20. nov 2019
20. nov 2019
L.
2. nov 2019
2. nov 2019
L.
01_Matteuse, kogudus
Kommentaare ei ole
Matteuse 1
Matteuse evangeelium ja seega kogu Uus Testament algab Jeesuse esiisade loeteluga. Tavalisele eestlasele võib see olla vaid rida heebrea nimesid, mida ei oska õieti väljagi öelda, aga Matteuse evangeelium kirjutati kõigepealt juutidele. Neile oli oluline nende endi ja ka Messia Jeesuse põlvnemine Aabrahamist ja Taavetist.
Aabraham oli kõigi juutide esiisa, kelle Jumal oli lubanud teha suureks rahvaks ja õnnistuse allikaks kõigile inimestele (1Ms 12:1-3). Tema pojapoeg Jaakob sai Jumalaga võideldes nimeks Iisrael (1Ms 32:23-29) ja temalt tuli kogu rahva nimi. Taavet oli jumalakartlik kuningas, kes Iisraeli riigi ühendas ja kelle järglase kuningriigi lubas Jumal teha igaveseks (2Sm 7:8-16). Seda Taaveti järglast, võitud kuningat ehk Messiat ehk Kristust juudid ootasid.
Jeesuse sugupuus on mainitud veel hulk teisi isikuid, kelle lood on Vanas Testamendis kirjas ja kes olid juutide identiteedi ja vaimuliku pärandi kandjad. Seal on ka Rutt ja Raahab, kes ei olnud juudid, vaid võtsid omaks nende usu.
Eks tänapäevalgi on esivanematel oma mõju sellele, kes keegi on. Mõni on muusikute suguvõsast ja ise ka muusik; mõne esivanemad on mitu põlve kristlased, mõne kodus ei räägitud Jumalast, aga ta on siiski leidnud usu. Aga mõni jätkab esivanemate traditsiooni mitte uskuda Jumalat või uskuda kuidagi teisiti.
Kui nüüd Maarja oli Pühast Vaimust lapseootel ja ingel unes Joosepit kõnetas, siis alustas ta Joosepi vaimulikust pärandist: "Joosep, Taaveti poeg..." Joosepil oli väärikas esivanem ja nüüd oli tema kord jätkata Jumala rahva ajalugu oma usutegudega.
Iga unenägu ei ole sõnum Jumalalt, aga vahel Ta räägib meiega unenägude kaudu. Igatahes Joosepile oli piisavalt selge, et tegu oli Jumala sõnumiga.
Millise vaimse/vaimuliku pärandi sina oled saanud ja millise endast jätad?
Lõpupalveks laul:
https://www.youtube.com/watch?v=zesV09UAytk
Mingi (minu) tõlge:
Kui palverändurid me käimas kitsal teel,
teed näitamas kes läinud meie eel.
Saand ustavatelt indu,
julgustanud nõtru,
meil' nende elu tunnistab,
kui's kannab Isa arm.
Me ümber tunnistajaid vaatab terve pilv.
Et ei innustaks meid ainult võidukroon,
vaid kui need, kes läinud eespool,
jätkem neile, kes me järel,
hea näite elust Jumalaga koos….
Et ustavaks meid peaks ka järgnev põlvkond,
Me pühendumus valgustaks neil teed
Et jäljed, mis meist jäänd
usuteele viiks
Me elu inspireeriks pühadust
Et ustavaks meid peaks ka järgnev põlvkond
Matteuse evangeelium ja seega kogu Uus Testament algab Jeesuse esiisade loeteluga. Tavalisele eestlasele võib see olla vaid rida heebrea nimesid, mida ei oska õieti väljagi öelda, aga Matteuse evangeelium kirjutati kõigepealt juutidele. Neile oli oluline nende endi ja ka Messia Jeesuse põlvnemine Aabrahamist ja Taavetist.
Aabraham oli kõigi juutide esiisa, kelle Jumal oli lubanud teha suureks rahvaks ja õnnistuse allikaks kõigile inimestele (1Ms 12:1-3). Tema pojapoeg Jaakob sai Jumalaga võideldes nimeks Iisrael (1Ms 32:23-29) ja temalt tuli kogu rahva nimi. Taavet oli jumalakartlik kuningas, kes Iisraeli riigi ühendas ja kelle järglase kuningriigi lubas Jumal teha igaveseks (2Sm 7:8-16). Seda Taaveti järglast, võitud kuningat ehk Messiat ehk Kristust juudid ootasid.
Jeesuse sugupuus on mainitud veel hulk teisi isikuid, kelle lood on Vanas Testamendis kirjas ja kes olid juutide identiteedi ja vaimuliku pärandi kandjad. Seal on ka Rutt ja Raahab, kes ei olnud juudid, vaid võtsid omaks nende usu.
Eks tänapäevalgi on esivanematel oma mõju sellele, kes keegi on. Mõni on muusikute suguvõsast ja ise ka muusik; mõne esivanemad on mitu põlve kristlased, mõne kodus ei räägitud Jumalast, aga ta on siiski leidnud usu. Aga mõni jätkab esivanemate traditsiooni mitte uskuda Jumalat või uskuda kuidagi teisiti.
Kui nüüd Maarja oli Pühast Vaimust lapseootel ja ingel unes Joosepit kõnetas, siis alustas ta Joosepi vaimulikust pärandist: "Joosep, Taaveti poeg..." Joosepil oli väärikas esivanem ja nüüd oli tema kord jätkata Jumala rahva ajalugu oma usutegudega.
