8. juuli 2015
L.
5 Moosese 5
Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi ... ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma! Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse. Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme" (1-3)
Seadus anti küll eelmise põlvkonna ajal, aga see oli mõeldud kehtima ka igale järgnevale põlvkonnale. Pealegi seaduse vastu võtnud põlvkond elas kõrbes ega jõudnud tõotatud maale, mille kohta osa seadust käis.
Seadusi tuli kuulata, õppida ja täita. Tollal käis õppimine peamiselt kuulamise teel, tänapäeval võiks ka lugeda või vaadada. Ka õppimine ja täitmine on seotud. Täitmiseks on vaja seadusi teada ja praktiseerimine kinnistab õpitut.
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida (7-9)
Miski loodu ei ole piisav Looja kujutamiseks, kuigi loodu mitmekülgsus ja keerukus kõneleb Looja suurusest ja tarkusest. Miski loodu, kuitahes võimas ja suursugune, ei ole väärt samapalju austust kui Looja. Meil pole kummardamine austuse märgiks eriti levinud, aga peamine on suhtumine: et miski loodu ei saaks Loojast tähtsamaks, ei pälviks seda imetlust, tänu, tähelepanu, mida vaid Looja väärib.
Eksijaid Jumal nuhtleb, aga osutab heldust neile, kes teda armastavad ja ta käske peavad (9-10).
Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva... Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva. (12,15)
Nagu Jumal tõi Iisraeli rahva välja Egiptuse orjusest, nii tuli Jeesus päästma patu ja surma väest. Inimesele võimatu on võimalik Loojale ning tasub meeles pidada nii enese ebatäiuslikkust kui Jumala vägevust ja heldust. Puhkeajad on selles abiks.
"Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks! ... ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida." Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite. (29, 31-33)
Käskude pidamist seostatakse nii Jumala armastamise kui kartmisega. Kokku annavad need aukartliku armastuse, mitte liigse sentimentaalsuse ega ainult hirmu.
Seaduse eesmärk on, 'et nende ja nende laste käsi hästi käiks' ja 'et te jääksite elama'. Lisaks Jumala austamisele ja meelespidamisele on hulk seadusi inimestevaheliste suhete kohta, mitte keelud inimeste kiusamiseks, vaid kurja takistamiseks. Enamiku inimeste jaoks on suhted olulised ning heade suhete aluseks on, et teistele kahju ei tehta, s.h himustamise, abielurikkumise, varastamise, valetamise, süütute tapmisega. Kui aga igasugust kurja tehakse, on loomulik tagajärg, et ei ole hea ja turvaline elada. 'Pöördumine vasakule või paremale', ükskõik millisesse äärmusse, toob ka probleeme.
Esimesed käsud Jumala austamise ja meelespidamise kohta aitavad säilitada õiget perspektiivi, adekvaatset pilti endast, kaasinimestest ja maailmast. Kui see kaob, kannatab ka muude seaduste järgimine, sest seaduste alus muutub.
Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi ... ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma! Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse. Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme" (1-3)
Seadus anti küll eelmise põlvkonna ajal, aga see oli mõeldud kehtima ka igale järgnevale põlvkonnale. Pealegi seaduse vastu võtnud põlvkond elas kõrbes ega jõudnud tõotatud maale, mille kohta osa seadust käis.
Seadusi tuli kuulata, õppida ja täita. Tollal käis õppimine peamiselt kuulamise teel, tänapäeval võiks ka lugeda või vaadada. Ka õppimine ja täitmine on seotud. Täitmiseks on vaja seadusi teada ja praktiseerimine kinnistab õpitut.
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida (7-9)
Miski loodu ei ole piisav Looja kujutamiseks, kuigi loodu mitmekülgsus ja keerukus kõneleb Looja suurusest ja tarkusest. Miski loodu, kuitahes võimas ja suursugune, ei ole väärt samapalju austust kui Looja. Meil pole kummardamine austuse märgiks eriti levinud, aga peamine on suhtumine: et miski loodu ei saaks Loojast tähtsamaks, ei pälviks seda imetlust, tänu, tähelepanu, mida vaid Looja väärib.
Eksijaid Jumal nuhtleb, aga osutab heldust neile, kes teda armastavad ja ta käske peavad (9-10).
Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva... Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva. (12,15)
Nagu Jumal tõi Iisraeli rahva välja Egiptuse orjusest, nii tuli Jeesus päästma patu ja surma väest. Inimesele võimatu on võimalik Loojale ning tasub meeles pidada nii enese ebatäiuslikkust kui Jumala vägevust ja heldust. Puhkeajad on selles abiks.
"Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks! ... ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida." Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite. (29, 31-33)
Käskude pidamist seostatakse nii Jumala armastamise kui kartmisega. Kokku annavad need aukartliku armastuse, mitte liigse sentimentaalsuse ega ainult hirmu.
Seaduse eesmärk on, 'et nende ja nende laste käsi hästi käiks' ja 'et te jääksite elama'. Lisaks Jumala austamisele ja meelespidamisele on hulk seadusi inimestevaheliste suhete kohta, mitte keelud inimeste kiusamiseks, vaid kurja takistamiseks. Enamiku inimeste jaoks on suhted olulised ning heade suhete aluseks on, et teistele kahju ei tehta, s.h himustamise, abielurikkumise, varastamise, valetamise, süütute tapmisega. Kui aga igasugust kurja tehakse, on loomulik tagajärg, et ei ole hea ja turvaline elada. 'Pöördumine vasakule või paremale', ükskõik millisesse äärmusse, toob ka probleeme.
Esimesed käsud Jumala austamise ja meelespidamise kohta aitavad säilitada õiget perspektiivi, adekvaatset pilti endast, kaasinimestest ja maailmast. Kui see kaob, kannatab ka muude seaduste järgimine, sest seaduste alus muutub.
0 kommentaari:
Postita kommentaar