2. nov 2014

   Lastele olen selgitanud, et ohver on inimese kingitus Jumalale. Tänane jutlus koos viimase aja lugemistega armulaua/leivamurdmise teemal tõi mõtted, et Jeesuse ohver on Jumala kingitus inimestele.
    "Olles Jumala kuju, ei arvanud [ta] osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani." (Fl 2:6-8) Kõikvõimas Jumal elas lihtinimesena, kuulutades Jumala armastust ja tõde, ning lõpuks suri ristil nagu ohvritall. Jumal ise tuli vabastama inimesi, mind ja sind ja teda, patu - sisemise kurjuse ja rikutuse ja Loojast võõrandumise - küüsist, et taastada meis oma pühadus ja armastus.
    Kristus Jeesus kui Jumala kingitus meile ongi kristluse eripära ja kese.  Ehk seepärast ongi vanade kirikute liturgia kese armulaud/euharistia - Jeesuse surma ja ülestõusmise, praeguse reaalse ligiolu ning oodatava Jeesuse taastuleku ja taevase elu kuulutamine Jeesuse seatud märkide, leiva ja karika kaudu.
    Katoliiklaste jt kasutatav sõna armulaua kohta, 'euharistia' tuleb kreeka sõnast 'tänamine'. Nii ongi meie osaks tänuga vastu võtta Jumala kingitud võimalus temaga suhet taastada ja hoida ning end pühitseda Jeesuse abiga.

0 kommentaari:

Postita kommentaar