Kiitkem igavest õiglast Jumalat, kes karistab ja halastab (Tb 13)

Toobit 13  (Juhuslik peatükk Eesti netipiiblist)
Toobiti kiituslaul igavesele Jumalale, taeva Kuningale, kes karistab ja halastab.

„2 Kiidetud olgu Jumal, kes elab igavesti, ja tema kuningriik, sest tema karistab ja halastab,...
3 Ülistage teda, Iisraeli lapsed, paganate ees, sest tema on meid pillutanud nende keskele! 
4 Kuulutage seal tema suurust, ülendage teda kõigi elavate ees,
sest tema on meie Issand ja Jumal, tema on meie isa ikka ja igavesti!"
   Jumala rahvas on hajali nende hulgas, kes Jumalat ei usu. Siiski väärib Jumal ülendamist, sest tema on oma rahvale isaks igavesti. Nagu näha, ei olnud juba enne Jeesust tundmata mõte, et Jumal on kui isa, ning Jumala suuruse kuulutamine kõigile rahvastele.
 
"5 Tema karistab meid meie ülekohtu pärast, aga halastab jälle, ...
6 Kui te pöördute tema poole kõigest südamest ja kõigest hingest, ja teete tema ees seda, mis õige on, siis pöördub ka tema teie poole ega peida oma palet teie eest. 
7 Pange tähele, mida ta teiega teeb, ja tänage teda täiel häälel, kiitke õigluse Issandat ja ülistage igavest Kuningat! 
8 Mina tänan teda oma vangipõlvemaal, kuulutan tema võimsust ja suursugusust patusele rahvale.
Pöörduge, patused, ja tehke õigust tema ees! Kes teab, vahest ta võtab teid vastu ja osutab teile halastust!"
   Kutse meeleparandusele - tegema, mis on õige -, ning panema tähele Jumala õiglasi tegusid. Siis saame teda tänada, kiita, ülistada.

 
9 Oma Jumalat ma ülistan, minu hing ülistab taeva Kuningat ja rõõmustab tema suursugususest! ...
13 Paljud rahvad tulevad kaugelt Issanda Jumala nime juurde, annid käes, annid taeva Kuningale... 
15 Hõiska ja rõõmusta õigete inimeste laste pärast, sest nemad kogutakse, ja nad ülistavad õigete Issandat! Õndsad on, kes sind armastavad, nad saavad rõõmsaks sinu rahu pärast. 
16 Õndsad on, kes olid kurvad kõigi sinu karistuste pärast, sest nad tunnevad sinust rõõmu,kui näevad kogu sinu auhiilgust, ja nad on igavesti rõõmsad.
Kiida, mu hing, Jumalat, suurt Kuningat! 
17 Sest Jeruusalemm ehitatakse safiirist ja smaragdist, sinu müürid on kalliskividest, tornid ja kaitsevallid on puhtast kullast. Ja Jeruusalemma tänavad sillutatakse berülli, rubiini ja Oofiri kiviga."
   Mainitakse kalliskividest ja kullast Jeruusalemma, mis sarnaneb taevase Jeruusalema kirjeldusega Johannese Ilmutuse raamatus (ptk 21)

Lõpetuseks lõik Toobiti kiituspalvele eelnenud ingli manitsusest:
 Tb 12:6 Aga ingel kutsus nad kahekesi kõrvale ja ütles neile: „Kiitke Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi elavate ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat ja kõrgeks tõsta tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala tegudest! Ärge kõhelge teda tänamast! 
7 Ilus on pidada salajas kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga auline. Tehke head, siis ei taba teid kuri!"

 
 

Loe edasi

Kas kutsume tule taevast neid hävitama? (Lk 9:54)

Lk 9:51-56

   Jeesus läkitas mõned jüngrid samaarlaste külla endale öömaja valmistama, aga teda ei tahetud vastu võtta. Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: "Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?" (s54) Ilmselt oli neile eeskujuks prohvet Eelija, kes omal ajal tule taevast alla kutsus jumalatu kuninga sõjamehi hävitama (2Kn 1:9-15).  
    Millistes olukordades oled sa tahtnud kutsuda taevast tule kellegi peale? soovinud kellelegi Jumala karistust?

