Addington: 1.Miks olen siin?

Ef 2:10 

Konspektiivseid mõtteid T.J.Addington'i raamatust "Live Like You Mean It"


(lk 17)  Kas pead ennast tavaliseks tähtsusetuks inimeseks? Kas südames soovid olla mõjukam, et su elul oleks sügavam tähendus?
(17-18) Või tead, et Jumal lõi sind käsitööna, unikaalse annete komplekti ja iseloomuga,
        et ta lõi sind elama suhtes Kristusega
        ja tegema mingit erilist Jumala tööd?

(20) Jumalalt pärit eluülesande, Jumala teenimise andide näiteid:

• Jeesuse armastuse, armu, andestuse, julgustuse vahendaja; võimeline leidma õnnetutele lahendusi
• strateegiline mõtlemine; võimalus annetada
• külalislahkus
• (21) evangeliseerimine: kõikjal Jeesusest jagamine
• loodusretked lastele vaimulike õpetuste jagamiseks; lugemisraskused, aga suhetes andekas
• juhtida teisi suhtesse Jeesusega
• viia Jeesuse väärtused turule
• (22) aidata hädas lapsi
• õpetada Jumala sõna
• juhtida teenimistööd
• kaitsta rõhutute/vaeste õigusi
• eestpalve
• kunsti(de) abil aidata inimestel sügavalt mõelda
• hoolitseda abitute eest

Jumala antud ülesanne ei sõltu välistest asjadest nagu sissetulek, staatus, amet, vaid meile antud annetest.(23) Jeesuse silmis "tähtis" või "tavaline" olemine ei sõltu ka välisest, vaid suhtest Temaga.

(24) Chris jahtis edu kuni pankrott viis ta uuendama suhet Jumalaga. Siis ta mõistis, et tema äri on Jumala äri ja tema on vaid majapidaja, kelle eesmärk on levitada evangeeliumi.
(25) Raskustes kibestumine või kasvamine sõltub sellest, kas näha asju igaviku perspektiivist.(25-26) Jeesuse järgimine tähendab oma risti kandmist, aga tehes Jumala antud tööd, vastutab ja toetab Tema.
(26) Elukutse ja töökoht võib elu jooksul muutuda, aga Jumala kutsumus ei sõltu sellest.
(27) "Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu... maa peal" - Jumala tahe sünnib maa peal vähehaaval kristlaste kaudu seal, kus nad on.
(28) Tõeline elu ja Jumala tahte teostamine maa peal sünnib Jumala antud kutsumuse ja meie valmisoleku koosmõjul.
(29) Tehes seda, milleks Jumal sind on teinud, koged suurimat rõõmu, kirge, rahulolu.
    Jumala järgimine pole lahus tema töös osalemisest. Ta otsib meid suhte ja ülesande pärast.

(30) Eluülesande leidmiseks

1. küsi Jumalalt. Regulaarselt
2. küsi sõpradelt, kes teavad su tugevusi ja huvisid
3. arvesta, kuidas Jumal on sind seni kasutanud ja praegu kasutab
4. arvesta olukordi, kus oled saanud teistele taevariiki lähemale tuua
5. sõnasta eelneva põhjal mingi elueesmärk

(31) Aruteluküsimused

• Jagage ja kommenterige leitud elueesmärke
• Kuidas mõjutab su elu nägemist ja praktikat Ef 2:10?
• Kuidas on seotud, et oled tehtud elama suhtes Kristusega ja töötamine Kristuse jaoks? Mis juhtub, kui üks neist on tasakaalust väljas?
• Kus oled hiljuti näinud kedagi toomas veidi taevariiki maa peale?
• Mida pead suurimateks takistusteks Jumala kutsumuse järgimisel kristlaste elus?

Loe edasi

Leiate ta sõimes magavat (Lk 2:7jj)

"Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. 
 Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.  Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat." (Lk 2:7-12)

Jeesus sündis siia ilma nii, et tema jaoks polnud muud kohta kui loomasõim. Arvatavasti oli selle põhjuseks tema ebaselge päritolu. "Kui ta ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust" (Mt 1:18). Maarjale ja Joosepile ilmusid inglid asja selgitama ja julgustama neid kokku jääma, aga ilmselt sugulaste silmis oli asi segane, nii polnud laps eriti teretulnud, sest oli aru saada, et ta polnud Joosepi poeg.

