27. veebr 2016

Psalm 23

"Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis." (4-5)
 
   "Sa katad mu ette laua mu vastaste silme all" - see lõhnab  kättemaksu järele? Vahel tahaks, et haiget teinu näeks, et saan edukalt hakkama ka ilma temata. Vaadaku ja kadestagu, kui tore mul on!
   Aga me ei peaks ise kätte maksma, vaid võitma kurja ära heaga ( Rm 12:19-21 ) See algab kättemaksuhimu võitmisest enda sees, vajadusel Jumala abiga.
   Kui vaadata konteksti, siis peamiselt on selles psalmis juttu Jumala hoolitsusest ja kaitsest, mitte kättemaksust. Lihtsalt, isegi vastased ei saa segada Jumala hoolitsust.


16. veebr 2016

Johannese 6:48-69


    Jeesus ütles, et elu on neil, kes söövad tema liha ja joovad tema verd (Jh 6:51-58). Mõni tõlgendab seda armulaua/leivamurdmise/eukaristina (kus leib on Jeesuse ihuks ja vein tema vereks), aga siin kõneles Jeesus enne antud toimingu sisseseadmist oma viimasel õhtusöögil. Nii pidid kuulajad sellest kuidagi teistmoodi aru saama. Osa ehk pahandus, sest ei saanud üldse aru. Teised pahandujad ilmselt mõistsid seda ütlust viisil, mis neid häiris.
    Jeesus ütleb veel, et tema on eluleib, tõeline igavest elu andev toit ja jook. Peetrus ütleb hiljem, et Jeesusel on igavese elu sõnad (6:68). Jeesus ongi Jumala Sõna, kolmainsuse teine isik, kes sai inimeseks (Jh 1:1-14). Nii võib ehk rääkida Jumala sõna, Jumala räägitu 'söömisest' ja 'joomisest', Jumala sõna südamesse vastu võtmisest ja sellest vaimselt toitumisest, nii et see väljendub ka meie tegudes. Jeesus on elu allikas, nagu oks ei kanna vilja, kui ta pole puu küljes, ei saa inimene elada igavesti ilma Jeesusega ühendusse jäämata Jumala sõna ja palve kaudu (Jh 15:4-8).

12. veebr 2016

Johannese 6:22-35


   Oma maiste vajaduste eest palvetamine on isegi Meie Isa palves olemas ning igati lubatud tegevus. Igapäevaelu väljakutsetes vahel muud ehk ei jaksagi. Siiski tuli Jeesus tooma rohkemat kui abi igapäevaelus, ta tuli andma igavest elu, mitte lihtsalt ajaliselt igavest, vaid ka igavikulise väärtusega elu. Tänapäeva ebakindlas maailmas on eriti oluline ja ka rahustav meeles pidada, et Jeesusega koos ei piirdu elu maise eluga, vaid on lootus paremaks eluks igavikus.

11. veebr 2016


 Johannese 6:16-21Markuse 6:45-52

      Jüngrid olid järvel, tugev tuul kõigutas paati. Siis lähenes keegi vett mööda ja jüngrid pidasid teda tondiks. Aga see oli hoopis Jeesus.

      Ka elumere lainetel õõtsudes võib keegi või miski tunduda ohtliku tondina, aga osutuda hoopis päästvaks või pühitsevaks/kasvatavaks Jeesuse saadikuks või Jumala tööks.


  


10. veebr 2016

Johannese 6:1-15, Markuse 6:30-441 Kuningate 17:10-16, (Paastuaja palvevihik)

Naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis." (1Kn 17:12)

Aga tema ütles neile: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” (Mk 6:38)


     Vaesel lesknaisel polnud prohvetile kakukestki anda, aga kui ta tegi oma olemasolevast viimasest jahust ja õlist koogi ning andis esmalt prohvetile, siis Jumal õnnistas teda nii, et jahu ja õli ei lõppenud. 

    Teises loos käsib Jeesus jüngreil suurt rahvahulka toita ja need muretsevad, et ressursse ei jätku, aga kui nad tõid Jeesuse juurde viis leiba ja kaks kala, mis neil oli, siis Jeesus paljundas neid nii, et jätkus kõigile. 

    Tunneme ikka aeg-ajalt, et raha, aega, jaksu vm on liiga vähe. Ometi ei maksa alahinnata ka väikest panust. Jumal saab seda kasvatada.

Ajad ja pealkirjad