Iga unenägu ei ole sõnum Jumalalt, aga vahel Ta räägib meiega unenägude kaudu. Igatahes Joosepile oli piisavalt selge, et tegu oli Jumala sõnumiga.
Millise vaimse/vaimuliku pärandi sina oled saanud ja millise endast jätad?
https://www.youtube.com/watch?v=zesV09UAytk
Mingi (minu) tõlge:
Kui palverändurid me käimas kitsal teel,
teed näitamas kes läinud meie eel.
Saand ustavatelt indu,
julgustanud nõtru,
meil' nende elu tunnistab,
kui's kannab Isa arm.
Me ümber tunnistajaid vaatab terve pilv.
Et ei innustaks meid ainult võidukroon,
vaid kui need, kes läinud eespool,
jätkem neile, kes me järel,
hea näite elust Jumalaga koos….
Et ustavaks meid peaks ka järgnev põlvkond,
Me pühendumus valgustaks neil teed
Et jäljed, mis meist jäänd
usuteele viiks
Me elu inspireeriks pühadust
Et ustavaks meid peaks ka järgnev põlvkond
17. juuni 2018
- 17. juuni 2018
- L.
- andestus, arm, inimene, Jumal, meeleparandus, VT_Psalmid
- Kommentaare ei ole
(Viimsi Mokost)
Psalm 90
Psalm 90
Psalm 90 võib jagada kolmeks osaks:
*Elu kaduvus;
*Püha Jumal, kes ei salli pattu;
*Meeleparandus ja palve
Jumal on igavene, inimese maine elu ajutine. Mida vanemaks saame, seda lühem elu tundub.
Jumal
näeb ka meie salajasi eksimusi ja eluraskused võivad panna mõtlema, et
Jumal karistab. Siiski on mõni inimene rõõmsameelne vaatamata paljudele
raskustele, mõni teine aga näebki Jumalat eelkõige vihasena ja elu
vaevana, nagu salmides 7-11.
Vana Testament on
ajast enne Jeesust, ehk oligi siis raskem Jumala armu näha? Vahel on
vastandatud VT ja UT Jumalat, aga tegelikult on ka VTs palju näiteid
Jumala armust. Jumal ei halastanud tollalgi tapaohvrite pärast, vaid
seepärast, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja palusid abi ja
andestust. Ohvrite eesmärk oli pigem näidata, et patt toob kellelegi
kannatust.
Evangeelium tähendab
seda, et Jumala pühaduse, karistuse ja patuvastasuse nägemisest saab
minna edasi tema armu juurde: kahetseda, parandada meelt, saada andeks, saada abi
ja rõõmustada.
"Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!" (12)
Palume
sageli lahendusi, aga peaksime paluma tarka südant. Süda ei tähendanud
juutide jaoks eelkõige tundeid, aga mitte ka ainult teadmisi, vaid ka tahet, hoiakuid...
"Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!" (14)
Igaüks leiab ise, mis teda motiveerib hommikul üles tõusma, aga kui päeva algus on hea, on ka ülejäänud päev rõõmsam.
Psalm
lõpeb palvega: "Kinnita meie kätetööd", st õnnista, et meie tööd poleks
mõttetud. Eelmises salmis soovitakse näha Jumala tööd, et olla Jumalaga
samal lainel.
Väljakutse: paluda tarka südant ja olla rõõmus Jumalas vaatamata eluolukordadele.
7. mai 2018
- 7. mai 2018
- L.
- 03_Luuka, palve
- Kommentaare ei ole
(Viimsi Mokost)
Lk 5:16; 6:12; 9:18
Jumal kõnetab väga erinevates olukordades, ka ilmalike ja igapäevaste asjade kaudu, vahel ka siis, kui me ise ei ootagi. Aga nagu Jeesus käis üksildastes kohtades Isaga vestlemas nii on sageli ka kristlastele turgutuseks võimalus üksi segamatult Jumalaga olla. Seejuures võib kogemus olla tulemuslikum, kui häälega või kirjalikult palvetada.
Luuka 11:1-13
„Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: „Sõber, laena mulle kolm leiba, ...." (5)
... kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja." (8)
Öeldakse, et kõike peaks tegema nagu Jeesusele. Selline hoiak võib ebameeldivaid ülesandeid lihtsamaks teha. Ometi võivad meie tunded head tehes olla mitmesugused, isegi kui teistele paistab välja eelkõige hea tegu. Nagu klienditeenindaja ei tohiks enda paha tuju pärast kliente hoolimatult kohelda, nii võiks iga inimene ja eriti Jumalariigi kodanik õppida teisi hästi kohtlema sõltumata enda sisemistest probleemidest. (Probleemid tuleb mõistagi ka ära lahendada)
Loodetavasti ei loe Jumala ees, kes näeb ka me südamesse, siiski ainult head motiivid, vaid teod ka, isegi kui motiivid või hoiak polnud alati kõige paremad. Otsus teha head kujundab iseloomu, teisalt ka hoiakud ja iseloom mõjutavad tegusid heas või halvas suunas.
"Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (9-10)
Jaakobus kirjutas: "Teil ei ole, sest te ei palu" (4:2). Vahel ongi nii lihtne: tuleb mingi asja pärast lihtsalt palvetada ja see sünnibki.
"Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (13)
Jumal annab Püha Vaimu, kui temaga koos olla. Alati ei peagi seda otse paluma.
