aru, mis meile õieti hea on. Kui muretseme ja palume ainult maiste vajaduste ja soovide pärast, ta võib needki täita. Aga Ta tahab anda rohkem: Ta tahab eelkõige muuta me iseloomu, et oleksime suhtes Temaga ja päriksime igavese elu. Seega usaldagem, et Isa teab me vajadusi ja palugem ka suhete pärast Temaga, Tema tundmise pärast. Siis teame ka paremini kuidas paluda muud Tema tahtmise järgi.

16 Kui keegi näeb oma venda tegevat pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile, kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda. 17 Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks.

Üks mille eest paluda, on kaasusklikud: nende pääste ja pühitsus. Aga kui keegi on liiga paadunud ja Jumala vastu, ei aita isegi palve enam, sest Jumal on andnud igaühele vaba valiku Teda kuulata või mitte. Siiski tasub meenutada, et Jumal tahaks igaühe päästet kes vähegi laseb end päästa, ja paluda kuni Ta vastab, olgu vastus siis 'jah' või 'ei'.

18 Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda.
Kui oleme Jumalast sündinud, hoidume kurjast. Jaakobus kirjutas: "Pange vastu kuradile ja ta põgeneb teie juurest!" Seega me hoiakust sõltub kurja mõju meile.
Mõnes tõlkes on '..Jumalast Sündinu hoiab teda..' - see oleks siis ilmselt vihje Jeesusele, kes meiega on ja meie eest palub.

19 Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. 20 Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. 21 Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!

Meile on antud mõistmine ja mõistus, et selle abiga tunneksime ainust tõelist Jumalat. See viitab, et me ei lülita mõistust välja usklikuks saades (nagu mõned süüdistavad), vaid ka me mõistus toetab me usku.

24. jaan 2008


1Johannese 5:5-12

5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg! 6 Tema on see, kes tuli vee ja verega -- Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde. 7 Jah, tunnistajaid on kolm: 8 Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks.

Jeesus kristus oli täiesti inimene ja andis tunnistust oma sõnumi õigsusest surma ja ülestõusmisega. Püha Vaim kinnitab seda ka.

9 Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta. 10 Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. 11 Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. 12 Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.

Jumal on tunnistanud oma Pojast Vanas Testamendis, on tunnistanud Jeesuse imetegude kaudu ja Ta surnuist üleäratamise kaudu. Jumal on kinnitanud Poja sõnu ka Püha Vaim saatmisega usklikele.
Kui inimene Jeesus äratati surnuist, äratatakse ka temasse uskujad.

23. jaan 2008


1. Johannese 5:1-5

1 Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud, armastab ka seda, kes temast on sündinud.

Jumalast on see, kes usub, et inimene Jeesus, kes elas ja tegutses maapeal juutide seas ~2000 a. tagasi, on Kristus e. Messias, kellest Jumal oma prohvetite kaudu oli juutidele teada andnud ja lubanud ta saata. Enne teda ilmutas Jumal end eelkõige juutidele, ühele valitud rahvale. Messia tulles aga pidid kõik rahvad Temast teada saama. 'Messias' tähendab hbr.k 'võitu' - võitud valitseja. Selle maailma valitsejad valitsevad sageli oma äranägemise järgi ja omakasu otsides teiste arvelt, aga Messia valitsus on õiglane ja lähtub Looja pühadusest ning armastusest oma loodu vastu.
Vahel vastandatakse judaismi kui käsumeelset ja kristlust kui vabaduse toojat, aga ka juutide pühakirja sügavam mõte oli sarnane kristlusega: armasta Jumalat ja ligimest. Jeesus ütles: "Keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud mu Isa." (Jh 6:65) Juudid, kes ei mõistnud ega armastanud Jumalat juba enne Jeesust Vana Testamendi abil, ei võtnud ka Jeesust ja tema õpetust vastu.
Kui armastame Jumalat, armastame ka Tema lapsi e. kaasusklikke. Kui armastame mõnd inimest, tavaliselt ei saa me ka päris mööda vaadata tema lastest jt. lähedastest.

2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. 3 See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.

