Hingepööre 0: Valmisolek Jumalat usaldada

Katkend J.Burke'i raamatust "Soul Revolution"

....Jahime midagi, millest arvame, et see toob meile elu. Meie kiirustavas ühiskonnas me räägime kiiresti, sõidame kiiresti, mõtleme kiiresti, sööme kiiresti, aga oled sa kunagi mõtelnud, miks sa kiirustad läbi elu - sõidad ringiratast sellel suurel pallil? Enamik meist veedab oma elu püüdes saavutada seda, mida me arvame end tahtvat, aga kui selle kätte saame, küsime sageli: "Mis nüüd?" Enamik meist ei võta kunagi kiirust maha piisavalt kauaks, et järele mõelda, mida väljendab kunagi see kriips meie hauakivil.
   Mis sunnib meid nii kõvasti pingutama? Mida me õigupoolest tahame saavutada? Mille järele me igatseme?
   Või las ma teen selle isiklikumaks: Mida sina igatsed? Mida sinu süda tõeliselt igatseb?
   Meil kõigil on sügavaid igatsusi, mis on Jumalalt. Mõni tunneb neid igatsusi intensiivselt, teised nagu libiseks hõljukiga elu pealispinnal. Võib-olla on sügavad hingehaavad mõnel isegi katkestanud ühenduse tema sügavamate soovidega.
  Aga sul on neid. Juba oma elu alguses oled leiutanud strateegia, kuidas neid sügavaimaid vajadusi täita, ja ka nüüd juhivad need sügavad igatsused su käitumist, valikuid ja eesmärke (või eesmärkide puudumist).
  Olen jõudnud uskumusele, et meie sügavaimad igatsused täituvad ainult suhete kaudu - Jumalaga ja teiste inimestega. Ilma nende suheteta on meie püüdlused ja eesmärgid ja unistused ja saavutused nagu mängurong, mis sõidab ringi mööda - mis on selle mõte?
  Aga kuidas me elame oma elu suhtes Jumalaga?
  See algab ühe näiliselt lihtsa, aga võimsa voorusega: valmisolekuga.

Valmisolek

    Esimest korda kogesin valmisoleku väge, kui olin värske Kristuse järgija. Ainult poolenisti eemaldunud oma vanast elust, pidutsemistest ja kõigest sellega kaasnevast, elasin vaimulikel Ameerika mägedel. Vaimulikust kõrgseisust (pärast iga väikegruppi, kus uurisime Pühakirja ja arutlesime elust Jumalaga) langesin jälle madalseisu (igal nädalavahetusel, tehes asju, mida teadsin olevat Jumala kavatsuste vastu). Aga see oli mu pealiskaudne strateegia saavutamaks seda, mida pidasin heaks eluks.
    Ühel laupäevaööl, pärast taltsutamatut õhtut, heitsin voodisse ja hakkasin oma õhtupalvet ütlema. Tuba pöörles ümber mu pea, kui teesklesin, et midagi pole valesti. Järsku koitis mulle: "Ma ei lollita sind oma oma ebasiiraste palvetega, eks ole, Jumal?" Niisiis, mõistes, et ma ei saa Jumalat ninapidi vedada, otsustasin olla jõhkralt aus: "Ma ei taha sulle rääkida oma pidutsemisest, sest ma juba tean, et ma tahan seda jälle teha! Kardan, et kui järgin sinu tahet, ei ole mul enam kunagi lõbus. Nii et kui sa tahad, et ma lõpetaksin, tuleb sul aidata mul näha paremat teed. Olen valmis, et mind aitaksid."
   Teadsin tollal vähe valmisoleku väest, aga kui Jumal kohtas mind selles valmisolekus, hakkasid uued hoiakud vanade asemele tulema. Muutus tundus peaaegu sundimatu. Mõne kuu pärast elasin rohkem Jumala tahtes ja tegelikult nautisin elu rohkem! Aja jooksul hakkasin mõistma, et Jumal tahtis ära võtta mu 'elu on pidu' strateegia ning täita mind enam hinge rahuldaval viisil: pidurdamatu lõbu ja naeruga, põnevuse, spontaansuse ja läbipaistvusega lähedaste sõprade ees - ja seda ilma abivahenditeta. Tol aastal hakkasin nägema, et elu Jumalaga toob suuremat põnevust, sügavamad suhted ja intensiivsema elukogemuse kui iial oleks saanud mu pealiskaudne kohese rahulduse strateegia.
....