Lk 5:16; 6:12; 9:18
Jumal kõnetab väga erinevates olukordades, ka ilmalike ja igapäevaste asjade kaudu, vahel ka siis, kui me ise ei ootagi. Aga nagu Jeesus käis üksildastes kohtades Isaga vestlemas nii on sageli ka kristlastele turgutuseks võimalus üksi segamatult Jumalaga olla. Seejuures võib kogemus olla tulemuslikum, kui häälega või kirjalikult palvetada.
Luuka 11:1-13
„Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: „Sõber, laena mulle kolm leiba, ...." (5)
... kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja." (8)
Öeldakse, et kõike peaks tegema nagu Jeesusele. Selline hoiak võib ebameeldivaid ülesandeid lihtsamaks teha. Ometi võivad meie tunded head tehes olla mitmesugused, isegi kui teistele paistab välja eelkõige hea tegu. Nagu klienditeenindaja ei tohiks enda paha tuju pärast kliente hoolimatult kohelda, nii võiks iga inimene ja eriti Jumalariigi kodanik õppida teisi hästi kohtlema sõltumata enda sisemistest probleemidest. (Probleemid tuleb mõistagi ka ära lahendada)
Loodetavasti ei loe Jumala ees, kes näeb ka me südamesse, siiski ainult head motiivid, vaid teod ka, isegi kui motiivid või hoiak polnud alati kõige paremad. Otsus teha head kujundab iseloomu, teisalt ka hoiakud ja iseloom mõjutavad tegusid heas või halvas suunas.
"Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (9-10)
Jaakobus kirjutas: "Teil ei ole, sest te ei palu" (4:2). Vahel ongi nii lihtne: tuleb mingi asja pärast lihtsalt palvetada ja see sünnibki.
"Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!” (13)
Jumal annab Püha Vaimu, kui temaga koos olla. Alati ei peagi seda otse paluma.
18. märts 2018
- 18. märts 2018
- L.
- 19_Heebrealastele, alistumine, Jeesus Kristus
- Kommentaare ei ole
Heebrealastele 5
See kiri on kirjutatud heebrealastele, st juudi päritolu kristlastele ning siin selgitatakse päris palju, miks ei ole enam vaja Jumalale loomi ohverdada oma pattude eest. Enne Jeesust olid preestrid vahemeheks inimeste ja Jumala vahel, tuues seatud korra järgi ohvreid enda ja Jumala rahva pattude eest (s 1,3). Preestriteks olid ekslikud inimesed (2-3), kes said selle auväärse ameti Jumala kutsel, Jumala seatud reeglite järgi (4).
Nüüd on Jeesus Kristus Jumala seatud ülempreester (5-6). Kuigi ta on ka ise Jumal, siis ei võtnud temagi seda ametit omavoliliselt, vaid sai Jumal-Isalt. Jeesus on Jumala Poeg, aga ka kõik usklikud on Jumala (adopteeritud) lapsed. Jeesus on igavene eriline ülempreester, aga kogu Jumala rahvas on preestrid ses mõttes, et nad vahendavad Jumalat muudele inimestele (1Pt 2:9).
Mitte ainult preestri või jutlustaja amet pole auväärne, vaid iga amet, kuhu Jumal on kellegi kutsunud. Ka toiduvalmistaja ja koristaja tööd on olulised. Ka tuntud saatejuhi saade ei saaks teoks avalikkuse eest varjule jääva saatemeeskonnata.
Mitte ainult preestri või jutlustaja amet pole auväärne, vaid iga amet, kuhu Jumal on kellegi kutsunud. Ka toiduvalmistaja ja koristaja tööd on olulised. Ka tuntud saatejuhi saade ei saaks teoks avalikkuse eest varjule jääva saatemeeskonnata.
"Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad." (7-9)
Inimesena oli Jeesus Jumalale allaheitlik, õppis kuulekust, palvetas ning hiljem sai päästjaks kõigile, kes talle kuuletuvad. Kuigi oleme sageli hõivatud oma igapäevaelu muredega, on lõpuks kõige tähtsam palveteema pääseda vaimulikust surmast ja saada igavene elu, õppides Jumalale alistumist.
Kuidas mõista, et Jeesus õppis kannatuste kaudu? Talle kui süütule ilmselt ei olnud kannatused kuidagi karistuseks, mis vahel inimesi paneb Jumala poole pöörduma. Aga inimesena on ta kannatanud kiusatuste käes ja õppinud siiski jääma patuta (Hb 2:18, 4:15) ja Jumalale kuulekaks, isegi ristisurmani.
Edasi manitsetakse lugejaid, et nad peaks aja poolest olema õpetajad, aga vajavad veel ise kristluse algõpetust nagu beebid piima. Algõpetuse sisu täpsustab järgmise peatüki algus: Hb 6:1-2. Jumala sõna tundmises ja järgimises peaks usklikud arenema, n-ö hakkama sööma tahket toitu, et nad oskaksid heal ja kurjal vahet teha ja midagi ka teistele seletada. (5:12-14)
12. jaan 2018
- 12. jaan 2018
- L.
- 01_Matteuse, iseloom, jünger
- Kommentaare ei ole
Õndsad on Jeesuse sarnased: õpetatavad (vaimus vaesed),
kurvad kurjuse pärast, juhitavad (tasased), näljased Jumala silmis õige
olemise järele, halastavad, puhtad südamelt, rahutegijad. Jeesuse
sarnasus ning sool ja valgus olemine - see on kristlase identiteet ja
olemus, mitte surve selline olla. Kuigi vahel eksime, on midagi sellest
meis olemas, kui Jeesust järgime.
