Armasta Jumalat ja ligimest (Lk 10:25jj)

Luuka 10:25-42

      Igavese elu pärimiseks on tarvis armastada Jumalat ja ligimest (25-28). Kirjatundja juba armastas Jumalat, vähemalt niipalju, et õppida Jumala seadusi ja saada Pühakirja tundjaks. Aga tal oli raskusi ligimeste armastamisega. Vanas Testamendis on hoiatusi hoiduda teistest rahvastest, et need ei mõjutaks Jumala rahvast oma ebajumalaid kummardama ja muudest Jumala seadustest taganema. Juudid aga said seda kasutada ka ettekäändena teistest mitte hoolida. Seepärast viitas Jeesus oma loos (30-37), et ka juutide põlatud samaarlane on ligimene, ning võib olla kaasinimese vastu armastavam kui Jumala preester või templiteenija, kes peaksid ometi hästi teadma Jumala käsku ligimest armastada.
     Varem olen kuulnud tõlgendust, et preester ja leviit kiirustasid Jeruusalemma templiteenistusele ega tahtnud end seepärast  määrida, kui haavatu nende käte vahel peaks surema (surnu puudutamine tegi mingiks ajaks tseremoniaalselt ebapuhtaks). Nüüd aga avastasin, et preestri kohta on kirjas, et ta tuli teed mööda alla (s31, 68a tõlge), st mäelt Jeeruusalemast orgu Jeeriko suunas. Seega võisid nad olla hoopis tulemas templist, kus neil oli olnud au Jumalat teenida. Võib-olla olid nad väsinud või kiirustasid pere juurde. Igatahes ei ole alati lihtne oma plaane muuta ja riskida ebamugavustega, et teist inimest aidata, isegi kui too on surma vaakumas. Ometi tõi Jeesus just sellise näite ligimese armastamisest.

    Edasi aga kirjutab Luukas loo Jumala armastamisest. Jeesus tunnustas Maarjat, kes valis kodutööde tegemise asemel Jeesuse õpetuse kuulamise. (38-42) Marta arvas ilmselt, et peab Jeesust väärikalt võõrustama, aga see ei olnud selline hädaolukord nagu röövlite kätte sattunu aitamine. Siin oli olulisem võtta aeg maha ja kuulata Jeesust.

    Kes on praktiline teenija nagu Marta peaks võtma aega ka Jumala kuulamiseks. Kes aga armastab Pühakirja uurida, õpetusi kuulata ja ehk ka teisi õpetada ei tohiks seejuures praktilist ligimese abistamist ära unustada. Nii saame armastada nii Jumalat kui ka ligimest ning loota igavesele elule Jumala riigis (mille siiski saame Jumala armu abiga, mitte oma ainult jõust).

Loe edasi

Nimi taevas kirjas? (Lk 10:17jj)

Luuka 10:17-24

     Aga need seitsekümmend pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!" ... "Ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju. Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (17,19-20)

    Kas pole tore omada väge kurjad vaimud minema kihutada, ihulikest haigustest ja vaimsetest vaevadest koheselt vabaneda ja elada teadmisega, et miski ei tee mulle kahju? Ma küll tahaksin.  Paraku pole elu nii lihtne, alati ja igaühel pole sellist meelevalda,... isegi paljudel ei ole.  Vahel on põhjus inimeses, aga teisalt ka Jumal annab vaimuande nii, nagu tema tahab: kõik ei ole tervendajad, nagu kõik pole prohvetid, õpetajad, hoolekandjad ega hingehoidjad (Rm 12:4-8 , 1Kr 12:8-11, 28-30 ). Siiski, nagu võib igaühel ette tulla teiste eest hoolitsemist, hingeliselt toetamist, õpetamist, nõuandmist või osutub midagi öeldust prohvetlikuks, nii võib palve ka tervendada ilma erilise tervendusandeta. Nii et tasub ikka julgelt Jumalat paluda.  

    Samas pole peamine selles elus vägev olemine, vaid tähtsam on igavene elu, 'et nimi on taevasse kirja pandud'. Selleks tuleks paluda lisaks maistele vajadustele ka Jumala tahte sündimise eest, teda kuulata ja teha ta tahtmist oma eluolukordades.

    Edasi räägib Jeesus, et see on peidetud tarkade ja mõistlike eest ja  ilmutatud väetitele (21) ning omavahel olles ütleb jüngritele: "Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, sest ... palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud." (23-24)
   Endi arvates 'targad ja mõistlikud' ei pruugi piisavalt mõista Jumalale toetumise ja tema juhtimise järgimise vajadust. Seda mõistavad need, kes kogevad, et neil endi tarkusest ei piisa.
   Meiegi oleme midagi kuulnud-lugenud sellest, mida Jeesuse maise elu aegsed jüngrid kuulsid ja nägid. Teame rohkem kui Jeesuse-eelsed prohvetid, aga meiegi ei näe Jeesust inimesena maapeal elamas. Peame seda uskuma teiste tunnistuste põhjal. Meie elame oma ajastul, Kristuse kiriku ja Püha Vaimu ajastul, ning näeme-kuuleme Jumala tegusid meie ajas, olgu selleks siis tervenemised, inimeste muutumised, abistamised hädades ja vajadustes või ka Jeesuse tagasitulek auhiilguses, mida ta on lubanud aegade lõpul teha.
   Olgu meil süda avatud nägema Jumala tööd ja järgima tema juhtimist oma ajastul ja oma eludes.
      

Loe edasi

Läkitatud (Lk 10)

Luuka 10:1-16

     Varem oli Jeesus läkitanud 12 jüngrit, nüüd läkitas veel 72 igasse paika, kuhu ta ise tahtis minna (s1). Jüngrid olid nagu soojendusbänd enne Jeesuse enda tulekut. Kuhu ta läkitab jüngri(d), sinna tahab ta ka ise minna. Me ei pea minema üksi, Jeesus on lubanud olla oma jüngritega (Mt 28:20).
   Ta ütles neile: "Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!" (2)
Osa töölisi pole ehk lihtsalt välja läkitatud, osa on ehk vaja enne läkitamist veel ette valmistada töö jaoks.
    Jeesus andis jüngritele konkreetsed juhised nagu ennist 12le. Enamik meist ilmselt päris sellisel viisil ei kuuluta, aga ka igapäevategemiste kõrvalt võiksime olla valmis võimalusel haigeid tervendama (9), teiste eest palvetama või muud head tegema
ning selle toel Jumala riigi lähedusest teada andma.
    Kui meid kuulda võetakse, oleme aidanud kellegi Jumalale lähemale, kui Jumalast midagi teada ei taheta, pole see eelkõige isiklikult meie vastu, vaid Jeesuse vastu (16). Kui muidugi Jeesuse vääriliselt, armastavat käitume ja Jeesuse juhtimisel elame.

  Issand, palun valmista mind ja teisi igaühele sobiva töö jaoks seal, kus igaüks parajasti on, nii et saaksime teha tööd, milleks oled meid igaühte lasknud maailma sündida.

Loe edasi