Tänapäeval tajutakse 'käsku' sageli millegi negatiivse, piirava, alandavana, aga Jumala käskimise eesmärk on meid õigele teele juhatada. Ka juudid näevad Toora käske pigem kaitsvate piiride määratlemisena kui piiranguna. Ühiskonnaski on teatud reeglid ja seadused, mis tagavad korra ja nõrgematele kaitse. Kasvõi liikluseeskirjad. Et eestlased neid vahel ignoreerivad, kas pole seegi vähese kasvatuse viga? Et pole lapsepõlvest peale õppinud teistega arvastama ja mõningatele vajalikele piirangutele alluma? Keegi uskmatu rootslane ütles, et sealse vaba, kõikelubava kasvatuse viljad on nüüd ühiskonnas näha - ja need pole sugugi meeldivad.
Võib ju mõelda: lapsed vajavad kasvatamist, aga täiskasvanud teavad juba ise, mis õige ja mis vale. Aga kui sünnime Jumala perekonda, kas teame piisavalt ka Tema juhtnööre, kui me pole Teda enne tundnud või tõsiselt võtnud? Ja kui ka teame, kas järgime neid alati ilma meeldetuletamiseta, kui oleme seni harjunud teisti mõtlema ja tegema?

Johannes kirjutab, et tema käsud ei ole rasked. Käsk pole raske, kui täidame seda hea meelega. Hea meelega saame täita, kui see sobib meie suhtumiste ja väärtussüsteemiga. Seega ei mõelda Jumala käskude täitmise all ainult välise käitumine muutmist, vaid sõna otseses mõtte 'meele parandust', s.t. mõtteviisi korrigeerimist. Nii saab teoks ka Jumala lubadus VT-s, et Messia tulles ta kirjutab oma käsud oma rahva südamesse.

4 Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma -- meie usk. 5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!

Kui usume, et Jeesus on Jumala Poeg, s.t. kolmainsuse teine isik - Jumal ja inimene, siis usume ta õpetust ja parandame selle põhjal oma mõtteviisi ja selle tulemusel ka teguviisi. Ja Tema annab selleks jõudu. Sellega võidame kurjuse mõju, mis on me ümber maailmas ja mis on meie endi sees.

22. jaan 2008


1Johannese 4:17-21

17 Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas. 18 Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.

Kui armastame, oleme Jumalas ja teeme Ta tahtmist. Siis pole vaja karta Ta kohtupäeva. Ja kui on julgus Jumala ees, pole vaja karta inimesi. Armastuse juurde kuulub julgus teha head, käituda hästi, vaatamata teiste käitumisele. Julgus olla teistsugune kui paljud. Julgus tunnistada oma vigu - sest keegi pole veel täiuslik - usaldades, et Jumal andestab ja aitab muutuda, isegi kui inimesed seda alati ei tee.

19 Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. 20 Kui keegi ütleb: “Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. 21 Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!

Jälle: Jumal on armastuse allikas. Aga kaasinimeste armastamine on me Jumala-armastuse väljendus. See armastus pole abstraktne, mõtted või tunded kellegi nähtamatu või kauge suhtes, vaid konkreetsed suhted me vendade ja õdedega, kelle vooruste, puudustega ja vajadustega kokku puutume.
Ka ükskõiksus käib vihkamise alla. Armastus tahab suhteid luua, hoida, vajadusel parandada, mitte vältida või õõnestada. Ometi armastus ei sunni, tema käsud on antud hea eesmärgiga.
Jeesus käskis armastada ka vaenlasi, aga Johannes rõhutab vendade armastamist. Alati ehk polegi vaenlasi, aga vendi, usukaaslasi ikka peaks olema. Kuigi nad võivad olla igasugu veidrustega - nagu me isegi! - kutsus Jeesus meid eriti armastma üksteist. See on märgiks Jumala armastusest uskmatutele, kes ei tunne Jumalat.
Seda ka vajame kinnituseks Jumala armastusest kesk uskmatut maailma. Lähemates suhetes meist erinevate õdede-vendadega näeme, kuipalju peame veel kasvama Jumala armastuses, kuni see meis täielikuks saab.