Järgnevate salmidega (20jj) ei taha Jeesus panna meile
koormat nii- ja naasugune olla, vaid need praktilised teod ja suhtumised
peaks meis järk-järgult kujunema kirjeldatud kristliku olemuse mõjul.
Kui 10 käsu kohta võivad paljudki öelda, et nad neid täidavad, sest pole
tapnud, varastanud, abielu rikkunud, siis Jeesuse kirjeldatud kõrgemate
nõudete järgijaid on üsna raske leida. Et ei vaataks kunagi himustades,
peaks alati sõna, ei ütleks teisele kunagi halvasti, ei maksaks kätte,
vaid käituks armastavalt ka oma vaenlastega. (See ei tähenda, et kurja
ei peaks takistama, aga mitte kättemaksuks, vaid kurja vähendamiseks).
11. dets 2017
- 11. dets 2017
- L.
- julgus(tus), usk/usaldus, VT_Kohumõistjad
- Kommentaare ei ole
Kohtumõistjate ptk 6-7
Midjan ja Amalek vaevasid Iisraeli, hävitades alatasa nende vilja ja karja. Iisraellased kisendasid Jumala poole, aga vastuseks oli, et nad ei ole teda kuulda võtnud ja ebajumalaist hoidunud. Lõpuks siiski tuli ingel ühe Iisraeli mehe Gideoni juurde, kes salaja vilja peksis.
Ingli sõnade peale, et Issand on temaga, väljendas Gideon pahameelt: "Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes: Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!" (13)
Jumal ei vastanud Gideoni etteheitele, vaid saatis ta probleemi lahendama.
Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: "Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan sind!"
Aga Gideon vastas temale: "Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres."
Siis ütles Issand temale: "Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe."
Aga Gideon vastas: "Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!" (14-17)
Aga Gideon vastas temale: "Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres."
Siis ütles Issand temale: "Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe."
Aga Gideon vastas: "Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!" (14-17)
Gideon ei pidanud end kuigi sobivaks, aga Jumal nägi temas
potentsiaali. Ta oli vestlust alustanud julgustusega ja andis nüüd ka
küsitud tunnustähe.
Esimene ülesanne oli ebajumala Baali altar maha kiskuda,
ehitada altar Jahvele ja seal ohverdada. Gideon kartis seda teiste nähes
teha ja tegi öösel. Inimesed küll tahtsid teda pärast selle eest
surmata, aga võtsid kuulda Gideoni isa nõu: las Baal ise riidleb
Gideoniga, kui ta jumal on.
Siis kogunesid jälle midjanlased ja amalekid Iisraeli
vastu. Gideon kutsus Püha Vaimu õhutusel Iisraeli väehulgad kokku, siis
aga küsis uuesti ja lausa kaks korda Jumalalt kinnitust, kas too ikka
annab neile vaenlaste üle võidu. Inimlike jõududega olnukski raske võita
ning Jumal vastas kannatlikult ka neile kinnituse soovidele.
Jumal andis kõhklevale Gideonile võimatu ülesande, aga julgustas sealjuures palju. Ta tahtis selgelt näidata, et võit ei tulnud iisraellaste oma jõuga, vaid Jumalalt. Ja võit tuli. Kuigi Jumal läkitab, tuleb teha temaga koostööd. Oma jõust ei piisa, et võita ebajumalaid, patte ja mitmesuguseid muid väljakutseid.
15. okt 2017
- 15. okt 2017
- L.
- 04_Johannese, alistumine, allikad, armastus, suhted
- Kommentaare ei ole
“Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin." (12-14)
Jeesus sai oma armastuse Jumal-Isalt ning andis edasi oma jüngritele. Tundub ehk veider, et ta seostab armastuse käskude pidamisega, teisalt võtabki ta oma käsud kokku käsuga armastada. Jeesusele oli eeskujuks tema ja Taevaisa vaheline armastus, meile on järgimiseks Jeesuse eeskuju. Ta andis meie eest oma elu, mitte ainult ristisurmas, vaid ka ringi käies ja õpetades Jumala teedest, tervendades, andestades, lootust andes ja jüngreid enda töö jätkajaks kasvatades..
"Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt." (15)
Enne Jeesust, Vana Testamendi ajal oli Jumala ja ta rahva suhetes olulisel kohal Jumala käskude-seaduste pidamine. See oli rohkem isanda ja orja või sulase suhe. Siiski ka tol ajal oli Jumalale tema konkreetne kuulda võtmine olulisem kui ohvrirituaalid. (1Sm15:22) Jeesuses tuli Jumal meile lähemale, elades inimesena inimeste hulgas. Ta jagas meiega sõbra kombel head, mis tal oli. Sõbrad ju jagavad. Teisalt sõbrad ka kuulavad ja võtavad üksteise nõu kuulda. Selles mõttes ehk polegi nii veider, et Jeesuse sõber olemiseks tuleb ta käske, õpetust järgida. Sõprus tähendab ka, et on mingid ühised huvid, tegevused, väärtused. Ka sel juhul pole nii raske teist kuulda võtta.
Meil on erinevaid kogemusi inimestest sõpradega, mõned head, mõned ehk halvad. Kas ja kuidas mõjutavad need kogemused mu usaldust Jeesuse kui sõbra vastu? Kuidas need mõjutavad mu enda sõber-olemist?
"Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel." (16)
Meil on vabadus valida õpetajaid ja ka jumalaid, kellesse uskuda. Ometi ka Jumal valib ja kutsub inimesi. Jeesuse järgijatena võime öelda, et tema on meid valinud ja kujundamas, et kannaksime vilja, mis on igavikulise väärtusega. Isegi kui vahel me ei näe parajasti hästi endi juures neid vilju, on siiski julgustav teada, et Jumal on meid valinud. Usuelu ja selle viljad ei ole meie endi ponnistus, vaid koostöö Jumalaga. Ta on kutsunud meid lootusega, et kanname head vilja.
Ta lubab ka meie palveid kuulda võtta, 'Jeesuse nimel' - s.t kui tema tahtmisega kooskõlas palume.
Ta lubab ka meie palveid kuulda võtta, 'Jeesuse nimel' - s.t kui tema tahtmisega kooskõlas palume.
Jeesus, tänan, et oled meid valinud ja tahad, et kannaksime head vilja! Palun anna andeks, kui me pole sind alati kuulda võtnud ja kui me pole piisavalt armastanud! Palun aita meid järjest paremini järgida su eeskuju!
1. okt 2017
- 1. okt 2017
- L.
- allikad, katsumus/kiusatus, usk/usaldus, usuelu, VT_1Moosese
- Kommentaare ei ole
(mõtteid ühelt koguduse koosviibimiselt)
1.Moosese 26:1-25
"Aga maal oli nälg... Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse. Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: „Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin! Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile." (1-3)
Jumal ilmutas ennast Iisakile siis, kui maal oli nälg. Iisakil oli ilmselt plaan minna Egiptusesse, lootes sealt kergemini leiba saada. Aga Jumalal oli plaan teda õnnistada, kui ta jääb usuga sinna, kus ta on. Jumal ilmutab ennast pigem siis, kui meil on 'nälg' - kui on mingi raskus või probleem või häda või ka nälg Jumala järele. Siis oleme ehk ka avatumad ja tunneme rohkem vajadust teda kuulata? Kui tundub, nagu Jumal igapäevaelus ei ilmutaks end piisavalt, kas võib loota, et hädaolukorras ta siiski ilmutab?
Jumal oli ustav ja pidas Aabrahamile antud tõotust, õnnistades ja hoides Iisakit. Isegi kui Iisak, kartes oma elu pärast, kordas oma isa viga ja valetas, et ta naine on ta õde, ei karistanud Jumal teda. Siiski laskis ta vale ilmsiks tulla ja manitses Iisakit vilistide kuninga suu läbi (8-10). Vilistid olid moraalsemad, kui Iisak oli kartnud. Mittekristlased võivad vahel osutuda moraalsemaks kui kristlased. On ju neilgi südametunnistus ja tervet mõistust.
Õnnistamine tähendas, et mida Iisak tegi, see läks korda - ta külvas ja saak oli sajakordne (12). Tema rikkaks saamist on huvitavalt kirjeldatud: "Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks." (13) Ilmselt tundus loo kirjutajale, et 'läks rikkaks' ei kirjelda olukorda piisavalt. Siiski ei tulnud õnnistus käed rüpes istudes, Iisak pidi kõigepealt külvama, et vili saaks kasvada. Nii saab Jumal õnnistada neid, kes ikka midagi teevad.
Vilistid ajasid kadedusest Iisaki isa Aabrahami kaevatud kaevud kinni. Iisak kaevas need kaevud uuesti lahti ja kui ühe ja teise pärast oli vilistidega tüli, siis kaevas ta järgmise. Vett oli ju elamiseks tarvis. Samamoodi on meil elamiseks tarvis Jumalat. Mitmesugused asjaolud, tegevused, inimesed võivad takistada meie ühendust Jumalaga. Siis on meie kaev nagu mulda täis aetud ja vajab lahti kaevamist. Mis on see muld mu elus ja kus kohtades on mul vaja uuesti kaevata, et Jumala elustava veeni jõuda?
Kui Iisak oli jäänud paigale, külvanud ja saanud rikkaliku saagi ning kui ta oli uuesti kaevanud kaevud, mille vilistid kinni olid ajanud, siis ilmselt oli tema usk Jumalasse kasvanud (22). Jumal ilmutas end talle jälle ja julgustas teda. Nüüd ehitas Iisak altari, et Jumalat kummardada. Enne seda pole kirjutatud, et ta oleks altari ehitanud. See võis olla tema esimene tõsisem Jumala kummardamine. Iisaki usk oli kasvanud elades igapäevaelu Jumala näidatud kohas, koos kõigi selle väljakutsetega.
Jumal, kõige loodu Valitseja, tänan, et sa tahad meid õnnistada! Palun aita meil kuulata su juhtimist ja teha oma osa, et kasvada su tundmises ja usaldamises!
5. sept 2017
- 5. sept 2017
- L.
- 07_1Korintlastele
- Kommentaare ei ole
1Kr1-3
Korintlastel oli igasugust vaimulikku õnnistust, tarkust, armuande, aga nad vaidlesid, milline jutlustaja on parem. Seda nimetas Paulus lihalikuks ja lapsikuks käitumiseks. (Ptk 1; 3:1-4) Igalt õpetajalt on midagi õppida ja keegi neist pole täiuslik. Mõni võib rohkem meeldida või kõnetada, aga teisedki on vajalikud.
