2. dets 2008


1Pt 5:1-7

1 Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel

Kuigi Peetrus on Kristuse kannatuste tunnistaja ja apostel, nimetab ta end kaasvanemaks, ei võta endale erilist au. Ka kirjutab ta vanematele kristlaste 'seas' rõhutamata nende positsiooni. Nad on teiste hulgas, lihtsalt vastutusrikkama ülesande saanud.

2 hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, 3 mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. 4 Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja.

Jumala rahva eest hoolitsemine, nende juhtimine, peaks toimuma olles eeskujuks, otsides Jumala tahtmist, mitte oma kasu või au. Ka maiste karjaste üle on Ülemkarjane, kes annab igale tööle oma hinnangu.
5 Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest “Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”. 6 Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; 7 heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Nooremaid kutsutakse alistuma, aga samas peavad kõik olema üksteise vastu alandlikud ja eelkõige alistunud Jumalale ja toetumas Temale.

Jumal, aita mindki mõista oma motiive ja teha Sinu tahtmise ja armastuse pärast, mida ma teen.

0 kommentaari:

Postita kommentaar