 Mõngi laps pole siia ilma, oma peresse eriti oodatud, mõnigi kogeb hiljem tõrjumist-hülgamist või veidi kergemal kujul vanemate aja- ja tähelepanu puudust. Siis otsitakse armastust mujalt ja sageli saadakse veel rohkem haiget.  Mõnel õnnestub kasvada üsna heas peres, aga täiskasvanuna kogetakse siiski petmist, mahajätmist, ärakasutamist.. Vahel pole me lihtsalt mõnda kohta millegipärast teretulnud, aga mõnel pole ehk üldse kohta, kus teda oodataks. Tänapäeva Läänemaailmas olevat palju üksildasi inimesi. Üksildus võib tulla ka sellest, et lähedased on sisemiselt ometi kaugevõitu.

Jeesuse esimeseks asemeks oli sõim, sugulastest tõrjutult, aga vanemad siiski armastasid teda ja ta võis mähitult rahulikult magada, mis sellest et sõimes.  Ning tema sünd oli suureks rõõmusõnumiks kogu rahvale, sest ka Taevaisa oli temaga ning suureks kasvades sai temast Päästja ja Lohutaja kõigile, kes tunnevad end kõrvalejäetuna ja üksi, ja ka kõigile teistele.

Jeesus, tänan, et sündisid, kasvasid ja said Päästjaks. Palun lohuta jätkuvalt üksildasi ja aita meil peegeldada edasi midagi su valgusest.

Loe edasi

Tunda Kristust - Jumalat, kes sai inimeseks (Fl)

Milline peaks olema kristlik identiteet?
Mitte ainult evangeeliumi kuulutamine, mitte ainult hea tegemine.
Sest oma õpetust kuulutavad ka teised ja head teevad ka teised.
Kui öelda, et Kristus ise ongi kristlaste identiteet, siis mida see tähendab?

Ainult kristlastel on sõnum universumi kõikvõimsast Loojast, kes sai Jeesuse Kristusena ise inimeseks, et taastada meie suhe temaga.

Paulus kirjutab enda eesmärgist ja eeskujust Fl 3:10-21: "Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinnapoole Kristuses Jeesuses. (ss 10-14)
Paulus püüab ära tunda Kristust kõiges: kogeda tema muutvat väge, surma patule ja abi elada Jumalale; mõista kannatustes Jumala armastust, mis oli valmis kannatama kurja meie lepitamiseks ja meile igavese täisväärtusliku elu andmiseks. Kristus tuli meid otsima, et meie terviklikkust ja kogu loodu hea majapidaja rolli taastada ja et meil oleks armastav-usaldav suhe oma Loojaga.

Kes meist on täiuslikud, mõtelgem just samal viisil, ent kui te mõtlete midagi teisiti, küll Jumal ilmutab teile ka selle. Ometi, sealt, kuhu oleme jõudnud, astugem edasi sama rada! Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest. Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat - Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik." (3:15-21)


  "Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani, täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks (Fl 1:9-11)
Armastus, tõeliselt olulise äratundmine, südamepuhtus, õige eluviis ja suhtumised on ka kristlaste oluline eesmärk. Mitte, et oleksime neis asjus täiuslikud, vaid püüame neis järjest areneda.

  "tahan ka edaspidi rõõmustada, sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie eestpalve ja Jeesuse Kristuse Vaimu abi kaudu minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et - nagu alati, nii ka nüüd - Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast." (Fl 1:18b-24)
Paulus ei kartnud surma, sest pärast surma koos Kristusega olla on parem kui siin rikutud maailmas elada. Aga ta tahtis ka teisi veel siinilmas aidata paremini Kristust tunda.
Jeesus, tänan, et tulid maailma meiega suhteid taastama. Palun aita meid tunda ära oluline ja mõista järjest paremini su olemust ja häid plaane meie jaoks, ning elada sinuga kooskõlas.

Loe edasi

Vaimulik sõjavarustus (Ef)

Efeslastele 6:10-20

"Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu!  Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega." (ss 11-12)

Vaenlane on salakaval ja vaimulik, nähtamatu, aga sageli tegutseb inimeste kaudu. Külvab kahtlusi, aluseta süütunnet, ahvatleb meeldivaga. Kurat võib kasutada me mõistuse arutlusi või tundeid, ateistide raamatuid ja meie ihalusi, mis ei vasta Jumala heale plaanile. Aga ka Jumal võib kõige kaudu meid kõnetada ja aidata temaga koos edasi minna. Ning tema on vägevam, lõplik võit kuulub Jumalale.
 Ma ei tea, kas haigusi ka pidada rünnakuks, aga igatahes need rikuvad plaane, võtavad jõu, piiravad osadust inimestega..

"Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü" s.14
Vöö - tõde - hoiab enamikku varustust koos või saab selle külge muud varustust kinnitada.
Õigsuse soomusrüü - tunneme endid palju kindlamalt, kui meid pole põhjust süüdistada või on süü andeks saadud. Ka vanasõna ütleb, et õige hõlma ei hakka keegi. Vastastel pole siis millestki kinni hakata ning süüdistusi pole vaja karta.
"ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!" s.15
See võiks lisaks kuulutusvalmidusele tähendada ka rahumeelsust.
"Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!" s.16
Päästelootuse kiiver  kaitseb päästekindluses kahtluste eest. Kuigi Jumal ootab meilt pühitsust, ei pääse me oma pingutustega, vaid Jumala armust.
Jumala sõna mõõk on ainus ründerelv. Seda püüdis ka kurat Jeesust kiusates kasutada. Seepärast on vaja Sõna tunda paremini kui vaenlane.
Ka palve - ühendus Jumalga - on oluliseks abiks ja kaitseks.

"Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud." s.13
Varustus vaja alati seljas hoida. Ka siis, kui tundub, et kõik on juba tehtud, võib varitseda oht.   Seega, kui vaimulik varustus kuskil viga saab, tuleks püüda viga võimalikult ruttu jälle ära parandada. Kahtlused selgitada, õigsus, lootus, usk, kuulutusvalmidus taastada. Selleks saame abi piiblist, palvest, osadusest, patu tunnistamisest ja taas andestuse saamisest.
Siiski on Jeesus lubanud olla koos omadega maailma-ajastu lõpuni, nii et liialt ei maksa vaenlase pärast ka karta. Tuleb vaid hoida ühendust.

Jumal, oled meid pannud vaimulikku sõtta. Vahel tundub, et jaksu on nii vähe. Aga Sinu abiga me saame siiski võita. Päästa meid jätkuvalt ära kurjast meie sees ja ümber; aita hoida usku, lootust, ühendust sinuga.

Loe edasi

Mõelda jumalariiklikult (Lk 7:23)

Lk 7:15-23

Johannes oli vanglas. Teistele sündisid imed, tervenemised, aga tal läks kehvasti. Ta saatis oma jüngrid küsimusega Jeesuse juurde, kes kinnitas: "Pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit" ning lisas:

"ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!" (ss 22-23)

  Johannes võis pahanduda, et tema vabaks ei saanud, aga võis ka rõõmustada ja rahul olla, et Jumala riigi töö läheb edasi ja tema vaevanägemine ei olnud asjatu.
Samamoodi on võimalik vaadata olukordi enesekeskselt, et kui minul läheb kehvasti, siis Jumal ei hooli, Jumala töö ei edene, Jumalat pole,...
Ning on võimalik suhtuda Jumalariigi-keskselt: vaatamata sellele, kuidas minul läheb selles rikutud maailmas (kus käib vaimulik sõda), Jumal tegutseb oma plaanide järgi edasi ja lõplik võit kuulub temale.

Loe edasi

Kannatlikkuse praktika (Lk 7, Hab)

"Ja Johannes kutsus enese juurde kaks oma jüngritest ja läkitas nad Issanda juurde küsima: "Kas oled sina see, kes tuleb, või peame ootama teist?"" (Lk 7:18-19)

Johannes oli tõe kuulutamise eest vanglas, kui ta oma jüngrid Jeesuse juurde läkitas. Ehk ootas ta Jeesuselt vabastamist..
Jeesus vastas: "Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud käivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi; ja õnnis on see, kes minust ei pahandu!" (ss 22-23)

Imed toimusid paljude elus, aga Johannes jäi edasi vanglasse ja lõpuks tapeti. Jeesus teeb imesid, aga mitte alati ja mitte kõigi jaoks. Siiski ei heitnud Jeesus Johannesele ette usupuudust, vaid tunnustas teda: "Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes..." (s 28).

 Mõned väidavad, et usklikud peaks usuga alati terved olema, aga ometi kulgeb palju haigusi oma rada ja tervenemine tuleb omal ajal, kui tuleb. Siis on vaja elada koos selle haigusega mingi aeg.
Hingehaavad, mis ehk pika aja jooksul saadud, ei kao alati lihtsalt, vaid võivad vajada Jeesuse ja mõne inimese abiga juhtunu läbivaatamist, enda ja teiste osa väljaselgitamist, andestamist teistele ja endale, aga ka enda tehtud paha andekspalumist või hüvitamist ning enda mõtteviiside muutmist. Siis on tervenemine protsess, milleks vaja kannatlikkust ja püsivust.

"Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid?" (Habakuk 1:2a )
Kui sageli tundub, et Jumal ei vasta palvetele?
Habakuk  kaebab vägivalla ja ebaõigluse pärast. Lõpuks Jumal vastab ja prohvet jõuab tõdemuseni: "Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, pudulojused kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!" (Hab 3:17-18)
Meie maised ootused, isegi seoses usueluga, ei pruugi täituda; aga on ka võimalus jätta oma ootused kõrvale ja lihtsalt järgida teejuht Jeesust sealt, kus parajasti oled.
(Viimased mõtted on inspireeritud Gateway 25.11.2012 sõnumist  http://www.gatewaychurch.com/podcast/)

Loe edasi

Usu läbikatsumine kasvatab kannatlikkust ja toob tasuks elu (Jk 1)

Jaakobuse 1:1-18

Jaakobuse kirja autoriks peetakse Jeesuse poolvenda (Mk 6:3), kes oli umbes aastatel 40-60 Jeruusalema koguduse juht ja tuntud Moosese seadustest rangelt kinnipidajana (Gl 2:11-12).
See on arvatavasti Uue Testamendi kõige varem kirjutatud kiri, ajast kui kristlus oli veel tihedalt seotud judaismiga. Jk 2:2 kasutatud sõna 'sünagoog' võib viidata varasel ajale, kui koguneti veel juudi kogudusekodades, sest hiljem nimetati kristlaste kogudust ekklesia'ks.
Jk 1:1 '12 hajali suguharu' võib viidata hajutatud juutidele, kellele kõigepealt evangeeliumi kuulutati (Ap 11:19).

"Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse," (s 2)
Huvitav, kuidas saab rõõmustada kiusatustest ja katsumustest (kreekakeelne sõna tähendab mõlemat)?

Jaakobus jätkab: "kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks."
Et siis kiusatused tähendavad usu proovilepanekut ja teevad kannatlikuks.. Katsumust võib vaadata kui eksamit, mida on meile jõukohaseks peetud.
Hiljem täpsustatakse: "Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad." (s 12)

"Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt, ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel." (ss 4-8)

Kiusatustes ja raskustes võib olla vaja Jumala tarkust ja abi, et neid võita. Jaakobus julgustab Jumalalt tarkust paluma öeldes, et Jumal ei tee etteheiteid ning annab lahkesti. Siiski on selle tarkuse saamiseks vaja usku ja kindlameelsust. Vaja on ka püsivust ja kannatlikkust. Sageli ei tule tarkus ja abi kohe kiiresti ja lihtsalt, vaid on vaja rohkem rääkida Jumalaga ja otsida lahendusi. Katsumuste eesmärk pole lihtsalt proovilepanek ja nende võitmine, vaid selle kaudu Jumalaga suhte arendamine.

"Ärgu kiusatav öelgu: "Jumal kiusab mind!" Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.  Ärge eksige, mu armsad vennad!
Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas." (ss 13-18)

Kuigi kiusatused on nagu eksamid, ei saada neid Jumal, vaid need tulevad meie endi rikutusest ja katkisusest. Kiusatus ei ole veel patt, aga täideviidud patt väärib palgaks surma. Jumal siiski ei soovi kellegi surma, vaid hoopis tahab meid tervendada ja parandada. Ta on meid tõega uuendanud ja nüüd laseb meil oma kiusatustega silmitsi seista, pakkudes võimalust temaga koos need seljatada, seeläbi tugevamaks saades. Sama on mitmesuguste raskustega, mis on meile katsumuseks.  

Tänan, Jumal, et tahad meis taastada terviklikkuse. Palun aita meid läbida oma katsumused koos Sinuga, palun anna tarkust, kannatlikkust, jaksu vastu pidada ja kasvada heas suunas.

Loe edasi

Oleme saanud usaldava Jumalalapse vaimu (Rm 8)

Rm 8:14-39

"Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse." (ss 15-17)

Mis on ühist ja mis erinevat su maisel isal ja Taevaisal?
Kas su tunded maise isa vastu segavad Taevaisa usaldamist?

Sageli mõjutab suhe maise isaga, kui lihtne või raske on kellelgi usaldada Jumalat. On häid isasid, aga ka neid, kes head eeskuju ei anna. Siis otsitakse isaarmastust ja -eeskuju mujalt..  Aga Taevaisa väärib usaldust, kuigi me alati ei mõista, miks ta millelgi me elus juhtuda laseb. 

"Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb? Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult." (ss 18-25)

Kas ootamine on raske? Tänapäeva Lääne ühiskonnas pole see vist eriti populaarne. Aga meie pääste pole veel lõplikult käes, meie pühitsus pole täielik, vaid töö selle kallal alles käib, niikaua kui siinilmas elame. Lootus igavesele pärandile, Jumala laste vabadusele andku meile jaksu praeguse aja raskustes. Me pole neis raskustes üksi:
"Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest." (ss 26-27)

"Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas." (ss 28-29)
Kuigi kõik, mis meile juhtub, ei ole hea, saab Jumal kõigel siiski lasta meile kasuks tulla. Tal on meile kindel eesmärk: taastada oma lastes oma nägu, mis pattulangemisel rikutud sai.

"Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?" (ss 31-35)
Tundub, et tollal polnud kristlaste elu kerge: Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid." (s 36)

Kuidas mõjutavad sinu suhet Taevaisaga viletsus, ahastus, hädaoht? Raskused tööl (või töö leidmisega)? Raskused koduses elus ja suhetes? Ebakindlus majanduslikus ja poliitilises tulevikus? jne 
Kas oled kogenud Ta abi ja rahu ka keerulistes olukordades?

Kord olin mingi aeg üsna tulutult tööd otsinud ja mõtlesin, et proovin veel viimast korda erialast tööd leida ja kui ei saa, siis muud tööd. Kolmest tööbörsilt saadud telefoninumbrist vastati vaid ühel ja sedagi veidi tõredalt. Siiski kutsuti mind vestlusele ja veel teiselegi. Midagi polnud veel selge, aga millegipärast oli sees suur tahtmine laulda. Lõpuks saingi sinna tööle. 

Paulus kirjutab edasi:

"Aga selles kõiges me saame täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus, ei sügavus ega mingi muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas." (ss 38-39)

Meenub laul:
"Kui Jumala rahu on hinge sees mul,
siis kõlab ka tormide sees
mu südames ikka see rõõmustav laul:
Mul on hea, Mul on hea Jeesuses"
(Vaimulikud laulud nr. 471)

Ja need sõnad on kirjutatud varsti pärast autori Ho­ra­tio G. Spaf­ford'i ärialast hävingut tulekahjus ning nelja tütre surma laevaõnnetuses.

Laulu algkeeles on refrääniks It Is Well With My Soul

Loe edasi

1Jh 4. Jumala ja inimese armastusest

1 Jh 4:7-21

Meenuta, kuidas oled viimasel ajal Jumalat kogenud? Eriti tema armastust?
Meenuta inimesi, kes sind armastavad. Milles nende armastus väljendub?

Mõned armastuse väljendusviisid: hoolimine, hoolitsemine,  huvi käekäigu vastu, ärakuulamine, nõuandmine, mitmesugune aitamine, heasoovlikkus, julgustamine, teise heaolu eelistamine oma huvidele ...

Nüüd võid edasi mõelda, et Jumal armastab sind veel rohkem kui need inimesed, kes sind on armastanud.
Kui tundubki, et keegi ei armasta sind, Jumal ikkagi armastab.

"Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.

Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:7-10)

"Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat," ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!" (ss 19-21)

Kõik armastus on Jumalast.  Me armastame teisi, sest meid on enne keegi armastanud. Ka Jumala armastust kogeme sageli teiste inimeste armastustegude kaudu ja teised saavad Jumala armastust kogeda meie kaudu.

"Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas. Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses." (ss 16-18)

Jumal, tänan, et oled meid armastanud ja armastad jätkuvalt! Palun aita meilgi julgelt armastada teisi, peegeldades sinu armastust!

Loe edasi

Kus 2 või 3 on koos minu nimel...

Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas. Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel." (Mt 18:19-20)

Möödunud pühapäevast selline mõte, et iga kristlaste kogunemine (ja iga kristlane) on selles pimedas maailmas valguslaiguks, seega oluline.
Sest olles koos Jeesuse nimel, tema tahtega kooskõlas, on ta ise meiega.
Ning ka igapäevategemiste juures tahab ta olla meiega, kui teda vaid tähele paneme.

Ta lubab ka anda, kui palume ühel meele tema tahtmist mööda.
Palugem siis jätkuvalt ning pangem tähele Jumala vastuseid:
* et tunneksime ära ja leiaksime Jumala abi enda vaimulikes vajadustes
* et tunnetaksime oma tuttavate (vaimulikke) vajadusi ja mida saame teha nende heaks; ning abi seda ka ära teha
* et nad ise ka oma sügavamaid vajadusi mõistaks ja lahendusi otsiks ja leiaks

Meenutuseks mõned vajadused, millest seni on juttu olnud: pattude andestus, osadus Jumala ja tema rahvaga, elumõte.. Armastatus ja kuulumine jäid järgmiseks korraks.

Loe edasi