Kui erinevate uskumustega kristlased üksteist valeõpetajateks kuulutavad, kellel on siis õigus? Kuskil ilmselt on piir, mis on õige ja mis vale, aga maises elus on kõigi tunnetus piiratud. Seepärast ei tohiks teistsuguseid kristlasi kergekäeliselt eksinuiks kuulutada, vaid pigem õppida neilt, mis neil head on. Keskmes peaks olema Kristuse isik, mitte tema austamisviiside detailid.
Nii kuulutas Paulus eelkõige ristilöödud Kristusest, kelle Jumal surnuist üles äratas, et kuulajate usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.
Jumala tarkus ei vasta mõnikord inimeste ootustele, aga see ei tähenda, nagu me poleks võimelised seda üldse mõistma, sest ka mõistus on meile antud Jumala mõistmiseks. Siiski, ainult inimlikust tarkusest ei piisa, Jumala saladuste tunnetamiseks on vaja ka Püha Vaimu ilmutust.
"Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.“ (1:26-29)
Kes on inimeste silmis vägevad, targad, edukad, kuulsad ei pruugi Jumalat tunda. Jumal võtab lõpuks vastu hoopis need, kes oma nõrkustes ja ebatäiuslikkuses toetuvad Temale ja õpivad Teda tundma.
Jeesus Kristus, kõige loodu valitseja, kes elasid inimesena, lasksid end meie pärast risti lüüa ja tõusid surnuist üles, palun aita meil tunda sind järjest paremini oma igapäevastes väljakutsetes! Taevaisa, aita meil olla avatud, et Püha Vaim meile jätkuvalt ilmutaks sinu saladusi ja sinu head tahet ja aitaks seda täita!
1. veebr 2017
- 1. veebr 2017
- L.
- allikad, Jumal, Jumala sõna, tänulikkus, VT_5Moosese, õiglus
- Kommentaare ei ole
Moosese lahkumislaul
1 "Pange tähele, taevad, sest mina räägin,
ja kuule, maa, mu suu kõnesid!
2 Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena,
nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmapiisad!"
ja kuule, maa, mu suu kõnesid!
2 Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena,
nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmapiisad!"
Mooses kutsub üles end kuulama ja soovib, et ta kõneldu mõjuks nagu vesi taimestikule - kastaks ja kustutaks janu.
3 "Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale!
4 Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged.Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane."
Jumal väärib austust, tema on kõige alus, täiuslik, ustav, õige ja õiglane.
5 "Pahasti on tehtud temaga - need ei ole tema lapsed: häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv. 6 Kas te nõnda tasute Issandale, rumal ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud."
Jumala rahvas saab aga noomida, et nad on nurjatud ja pöörased, rumalad ja tänamatud oma Looja ja taevase Isa vastu.
7 "Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!"
Ajaloost tasub õppida ja veel elavate esivanemate lugusid kuulata. Isegi enese elukogemustele tasub vahel tagasi vaadata, et näha, kuidas sind on siiamaani juhitud.
8 "Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis ta määras kindlaks rahvaste piirid..."
Igale rahvale on seatud oma piirid..
9 "sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob. 10 Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera. 11 Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel."
Jumal hoolitses ja hoolitseb oma rahva eest ning kaitseb mitmel moel. Vanas Testamendis on lugusid, kuidas Jumal aitas sissetungijaid võita. Kristlaste ajaloos on hulgaliselt lugusid, kuidas Jumal on kedagi isiklikult mingis olukorras kaitsnud, hoidnud, aidanud. Tuleb neilt vaid küsida.
12 "Issand üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud koos temaga. 13 Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju..."
On aegu, nii üksikisikutel kui rahvastel, kui Jumal on au sees, tema juhtimist ja abi otsitakse ning Jumal õnnistab. Näiteks Eesti viimane iseseisvumine verd valamata.
15 "Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut. 16 Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega. 17 Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud. 18 Sa ei mäletanud kaljut, kes sinu sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu."
Aga headel aegadel on oht Jumal unustada või temast tüdida ja otsida uusi põnevaid õpetusi üleloomulikest nähtustest. Teisalt võivad mõned ka raskustele ja hädadele vaadates Jumalas pettuda ja temast eemalduda. Aga vaatamata välisele põhjusele on Jumalast eemaldumise alus sama: inimesed unustavad, et Jumal on neile elu andnud ja seda hea eesmärgiga.
19 "Kui Issand seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast. 20 Ta ütles: Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust..."
Kui inimesed Jumala, oma Looja unustavad, kas on siis ebaõiglane, kui ka Jumal pahandub ja laseb raskusi tulla? Kuigi Jumal vahel vihastab või muul põhjusel ei kaitse, siiski saatis ta Jeesuse, oma Poja, et lepitada endaga kõiki inimesi kõigist rahvaist, kes vaid usuvad ja usaldavad Jumalat, ning anda neile igavikus ilma kurja ja vaevata elu.
36 "...Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 37 Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid, 38 ... Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks! 39 Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. 40 Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan: 41 kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad. ... 43 Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale."
Jumal tahab oma rahvast aidata jõuda õigele arusaamisele, et tema käes on kõrgeim võim elu ja surma ja igaviku üle. Kõik muu, millele loodetakse Jumala asemel, ei aita, kui Jumal lõpuks enda ja oma rahva vastastele tasuma hakkab. Paradiis on täielik alles siis, kui kõik kuri on kõrvaldatud.
45 "Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile, 46 siis ta ütles neile: "Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi! 47 Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida."