21. jaan 2008


1 Johannese 4:7-16

ss.7-8 Armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. 8 Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
Jumala tundmine ja armastamine on lahutamatult seotud.

ss. 9-10. Jumal on meid, inimesi armastanud ja sellepärast midagi teinud. Jumal ongi armastuse allikas, nagu ta on kõige hea allikas. Kui me Jumalat või kedagi teist armastame, on see seetõttu, et Tema on meid teinud võimeliseks armastama. Meie endi armastus on puudulik: jõuetu, isekas, võimukas, abitu või muud sellist. Tahame midagi saada tehtud hea eest või isegi ise esmesena armastamata, või armastame tunnete ja sõnadega, aga mitte tegudega. Või armastame ilma tõeta, juhatamata teist ilmselgelt valeteelt õigele.
Aga Jeesus loobus enese jumalikust positsioonist, piiras end inimliku piiratusega, elas ebatäiuslike ja isegi kurjade inimeste keskel, tervendas neid ja õpetas neile igavese elu teed, saades enamikult tasuks pilke, hülgamise, peksu, ristlöömise või ükskõiksuse. Siiski armastas ta neid ja meid otsani, pesi ka Juudase jalgu enne kui see ta ära andis..

s.11 Jumal on kinkinud meile oma armastuse selleks, et seda teistega jagaksime.

ss.12-16. Jumal on meid loonud elama suhtes Temaga, seepärast on tema laste e. kristlaste jaoks tähtis püsida Jumalas ja et Jumal püsiks meis. Et Jumal on armastus, tähendab Jumalas püsimine armastuses püsimist: Tema armastuse uskumist ja kogemist enda vastu ning teiste armastamist. Jumal saatis oma armastuse märgiks oma Poja Jeesuse maailma Päästjaks, lubades Tal isegi surra meie pattude tõttu. See on kõigile inimestele pääsetee patust tagasi Jumala, taevase Isa juurde. Pärast Jeesuse surma, ülestõusmist ja taevasseminekut, saatis Jumal veel oma Püha Vaimu abiks ja kinnitajaks kõigile, kes usu kaudu Ta Pojasse Ta lasteks saavad. Jeesuse Jumala Pojaks tunnistamine tähendab Tema Jumala Pojana kohtlemist ja austamist, s.h ka Tema sõnade tõsiselt võtmist ja Tema armastuse järgimist.

Jumal, puhasta meid, et armastaksime nagu sina meid oled armastanud!

19. jaan 2008


1. Johannese 4:1-6

ss1, 3b. Ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast. Sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. See on kristusevastase e- antikristuse vaim, kes pidi tulema.
Maailmas, kus elame, pole ainult nähtavad olendid, vaid ka mitmesugused vaimud. Eks rahvaste endised uskumisedki peegelda seda. Ja ka tänapäeval igasuguste sensitiivide, nõidade, imeravitsejate, prohvetite olemasolu. Nad kasutavad tavaliselt vaimulikke jõude, et mõjutada materiaalset maailma. Öeldakse, et on olemas must ja valge maagia vastavalt halva ja hea tegemiseks. Piibel ütleb, et on Püha Vaim - Jumala Vaim - ja kurjad, kristusevastased vaimud ja nende peamees kurat e. saatan.
ss2-3 annab Johannes kriteeriumi, kuidas tunda ära vale vaimu: õige vaim tunnistab Jeesus Kristust lihasse tulnuna. S.t tunnistamist, et Jeesus oli lihast ja luust inimene nagu meiegi. Tol ajal levis valeõpetus gnostitsism, mis väitis, et vaimne on hea, aga materiaalne halb. Seega ei saavat Jumal saada osaliseks halvast mateeriast. Praktiline järeldus sellest oli, et ihulikus sfääris toimuv pole tähtis, oluline olevat ainult teadmine - seega võis vabalt patustada. Või siis hakati liha suretama, et oma halba materiaalset kesta taltsutada.
Oli ka valeõpetus, mis väitis, et Jeesus oli vaid näiliselt inimene - kuidas võib Jumal surra ja kannatada? Eks selliseid mõtteviise esineb tänapäevalgi, vähem või rohkem varjatult. Ja õpetusete taga on vaimsed jõud, vaimud.