   Juudid tundsid eelkõige Jumala pühadust ja sallimatust patu vastu, alles Jeesus ilmutas selgemalt Jumala armastavat poolt. Ta sõitles jüngreid nende ettepaneku pärast ning nad läksid lihtsalt teise külla. Mõnes algses käsikirjas (ja eesti keeles Gideonide UT revideeritud väljaandes, 2010) on salmidesse 55-56 lisatud: "Te ei tea, mis vaimust te olete! Inimese Poeg ei ole tulnud inimhingi hukutama, vaid päästma!" Nii et inimesi hävitav vaimsus ei ole Jeesuselt.
   Kuidas peaksime siis käituma uskumatute, pahategijate, teisitimõtlejate suhtes, nende suhtes, kes meid ei aktsepteeri?

   Mõni aeg varem, jüngreid kuulutama saates oli Jeesus neile öelnud: "Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!” (Lk 9:5) Meie võime inimesi aidata, muuta, parandada on piiratud. Saame teha ja rääkida, mida oskame, aga ülejäänu ei sõltu meist.  Kui meid ei kuulata, siis on mõttekas lihtsalt edasi minna ja see inimene Jumala hooleks jätta. Jumal võib teda omal ajal karistada, aga talle jääb ka võimalus hiljem mingil muul moel meelt parandada. Või saab hoopis parandaja hiljem aru, et tegu ei olnudki veaga, mida vaja parandada.

   Jeesus kutsus armastama vaenlasi ja palvetama oma tagakiusajate eest (Mt 5:44).
   Paulus kirjutas: "Õnnistage ja ärge needke!" (Rm 12:14b) 
   Peetrus lisas: "Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!" (1Pt 3:9)
   Muidugi ei saa õnnistada kurje tegusid, aga igas inimeses on ka midagi head, jumalanäolist, mis väärib õnnistust. Õnnistus on seegi, kui keegi oma kurjusest aru saab ja meelt parandab. Aga õnnistuse üksikasjad saab vabalt jätta Jumala otsustada, kes teab igaühe vajadusi paremini.

   Jumal, vahel soovime kellelgi su karistust, aga meie teadmised ja hinnangud on poolikud. Vahel on selle soovi taga kartus nende kurjuse tagajärgede ees, nii palun nagu Jeesuski (Jh 17:15): "Palun hoia meid kurja eest!" Palun päästa meid ära kurjast, mis on meie ühiskonnas ja mis on meie endi südameis! Ja palun aita meil olla õnnistava meelsusega kõikide vastu! Palun õnnista kõike head, mida teevad pealtnäha pahad inimesed, ning takista nende kurje tegusid! 

Loe edasi

Hoiakutest

Lk 9:37-50

Usk Jumalasse
   Kui Jeesus mäelt alla tuli, kurtis üks isa, et ta poega vaevab kuri vaim; tänapäeval nimetaksime kirjeldatud haigust ilmselt langetõveks. Isa kurtis edasi, et jüngrid ei suutnud tema poega terveks teha. Tänapäeval võiks olla põhjus selles, et igaühel lihtsalt ei ole tervendamise andi (1Kr 12:27-30), aga jüngrid olid ometi saanud tervendamise meelevalla (Lk 9:1). Igal juhul võib igaüks Jumalalt tervendamist paluda ning siingi, kui jüngrid küsisid, miks nad ei suutnud vaimu välja ajada, vastas Jeesus, et see on võimalik ainult palvega (Mk 9:28-29). Võib-olla olid jüngrid pahased, et Jeesus neid kõiki mäele kaasa ei võtnud. Või oli neil lihtsalt vähe usku, kuna Jeesus räägib uskmatust sugupõlvest (s 41). Või oli probleem poisi isa usupuuduses, nagu Markus kirjeldab (Mk 9:21-24). Igatahes poisi isa andis eeskuju paluda Jeesuselt abi ka oma uskmatuses (Mk 9:24).