Kokkuvõtteks rõhutab Mooses veelkord, et kuuldud sõnad on olulised. Need ei ole tühised sõnad, mille võib kõrvust mööda lasta, vaid neist sõltub kuuljate elu. Ka Jeesus rääkis, et tema sõnad toovad elu - tõelise, igavikulise, Looja ja loomise hea eesmärgiga kooskõlas oleva elu.
1. jaan 2017
- 1. jaan 2017
- L.
- VT_Jesaja
- Kommentaare ei ole
Jesaja 3-4, 5
Rahvalt võetakse juhtid ja upsakaid karistatakse. Järgi jäävad vaid pühad ning Jumal ise kaitseb neid. (3-4)
Jumala rahvast võrreldakse viinamäega. Jumal hoolitses nende eest - tõi Egiptusest ja andis seadused - aga oodatud õiguse ja õigluse asemel elab rahvas ülekohtuselt. ( 5 :1-7)
Nad peavad joomapidusid ega märka Jumala toimimist. Nad väänavad tõde: kuulutavad halva heaks ja vastupidi.
"Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks! Häda neile, kes on iseenese silmis targad ja iseenese meelest arukad! Häda neile, kes on vägevad veini jooma ja vahvad mehed vägijooki segama, kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!" (5:20-23)
Ülekohtuste, korrumpeerunute ja tõeväänajate pärast tabab karistus lõpuks kogu rahvast. Isegi kui õiged jäävad elama, saab maa laastatud valelike pärast.
Rahvalt võetakse juhtid ja upsakaid karistatakse. Järgi jäävad vaid pühad ning Jumal ise kaitseb neid. (3-4)
Jumala rahvast võrreldakse viinamäega. Jumal hoolitses nende eest - tõi Egiptusest ja andis seadused - aga oodatud õiguse ja õigluse asemel elab rahvas ülekohtuselt. ( 5 :1-7)
Nad peavad joomapidusid ega märka Jumala toimimist. Nad väänavad tõde: kuulutavad halva heaks ja vastupidi.
"Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks! Häda neile, kes on iseenese silmis targad ja iseenese meelest arukad! Häda neile, kes on vägevad veini jooma ja vahvad mehed vägijooki segama, kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!" (5:20-23)
Ülekohtuste, korrumpeerunute ja tõeväänajate pärast tabab karistus lõpuks kogu rahvast. Isegi kui õiged jäävad elama, saab maa laastatud valelike pärast.
14. dets 2016
- 14. dets 2016
- L.
- VT_Jesaja
- Kommentaare ei ole
Jesaja 3
Jumal laseb võtta oma rahvalt sõjamehed, prohvetid ja vanemad - vajalikud juhid - ning ka keelatud nõuandjad: maagid ja posijad (2-3). Juhtideks saavad poisikesed ja naised, keda ei peetud väärt juhtideks (4, 12). Kui vend palub venda hakata juhiks ja võtta käesolev laostumine oma käe alla, saab ta vastuseks: "Ei ole minust haavasidujat." (6-7) Inimesed rõhuvad ja ründavad üksteist (5). Nad langevad, sest nende keel ja teod on Jumala vastu (8). Nad kuulutavad oma pattu salgamata nagu Soodom (9). Upsakad naised jäävad ilma oma ehetest (16-24).
Sõnakuulmatu Iisraeli rahvas pagendati lõpuks.
Rasketel aegadel ei pruugi olla mõistlikke ja tarku juhte, siis saab loota vaid Jumala armule enda suhtes.
Ka tänapäeval mõned kuulutavad oma pattu. Inglise NIV tõlkes on selles salmis sõna 'parade', mis meenutab teatud tänapäeva paraade. Mõistagi pole see ainus viis oma patusust kuulutada.
Jumalatust - rõhumist, kõlvatust - on ikka ja jälle läbi ajaloo ning aeg-ajalt saab mõõt täis ja käib üle mingi häving.
Õigele lubatakse siiski väärilist tasu (10).
Jumal laseb võtta oma rahvalt sõjamehed, prohvetid ja vanemad - vajalikud juhid - ning ka keelatud nõuandjad: maagid ja posijad (2-3). Juhtideks saavad poisikesed ja naised, keda ei peetud väärt juhtideks (4, 12). Kui vend palub venda hakata juhiks ja võtta käesolev laostumine oma käe alla, saab ta vastuseks: "Ei ole minust haavasidujat." (6-7) Inimesed rõhuvad ja ründavad üksteist (5). Nad langevad, sest nende keel ja teod on Jumala vastu (8). Nad kuulutavad oma pattu salgamata nagu Soodom (9). Upsakad naised jäävad ilma oma ehetest (16-24).
Sõnakuulmatu Iisraeli rahvas pagendati lõpuks.
Rasketel aegadel ei pruugi olla mõistlikke ja tarku juhte, siis saab loota vaid Jumala armule enda suhtes.
Ka tänapäeval mõned kuulutavad oma pattu. Inglise NIV tõlkes on selles salmis sõna 'parade', mis meenutab teatud tänapäeva paraade. Mõistagi pole see ainus viis oma patusust kuulutada.
Jumalatust - rõhumist, kõlvatust - on ikka ja jälle läbi ajaloo ning aeg-ajalt saab mõõt täis ja käib üle mingi häving.
Õigele lubatakse siiski väärilist tasu (10).
21. nov 2016
- 21. nov 2016
- L.
