26. okt 2015
L.
1 Moosese 12:1-3
Ja Issand ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! (1)
'Oma maa, sugukond, isakoda' oli uskmatu, teisi jumalaid teeniv keskkond, kus Aabram oli üles kasvanud ja seni elanud. Jumal kutsus teda jätma kõik väline turvalisust pakkuv ning toetuma vaid tema juhtimisele. Noore usklikuna mõistsin seda eelkõige nii, et usklikuks saades tuleb jätta tagaplaanile oma uskmatud sugulased ja sõbrad ning hoida kokku usklikega. Ja uskmatuile evangeeliumi kuulutada. Tegelikult võivad ka uskmatud olla päris head inimesed ja liiga karm eraldumine võib neid asjata haavata. Aga tolles ususeltskonnas rõhutati muutust ja pigem usueelse elu negatiivseid aspekte. Vahel kutsub Jumal meid siiski kusagilt paigast või seltskonnast füüsiliselt lahkuma, aga lahkumine võib tähendada ka lahkumist millest iganes, mis takistab Jumala tahet järgimast, olgu see siis tegevus või mõtteviis, mingi patt või harjumus... Teekond oma praegusest harjumuspärasest ja seega suhteliselt turvalisest seisust radikaalsemale Jumala järgimisele võib olla riskantne, kui mitte silmatorkavates välistes asjades, siis vähemalt sisemiselt, näiteks mingi lohutustegevuse asendamine Jumala abi otsimisega.
Siiski tasub küsida, on mul mingi koht, inimene, veendumus, harjumus vm, mis takistab Jeesusega käimist? Kas peaksin sellest eralduma füüsiliselt või oma suhtumist muutma, et näeksin seda Jumala vaatenurgast nii et selle halb mõju nõrgeneks?
"Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (2-3)
Jumal kutsub meid, et oleksime teistele õnnistuseks. Ta on meid teinud selleks, et teeksime head, mitte halba. Kui kõik teevad head, ongi kõigil hea elada. Muidugi võib tunduda, et 'hea' on suhteline, aga siiski on palju väärtusi, mida enamasti heaks peetakse.
Loodus ei salli tühja kohta. Kui enne küsisime: "Mis on see takistav, millest lahkuda?", siis tuleb ka küsida: “Mis on need head teod, mille jaoks Jumal just mind on valmistanud?" On see mu igapäevatöö, mis on teistele vajalik? Või mingi vabatahtlik tegevus? Või oma laste kasvatamine headeks inimesteks või lihtsalt armastav käitumine kõigiga, kellega kokku puutun? Või mõne konkreetse inimese/inimgrupi heaks tegutsemine? Või mis?
Jumal, tänan, et kutsud meid heade kavatsustega! Palun aita olla avatud su juhimisele tänastes olukordades, nii et teeksime samme sellest, mis takistab, sellesse, milleks oled meid igaüht valmistanud ja kutsunud!
Ja Issand ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! (1)
'Oma maa, sugukond, isakoda' oli uskmatu, teisi jumalaid teeniv keskkond, kus Aabram oli üles kasvanud ja seni elanud. Jumal kutsus teda jätma kõik väline turvalisust pakkuv ning toetuma vaid tema juhtimisele. Noore usklikuna mõistsin seda eelkõige nii, et usklikuks saades tuleb jätta tagaplaanile oma uskmatud sugulased ja sõbrad ning hoida kokku usklikega. Ja uskmatuile evangeeliumi kuulutada. Tegelikult võivad ka uskmatud olla päris head inimesed ja liiga karm eraldumine võib neid asjata haavata. Aga tolles ususeltskonnas rõhutati muutust ja pigem usueelse elu negatiivseid aspekte. Vahel kutsub Jumal meid siiski kusagilt paigast või seltskonnast füüsiliselt lahkuma, aga lahkumine võib tähendada ka lahkumist millest iganes, mis takistab Jumala tahet järgimast, olgu see siis tegevus või mõtteviis, mingi patt või harjumus... Teekond oma praegusest harjumuspärasest ja seega suhteliselt turvalisest seisust radikaalsemale Jumala järgimisele võib olla riskantne, kui mitte silmatorkavates välistes asjades, siis vähemalt sisemiselt, näiteks mingi lohutustegevuse asendamine Jumala abi otsimisega.
Siiski tasub küsida, on mul mingi koht, inimene, veendumus, harjumus vm, mis takistab Jeesusega käimist? Kas peaksin sellest eralduma füüsiliselt või oma suhtumist muutma, et näeksin seda Jumala vaatenurgast nii et selle halb mõju nõrgeneks?
"Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!" (2-3)
Jumal kutsub meid, et oleksime teistele õnnistuseks. Ta on meid teinud selleks, et teeksime head, mitte halba. Kui kõik teevad head, ongi kõigil hea elada. Muidugi võib tunduda, et 'hea' on suhteline, aga siiski on palju väärtusi, mida enamasti heaks peetakse.
Loodus ei salli tühja kohta. Kui enne küsisime: "Mis on see takistav, millest lahkuda?", siis tuleb ka küsida: “Mis on need head teod, mille jaoks Jumal just mind on valmistanud?" On see mu igapäevatöö, mis on teistele vajalik? Või mingi vabatahtlik tegevus? Või oma laste kasvatamine headeks inimesteks või lihtsalt armastav käitumine kõigiga, kellega kokku puutun? Või mõne konkreetse inimese/inimgrupi heaks tegutsemine? Või mis?
Jumal, tänan, et kutsud meid heade kavatsustega! Palun aita olla avatud su juhimisele tänastes olukordades, nii et teeksime samme sellest, mis takistab, sellesse, milleks oled meid igaüht valmistanud ja kutsunud!