Jeesus tervendab igakülgselt

Lk 5:12-26

Tänastes lugudes tullakse jälle Jeesuse juurde, et ta tervendaks.

Pidalitõbine oleks tollaste reeglite kohaselt pidanud linnast väljaspool viibima, et mitte teisi nakatada. Ta võis kahelda Jeesuse soovis teda tervendada (s 12), aga Jeesus tervendas.
Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja kohe lahkus pidalitõbi temast. Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja käskis: „Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest, nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!" (13-14)

Teda puudutades ei kartnud Jeesus ei nakkusohtu ega kultuslikku ebapuhtust. Vana Testamendi seaduse järgi tegi ebapuhta puudutamine ebapühaks, aga Jeesuse puudutus tervendab ja pühitseb.

Jeesus saatis tervenenu preestri juurde, et ta ka ametlikult terveks tunnistataks ja ühiskonda tagasi võetaks. Ühtlasi oli see preestrile tunnistuseks, et Jeesus suudab tervendada pidalitõvest.

Enne halvatu tervendamist teatas Jeesus tema pattude andeksandmisest (18-20). Kumb on tänapäeval kergem, kas öelda: „Sinu patud on sulle andeks antud!" või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!"? (s 23)

Tänapäeval kuulutatakse andestust mõnes kirikus peale pihti, aga tollal oli see õigus ainult Jumalal ning andestuse saamiseks tuli tuua ohver. Nüüd aga kuulutas Jeesus lihtsalt andestust. Ja ka tervendas halvatusest.

Jeesus tahab tervendada nii ihu kui hinge. Kuigi kõik haigused pole Jumala karistus, nagu tollal arvati, võib küll ebatervislik eluviis, stress, hingehaavad või süütunne lõpuks füüsiliselt haigeks teha. Nii on oluline ka sisemine tervenemine.