Aga kui me ei tunnista, et Jeesus oli inimene nagu meie, samade kiusatuste ja võitlustega, siis ei saa me ka inimestena järgida tema eeskuju kiusatustega võitlemisel. Siis ta ei saanud ka surra inimkonna esindajana. Siis muutub kogu evangeeliumi, päästesõnumi sisu ja arusaamine Jumala olemusest.
Nii ka tänapäeval, loendamatu hulga usurühmituste, messiate, gurude jne. ajastul, peaksime rühmituse läbikatsumiseks kõigepealt uurima nende arusaamist Jeesusest ja Jumalast üldse. Seda isegi siis, kui nad hästi piiblit tunnevad ja osavalt sellega kõike põhjendavad. Saatan kasutas ka Jeesust kiusates pühakirja. Ja Jeesus kaitses end sellesama pühakirja õige tundmisega. Nii et tundkem ka piiblit terviklikuna, et meid ei saaks eksitada konteksist välja rebitud kirjakohtadega.

s.4 julgustab, et Jumal,Jumala vaim kristlastes on tugevam, kui need valevaimud, tugevam kui kurat, kes on selle maailma kurjuse ja pettuste taga.

ss.5-6 vastandatakse nemad, kes on maailmast, ja meie, kes oleme Jumalast. 'Maailm' tähendab siin jumalatut osa inimkonnast. Need, kes ei tunne Jumalat, ei võta vastu, mida räägivad Jumal ja tema inimesed. Nad ei ole valmis kahetsema oma patte, nad ei näe selleks vajadust ega pääseteed.
s.5 Nad räägivad nagu maailmgi ja maailm kuuleb neid. Nad meelitvad inimesi nende himude ja tahtmiste kaudu, s.h ka heade igatsuste kaudu, nagu näiteks looduslähedane eluviis, soov loobuda oma varast kõrgema eesmärgi nimel jne.
s.6 Aga, kes on Jumalast, sel on tõe vaim, talle on tõde kõige tähtsam, isegi kui tõde on, et ta on pattu teinud ja Jumala karistust väärt. Isegi kui tõde on, et oleme nõrgad ja ekslikud ning vajame pidevalt Jumala abi õigesti elamiseks.

18. jaan 2008


Miika 7:11-20

Kui kogeme Jumala pühadust ja enda patusust, on põhjust karta. Ja armu paluda. Sest ta on ka armuline ja halastav.

17. jaan 2008


Miika 7

1Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarja- lõikuse järelnoppimist: ühtegi kobarat ei ole süüa, ühtegi varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab. 2Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga. 3Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik räägib oma hinge himustamise järgi; ja seda nad keerutavad. 4Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed. Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb. Nüüd satuvad nad segadusse.
5Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab! 6Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.

7Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.
8Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks. 9Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust. 10Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: "Kus on Issand, su Jumal?" Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.

Valitseb kurjus ja ebaõiglus, õiguskaitseorganidki on korrumpeerunud, kellegi peale ei saa kindel olla. Eks sellised aegu ole ikka ja jälle ajaloo jooksul.
Usklikul on siiski lootust: ta saab vaadata Issanda poole ja oodata tema päästet. Kui ta ka langeb, saab ta jälle tõusta. Ka pimeduses saab ta valgust Jumalalt. Valgust, et mitte minna kaasa omakasu- püüdlikkuse ja muu kurjaga, vaid leida jõudu hoiduda kurjast. Lõpuks võidavad need, kes käivad Jumalaga.

16. jaan 2008


Miika 6

1Kuulge ometi, mida ütleb Issand: Tõuse ja riidle mägede ees, ja künkad kuulgu su häält! 2Kuulge Issanda riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Issandal on oma rahvaga riid ja ta tahab käia Iisraeliga kohut. 3Mu rahvas, mida ma olen sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle! 4Jah, ma tõin sind Egiptusemaalt ja lunastasin orjusekojast. Ma läkitasin Moosese, Aaroni ja Mirjami käima sinu eel. 5Mu rahvas, tuleta ometi meelde Baalaki, Moabi kuninga kavatsust ja Bileami, Beori poja vastust temale, ja mis sündis Sittimist Gilgalini, et sa mõistaksid Issanda õiglasi tegusid!

ss.1-5 Jumal on oma rahvast igati aidanud ja kaitsnud: päästnud Egiptuse orjusest, juhatanud kõrbes, pööranud õnnistuseks nende vastu kavatsetud needuse. Aga iisraellased ei hooli Temast, ei järgi ta õpetust, ei toetu oma Loojale, vaid kummardavad teiste rahvaste ebajumalaid.

6Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? 7Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? 8Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?

ss. 6-8. Kuidas tulla Jumala juurde? Mida ta meilt ootab? ... Ta ei vaja ohvreid. Tal pole vaja loomi, mida iisraellased ohverdasid, sest kõik kuulub juba Talle. Tal ei ole vaja ka seda, mis/kes on meile kõige kallim. Ta tahab ainult, et teeksime, mis on hea ja õige. Ta tahab, et käiksime koos temaga, sest Ta on meid loonud oma armastuse väljendamiseks. Ta on andnud teada, mis on hea, sest tema on kõik teinud ja teab, milleks ta meid on teinud. Ta nõuab vaid, et tunnustaksime, et tema on Valitseja ja Juht ning meie osa on talle alluda. Aga Ta on teinud meid nii, et see on ka meile endile kõige parem.

9Issanda hääl hüüab linnale - ja tark on karta sinu nime - Kuulge vitsast ja selle saatjast! 10Kas ikka veel on õela kojas ülekohtused varandused ja neetud, vähendatud vakk? 11Kas ma peaksin olema hea väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures? 12Selle linna rikkad on täis vägivalda, elanikud räägivad valet ja neil on suus petise keel.

ss. 9-11. Ülekohus, ebaõiglus, võltsimne, pettus - nende vastu on Jumal. Eks seda kurja teeme mingi omakasu pärast, olgu siis varalise kasu või ka auahnuse, võimujanu, kättemaksuhimu vms. ajel. Kui me teegi mingit silmnähtavat kurja, ehk siiski vahel mõõdame erineva mõõdupuuga endid ja teisi? Ei märka võtta palki enda silmast enne teise pinnu juurde asumist. Kasvõi igapäevastes, väikestes asjades võime teiselt oodata rohkem kui endalt. Näiteks, et mu tujusid talutaks, et julgustataks, tunnustataks; valitaks alati sõnu, mis mind ei riiva; et üldse leitaks aega minu jaoks jne. Aga kas oskame alati käituda teisega samamoodi?

13Seepärast teen minagi su haigeks, pekstes sind ja laastates sind su pattude pärast. 14Sa sööd, aga sa ei küllastu ja su kõht jääb tühjaks. Sa paned küll kõrvale, kuid ei saa seda päästa, ja mida sa päästadki, selle ma annan mõõga kätte. 15Sa külvad, aga ei saa lõigata; sa sõtkud õlimarju, aga ei saa ennast õliga võida; ja sa sõtkud marjamahla, aga ei saa veini juua. 16Sest pannakse tähele Omri seadusi ja kõiki Ahabi soo tegusid; te käite nende nõu järgi, selleks et peaksin su tegema õudseks ja sinu elanikud pilkealuseiks. Te kannate minu rahva teotust.

ss. 13.16 Kui teeme halba, pole alust loota Jumala kaitsele. Kuigi ta on kannatlik ja ei karista kohe iga eksimuse eest, millagi saame siiski oma palga olgu siis hea või kurja eest.

Käimine alandlikult koos Jumalaga ei tähenda, et me kunagi ei eksi, vaid et eksides seda kahetseme, palume andeks ja püüame edaspidi paremini teha Tema abiga.

Issand, aita meil seada õigeks oma mõõdupuud ja panna tähele Su häält!

15. jaan 2008


Miika 5

s1. Petlemast tuleb Iisraeli valitseja, kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. Paulus tsiteerib: Tal ei ole päevade algust ega elu otsa (He 7:3) Jeesus ise ütles, et Ta oli enne, kui juutide esiisa Aabraham (Jh 8:58). Ta oli, on ja tuleb. Kas võis siin olla juba vihje, et Messias on rohkem kui inimene?
Aga ta ei tule veel kohe.. (s.2)
ss.3-8 Ta on nagu karjane. Ta jõud on Jahvelt. Ta on suur. Tema ajal on karjaseid ja juhte vaenlastele vastu seismiseks. Ja Jumala rahvas ei pea kartma inimesi ega sõltuma inimestest.
ss.9-14 Aga hävitatud saavad ka sõjavankrid, kindlused, nõidused, ebajumalad. 'Sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.' ja kes ei kuula Jumalat, hävivad.

Ta tuli ja õpetas, andis 'uue käsuõpetuse' üksteist armastada, isegi vaenlasi armastada. Ja siis andis veel armuaega, et Ta õpetus ja valitsus leviks kõigi rahvaste sekka. Aga ükskord tuleb Ta tagasi omadele rahu tooma ja jumalatuid endast lõplikult eraldama.
Kus me siis oleme, keda/mida kummardame?

Ajad ja pealkirjad