29. sept 2009


Jr 6:1-15

Jeruusalemma hoiatatakse hävingu eest, "sest tema sees valitseb vägivald... [ta] hoiab värske oma kurjuse; tema sees kuulukse ülekohtust ja rüüstamisest, minu palge ees on aina valu ja piin" (6b-7) . Issanda sõna ei kõlba neile (10). Igaüks neist ahnitseb omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik (13). Pealiskaudselt rahustatakse üksteist, kõrvaldamata rahutuse põhjuseid (14). Ja nad ei häbenegi oma kurja (15). Vägivald, ülekohus, rüüstamine, omakasu, pettus. Petavad preestrid ja prohvetid, kes peaks olema Jumala teenijad ja tõekuulutajad. Ei ole ülekohus, omakasu ega pettus kadunud ka tänapäeval. Mõne jaoks on see nii tavaline, et ei häbenetagi.

Lase ennast hoiatada, Jeruusalemm, ... et ma ei teeks sind lagedaks..." (8). Kuigi sõnum oli karm, on selle eesmärk hoiatada ja kutsuda meeleparandusele.
Kas oleme vabad omakasust ja ülekohtust? Issand, aita panna tähele, kas ja kus on vaja meeleparandust või kurjast hoidumist meie tänastes eluolukordades.

13. mai 2009


He 10:11-18

Jeesuse ohver pühitseb jäädavalt. Jumal andestab patukahetsejale. Võime selles kindlad olla.
Ta on lubanud oma seadused kirjutada nende südamesse pattude asemele.

12. mai 2009


He 10:1-25

Moosese seaduse järgi toodud loomohvrid ei võtnud patte ära. Iga aasta tuli uuesti ohverdada. (s.1-4) Seepärast ütleb Kristus maailma tulles: "Ohvreid sa ei tahtnud. Sa oled andnud mulle ihu. Tulen tegema su tahtmist, oh Jumal!" (s.5-7)
Kommentaar s.8-9: "Ta kõrvaldab esimese, et kehtestada teine." Tundub, et 'esimene' on ohvrid ja 'teine' Jumala tahtmise tegemine. Jätkatakse, et Kristuse ühekordne eneseohverdus pühitseb jäädavalt (10-14). Edasi: jumal on lubanud sõlmida oma rahvaga uue lepingu: seadused nende südames, patud andestatud ja ohvrit pole enam vaja (15-18).
Tee Jumala ette on avatud Jeesuse ohvri kaudu.
"22 ... siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega! 23Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud. 24Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. 25Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist... "

See kirjutati juudi päritolu kristlastele, näitamaks, et neil pole enam vaja tuua Moosese seaduse nõutavaid ohvreid. On vaja uskuda Jumalat, otsida ta tahtmist siiralt, lasta tal end puhastada, ja teha tema soovitud head.
Usuliste toimingutega me Jumala heakskiitu ära ei teeni. Ta ei vaja me tegusid ohvrina. Aga see ei tähenda, et me ei peaks midagi tegema. Palve ja piiblilugemine on vahendiks Jumalaga suhtlemisel, koos käies saame üksteist julgustada ja kinnitada. Head tehes saame väljendada ja kuulutada Jumala headust.
Jumala tahtmine ongi inimese armastus tema ja kaasinimeste vastu.