7. apr 2014
L.
Lk 9:51-56
Jeesus läkitas mõned jüngrid samaarlaste külla endale öömaja valmistama, aga teda ei tahetud vastu võtta. Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: "Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?" (s54) Ilmselt oli neile eeskujuks prohvet Eelija, kes omal ajal tule taevast alla kutsus jumalatu kuninga sõjamehi hävitama (2Kn 1:9-15).
Millistes olukordades oled sa tahtnud kutsuda taevast tule kellegi peale? soovinud kellelegi Jumala karistust?
Juudid tundsid eelkõige Jumala pühadust ja sallimatust patu vastu, alles Jeesus ilmutas selgemalt Jumala armastavat poolt. Ta sõitles jüngreid nende ettepaneku pärast ning nad läksid lihtsalt teise külla. Mõnes algses käsikirjas (ja eesti keeles Gideonide UT revideeritud väljaandes, 2010) on salmidesse 55-56 lisatud: "Te ei tea, mis vaimust te olete! Inimese Poeg ei ole tulnud inimhingi hukutama, vaid päästma!" Nii et inimesi hävitav vaimsus ei ole Jeesuselt.
Kuidas peaksime siis käituma uskumatute, pahategijate, teisitimõtlejate suhtes, nende suhtes, kes meid ei aktsepteeri?
Mõni aeg varem, jüngreid kuulutama saates oli Jeesus neile öelnud: "Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!” (Lk 9:5) Meie võime inimesi aidata, muuta, parandada on piiratud. Saame teha ja rääkida, mida oskame, aga ülejäänu ei sõltu meist. Kui meid ei kuulata, siis on mõttekas lihtsalt edasi minna ja see inimene Jumala hooleks jätta. Jumal võib teda omal ajal karistada, aga talle jääb ka võimalus hiljem mingil muul moel meelt parandada. Või saab hoopis parandaja hiljem aru, et tegu ei olnudki veaga, mida vaja parandada.
Jeesus kutsus armastama vaenlasi ja palvetama oma tagakiusajate eest (Mt 5:44).
Paulus kirjutas: "Õnnistage ja ärge needke!" (Rm 12:14b)
Peetrus lisas: "Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!" (1Pt 3:9)
Muidugi ei saa õnnistada kurje tegusid, aga igas inimeses on ka midagi head, jumalanäolist, mis väärib õnnistust. Õnnistus on seegi, kui keegi oma kurjusest aru saab ja meelt parandab. Aga õnnistuse üksikasjad saab vabalt jätta Jumala otsustada, kes teab igaühe vajadusi paremini.
Jumal, vahel soovime kellelgi su karistust, aga meie teadmised ja hinnangud on poolikud. Vahel on selle soovi taga kartus nende kurjuse tagajärgede ees, nii palun nagu Jeesuski (Jh 17:15): "Palun hoia meid kurja eest!" Palun päästa meid ära kurjast, mis on meie ühiskonnas ja mis on meie endi südameis! Ja palun aita meil olla õnnistava meelsusega kõikide vastu! Palun õnnista kõike head, mida teevad pealtnäha pahad inimesed, ning takista nende kurje tegusid!
Jeesus läkitas mõned jüngrid samaarlaste külla endale öömaja valmistama, aga teda ei tahetud vastu võtta. Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: "Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?" (s54) Ilmselt oli neile eeskujuks prohvet Eelija, kes omal ajal tule taevast alla kutsus jumalatu kuninga sõjamehi hävitama (2Kn 1:9-15).
Millistes olukordades oled sa tahtnud kutsuda taevast tule kellegi peale? soovinud kellelegi Jumala karistust?
Juudid tundsid eelkõige Jumala pühadust ja sallimatust patu vastu, alles Jeesus ilmutas selgemalt Jumala armastavat poolt. Ta sõitles jüngreid nende ettepaneku pärast ning nad läksid lihtsalt teise külla. Mõnes algses käsikirjas (ja eesti keeles Gideonide UT revideeritud väljaandes, 2010) on salmidesse 55-56 lisatud: "Te ei tea, mis vaimust te olete! Inimese Poeg ei ole tulnud inimhingi hukutama, vaid päästma!" Nii et inimesi hävitav vaimsus ei ole Jeesuselt.
Kuidas peaksime siis käituma uskumatute, pahategijate, teisitimõtlejate suhtes, nende suhtes, kes meid ei aktsepteeri?
Mõni aeg varem, jüngreid kuulutama saates oli Jeesus neile öelnud: "Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!” (Lk 9:5) Meie võime inimesi aidata, muuta, parandada on piiratud. Saame teha ja rääkida, mida oskame, aga ülejäänu ei sõltu meist. Kui meid ei kuulata, siis on mõttekas lihtsalt edasi minna ja see inimene Jumala hooleks jätta. Jumal võib teda omal ajal karistada, aga talle jääb ka võimalus hiljem mingil muul moel meelt parandada. Või saab hoopis parandaja hiljem aru, et tegu ei olnudki veaga, mida vaja parandada.
Jeesus kutsus armastama vaenlasi ja palvetama oma tagakiusajate eest (Mt 5:44).
Paulus kirjutas: "Õnnistage ja ärge needke!" (Rm 12:14b)
Peetrus lisas: "Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!" (1Pt 3:9)
Muidugi ei saa õnnistada kurje tegusid, aga igas inimeses on ka midagi head, jumalanäolist, mis väärib õnnistust. Õnnistus on seegi, kui keegi oma kurjusest aru saab ja meelt parandab. Aga õnnistuse üksikasjad saab vabalt jätta Jumala otsustada, kes teab igaühe vajadusi paremini.
Jumal, vahel soovime kellelgi su karistust, aga meie teadmised ja hinnangud on poolikud. Vahel on selle soovi taga kartus nende kurjuse tagajärgede ees, nii palun nagu Jeesuski (Jh 17:15): "Palun hoia meid kurja eest!" Palun päästa meid ära kurjast, mis on meie ühiskonnas ja mis on meie endi südameis! Ja palun aita meil olla õnnistava meelsusega kõikide vastu! Palun õnnista kõike head, mida teevad pealtnäha pahad inimesed, ning takista nende kurje tegusid!
0 kommentaari:
Postita kommentaar