Alandlikkus
   Kui usuküsimus puudutab inimese suhet Jumalaga, siis edasi tekkis jüngritel küsimus, kes nende seast on suurim (ss 46-48). See on küsimus alandlikkusest inimestevahelistes suhetes. Jeesus vastas: "Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur." (48)
   Laps oli tolles ühiskonnas tähtsusetul positsioonil, ometi võivad just ühiskonnas tähtsusetud olla Jumalale rohkem avatud ning edastada Jeesuse sõnumeid. Näiteks kui Ukrainas oli pidevalt midagi juhtumas ja lugesin ühel õhtul järjekordselt uudiseid, tõid lapsed mulle lastepiibli ja ütlesid: "Loe vahepeal Piiblit ka!"
   Alandlikkus aetakse sageli segamini alaväärsuse või madala enesehinnanguga, aga tegelikult on alandlikkus adekvaatne enesehinnang:
   tead oma väärtust ning ei ole teistele jalamatiks, 
   aga tead ka oma piiratust ning ei aja nina liiga püsti.

   Alandlikkus sarnaneb tagasihoidlikkusega, ei upita ennast. Ometi võib tagasihoidlikkus minumeelest olla ka liigne endassetõmbumine.
   Alandlikkus tähendab alistumist, aga mitte alati ja kõigile, vaid eelkõige Jumalale alistumist ja inimestele alistumist siis, kui see on mõistlik ega ole Jumala seadustega vastuolus.

Sallivus
   Siis Johannes hakkas rääkima: "Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajavat; ja me keelasime teda, sellepärast et ta ühes meiega sind ei järgi!" Jeesus ütles talle: "Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!" (ss 49-50)
   Tänapäeval on eriti palju eripalgelisi kogudusi ja kirikuid. Mõnes aetakse kurje vaime välja nagu jüngrid, mõnes ainult palvetatakse haigete eest. Mõnes järgitakse koosolekutel etteantud liturgiat, mõnes saab kokku tulles teistega jagada, mis endal südamel. Mõnes ollakse emotsionaalsed, mõnes vaoshoitud.  Praktilisi Jumala armastusest juhitud inimeste teenimise viise on ka palju erinevaid: vaeste, vanurite, tänavalaste, üksikvanemate, töötute, sõltlaste, kodutute jne abistamine, noorte ja laste sisemisele arengule kaasaaitamine, Aafrika laste hariduse toetamine jne. Kõik kristlased ei teeni Jumalat ühtmoodi ja üheskoos. Peame sallima erinevusi, erinevad teenimisviisid täiendavad üksteist.
   Sallima peame erinevaid kristluse avaldumisvorme, aga ei saa sallida koguduses igasugust pattu, sest siis see kasvab ja kogudus võib lakata olemast kogudus. Vähemalt saavad paljud haiget ja võivad pettuda. Ometi ei või patuste kogudusest eraldamisega liiale minna. Kogudused ei koosne täiuslikest ja eksimatutest inimestest, vaid neist, kes on jätkuva pühitsemise protsessis. Jeesus andestas neile, kes oma patte tunnistasid, ja julgustas neid edaspidi patust hoiduma. Nii tuleb sallida ebatäiuslikkust ja ka patte, kui inimene on avatud korrigeerimisele ja muutumisele paremuse suunas.
   Praktikas on iga inimese olukord erinev. Mõni on elanud patuelu ja alles õpib Jumalat, tema armu, abi ja seadusi tundma. Neid on kogudusel vaja kannatlikult juhendada ja toetada, sest muutumine võtab aega. Teine aga teab küll, mis on õige ja kuidas Jumala abiga patust hoiduda, ning ometi patustab ja isegi õigustab seda. Nendega on muidugi õiglane range olla. Jeesuski kasutas silmakirjalike usujuhtide kohta karme sõnu. 
   Selgroog on tehtud teatud paindlikkusega, aga kui see on liiga paindlik, tuleb välja selgrootus. Nii ka kristlik sallivus on kannatlik alandlikult pühitsuse taotlejatega, aga lõpeb kusagil ilmselge teadliku patu kahetsematu õigustamise juures.

Loe edasi