    Lugedes tol nädalal Piiblit, juhtusin Heebrea kirja 11 peatükile, mis ülistab inimesi, kes olid edukad Jumala silmis. Lugesin seda ja lugesin uuesti. Neil kõigil oli üks ühine joon - suur usk! See salm jäi mu mõtteisse kinni: "Ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane" (He 11:6).
   Nii sain vastuse [oma küsimusele]: Jumal defineerib edu usu kaudu, mitte lihtsalt temasse uskumise tunnistamise, vaid aktiivse, igapäevase, riskeeriva usalduse kaudu, nagu oli suurtel isikutel Heebrealastele 11.  Usaldus ja ustavus on iga suhte aluseks.
   Tol nädalal hakkasin oma edustrateegiat küsitavaks pidama ning palusin teise ausa valmisoleku palve: "Jumal, kardan sind usaldada oma edu asjus. Kardan, et teed mind ebaedukaks, kui järgin sinu tahet - see on aus tõde. Aga ma tean ka, et mu hirm on alusetu - kui see on, mida sa tahad, - sa ei vaja õigupoolest mu luba, et mu edu ära võtta, eksju? Olen valmis otsima edu sinu tingimustel - aita mul olla usuinimene. Aita mul olla edukas sinu silmis."
   Samal aastal hakkasin päevikut pidama. Kuigi ma ei olnud päevikupidaja tüüpi, hakkasin kirjutama, et seda usuteekonda jälgida. Tahtsin näha, kas Jumal tõesti juhatab minusugust ebatäiuslikku, hädas inimest, kui ma vaid säilitan valmisoleku usaldada, võtta usuriske. Panin kirja oma palved, otsused ja riskid. Vaadates mõne aasta pärast tagasi, olin hämmastunud nähes Jumala paljusid vastuseid, samuti tema otsest, käegakatsutavat osalemist mu elus. Mida rohkem valmisolevaks ja radikaalselt tundlikuks muutusin, seda rohkem mõistsin mõõtmatut isiklikku paremust, mis tuleb igapäevasest Jumala järgimisest. ...
 

 *

   Aastate jooksul olen kuulnud palju lugusid ebatäiuslikelt inimestelt nagu ma ise. Mõned neist polnud isegi kindlad, kas Jumal on olemas, aga vähemalt näitasid nad esimesi valmisoleku märke. Teised olid alles usklikuks saanud. Veel teised olid püüdnud aastaid usku taibata. Siiski ühte olen näinud: Jumalale läheb vähem korda, kui segamini su elu on, kui sügavale oled langenud või kui  "hea" oled olnud. Tema tahab teada: "Kui valmis oled sa just nüüd, praegusel hetkel?" [...]

 Kas kuuled mind nüüd?

 [...] Jeesus ütles tihti: "Kel kõrvad on, see kuulgu!" ja "Kel silmad on, see nähku" (?). Olen üsna kindel, et enamikul inimestest, kelle poole Jeesus pöördus, oli kaks kõrva ja kaks silma. Millest ta rääkis? Ta vihjas vaimuliku kuulamise, nägemise ja mõistmise valdkonnale. ...
   ... Selles raamatus loodan võtta sind kaasa teekonnale avastama, kuidas õpime kuulama ja nägema ja kogema seda usuteekonda, mis hakkab täitma su hinge sügavamaid igatsusi. ...
   ... Jeesus rõhutas, et Jumal kavatseb sulle elu, mis täidab su sügavaimad soovid ja muudab sind eluandvaks inimeseks. Jumal ütleb, et ta tekitab su sisse eluandva allika - aga ainult siis, kui sa tal seda lased. Kuidas? Sellest käesolev raamat räägibki.
   Peatükk peatüki järel kavatsen esitada sulle väljakutse 60-päevasele usueksperimendile: proovima, mis juhtub, kui oled 60 päeva jooksul Jumalga ühenduses vähemalt iga 60 minuti järel. Oma koguduses nimetasime selle 60-60 eksperimendiks ja tuhanded inimesed on seda teinud hämmastavate tulemustega. Oled sa järginud Kristust aastaid või pole isegi kindel, kes ta on, pühenda 60 päeva jooksul niipalju endast, kui mõistad, niipalju Jumalale, kui mõistad, ja vaata, mis juhtub. Arvan, et oled hämmastunud. Usun, et kui panustad täiega otsima otsustavalt reageerivat/kuulekat suhet Jumalaga, nagu paljud inimesed selles raamatus, siis avastad eluviisi, mida tahad jätkata. Kuna see eksperiment on seotud Jumala ja inimeste armastamisega, julgustan sind leidma väikegrupp või vähemalt üks-kaks usaldusväärset sõpra (ma nimetan  neid vaimulikeks jooksupartneriteks), kellega koos seda eksperimenti teha.
  Aga kõigepealt pead otsustama: "Mida ma tegelikult tahan? Kas olen valmis panustama end 60 päeva, et näha, kas Jumala revolutsioonilised teed viivad ellu, mida ma ihkan?"
...

Ettevalmistus 60-60 eksperimendiks

1. Pane kirja kõik, mida oma elus igatsed. Ära mõtle sellele, kas need soovid on sinu arvates head või mitte, lihtsalt kirjuta kõik üles.
    
2. Nüüd märgi tehtud nimekirjas ära 3 kuni 5 kõige tähtsamat asja (ilma milleta sa ei taha elada). Mispärast on need asjad sulle kõige tähtsamad? Mida sa loodad, et need sulle annavad? Kas loodad, et see soov loob mingi sügavama vaimse/vaimuliku väärtuse?  Kas see vaimne väärtus on su nimekirja eesotsas?
3. Kui on õige, et meie sügavamad igatsused on head ja Jumala antud, kuidas võiks Jumal tahta täita sügavamaid igatsusi, mida su prioriteedid ilmutavad? Aruta seda kellegagi, keda usaldad.
4. Kas usaldad, et Jumal tahab täita su sügavaimad igatsused? Mis kartused takistavad teda täielikult usaldamast? Mida võidaksid, kui järgmised 60 päeva Jumalat täielikult usaldaksid? Mida kaotaksid?