Osadus Jumalaga, sest oleme lepitatud

Paar mõtet möödunud pühapäevasest teemast.

'Osadus' on koosolemine usukaaslastega, suhtlemine, osasaamine teise elust (murede-rõõmude jagamine üksteist toetades), ....

 "Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,  kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele.

 Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse.

 Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud." (Rm 5:1-5)

Kristuse lepituse kaudu saame osa Jumala kirkusest, armastusest ja ka plaanidest, iseloomust/pühadusest,...  Ta on meid armastanud ja armastab, andestab ja puhastab-tervendab, kutsub meid osalisteks oma plaanidesse, kasvatab meis oma pühadust...
Ka viletsustes võime leida lootuse, sest saame arendada kannatlikkust ning läbikatsutus kinnitab usku ja suhet Jumalaga..

"Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. 

Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks.  Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud." (Rm 5:8-10)

Nagu saime lepitatud, kui esimest korda Jeesuse vastu võtsime, nii saame uuesti rahu ja lepituse ka praegustes olukordades, kui tekib vajaduse seda taastada.

Olgu meil püsivalt lähedust Jumalaga ja vähemalt palve-osadust üksteisega. :-)