- allikad, ebajumalad, lootus, VT_Jesaja
- Kommentaare ei ole
Jesaja 2
Aga viimseil päevil sünnib, et ... paljud rahvad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu, sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!” Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist. Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses! (2-5)
Kuid ... [Jumala rahvas] on täis idamaa kombeid ja nõiuvad ..., nad löövad kätt võõramaa lastega. ... Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, ... (6,8)
Prohvet lubab, et viimseil päevil lähevad paljud rahvad otsima õpetust, et käia Jaakobi ehk Iisraeli Jumala radu, elada tema seaduste järgi. Jeruusalemale on tõotus, et seal õpetatakse siis Jumala sõna. Ja siis lõpevad sõjad. Kui kõik elavad isetu armastuse seaduste järgi ja Jumala juhatuse all, mille Jeesus omal ajal esile tõi, siis pole enam vaja sõdida. Vastaste tapmise asemel võib künda, külvata ja lõigata head vilja, võib rahus oma toitu kasvatada. Aga Jeesus rääkis ka Jumala sõna külvamisest ja vaimulikust viljakandmisest praegusel ajastul.
Nagu Jesaja ajal, pole üleüldine rahuaeg veel nüüdki saabunud. Reisitakse küll Jeruusalemma ja mujale Iisraeli, saadakse midagi teada sealse ajaloo ja elu kohta, aga kuipalju Jumala seadustest, see võib olla erinev. Ning küllalt on neid, kes järgivad igasuguseid muid kombeid ja õpetusi ning austavad üle kõige muid asju kui Jumal, olgu selleks maine vara ja saavutused, erilise tähenduse saanud esemed (ebajumalakujud, amuletid jms), isegi ehk Iisraeli maa ja rahvas või miski muu. Nii siis võideldakse, võisteldakse, sõditakse nii füüsiliste kui vaimsete vahenditega, et saavutada vara, austust, kuulsust, ressursse, võimu, tähelepanu, mingisugustki armastust. Vahel me ei oskagi teisiti. Ja enda õigusi ja vara on ju vaja ometi kaitsta selles kurjas maailmas? Või ei ole vaja ja piisab Jumala hoolitsusest? Piiblis on mõlemaid näiteid. Andku Jumal meile tarkust, millal ja kuidas kaitsta ise ja millal jätta see Tema hooleks!
Ühel päeval saab kõik inimeste kõrkus alandatud, nad viskavad ära oma ebajumalad ja kardavad Jahvet, kes on kõige vägevam (9-22). Aga ka kõige armastavam.
Tulge, käigem Issanda valguses, et saaksime külvata Jumala armastuse seemneid!
Aga viimseil päevil sünnib, et ... paljud rahvad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu, sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!” Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist. Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses! (2-5)
Kuid ... [Jumala rahvas] on täis idamaa kombeid ja nõiuvad ..., nad löövad kätt võõramaa lastega. ... Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, ... (6,8)
Prohvet lubab, et viimseil päevil lähevad paljud rahvad otsima õpetust, et käia Jaakobi ehk Iisraeli Jumala radu, elada tema seaduste järgi. Jeruusalemale on tõotus, et seal õpetatakse siis Jumala sõna. Ja siis lõpevad sõjad. Kui kõik elavad isetu armastuse seaduste järgi ja Jumala juhatuse all, mille Jeesus omal ajal esile tõi, siis pole enam vaja sõdida. Vastaste tapmise asemel võib künda, külvata ja lõigata head vilja, võib rahus oma toitu kasvatada. Aga Jeesus rääkis ka Jumala sõna külvamisest ja vaimulikust viljakandmisest praegusel ajastul.
Nagu Jesaja ajal, pole üleüldine rahuaeg veel nüüdki saabunud. Reisitakse küll Jeruusalemma ja mujale Iisraeli, saadakse midagi teada sealse ajaloo ja elu kohta, aga kuipalju Jumala seadustest, see võib olla erinev. Ning küllalt on neid, kes järgivad igasuguseid muid kombeid ja õpetusi ning austavad üle kõige muid asju kui Jumal, olgu selleks maine vara ja saavutused, erilise tähenduse saanud esemed (ebajumalakujud, amuletid jms), isegi ehk Iisraeli maa ja rahvas või miski muu. Nii siis võideldakse, võisteldakse, sõditakse nii füüsiliste kui vaimsete vahenditega, et saavutada vara, austust, kuulsust, ressursse, võimu, tähelepanu, mingisugustki armastust. Vahel me ei oskagi teisiti. Ja enda õigusi ja vara on ju vaja ometi kaitsta selles kurjas maailmas? Või ei ole vaja ja piisab Jumala hoolitsusest? Piiblis on mõlemaid näiteid. Andku Jumal meile tarkust, millal ja kuidas kaitsta ise ja millal jätta see Tema hooleks!
Ühel päeval saab kõik inimeste kõrkus alandatud, nad viskavad ära oma ebajumalad ja kardavad Jahvet, kes on kõige vägevam (9-22). Aga ka kõige armastavam.
Tulge, käigem Issanda valguses, et saaksime külvata Jumala armastuse seemneid!
4. nov 2016
- 4. nov 2016
- L.
- andestus, julgus(tus), Jumal, meeleparandus, VT_Jesaja
- Kommentaare ei ole
Jesaja 1
2 Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu...
4 Häda patusele rahvale,... Nad on jätnud maha Issanda, ... nad on pööranud talle selja.
5 Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes?
Jumal valutab südant oma rahva pärast, keda ta püüdis endale valmistada, aga kes on temast eemaldunud. Ta on neid karistanud, aga justkui asjata. Jumal on tüdinud inimeste silmakirjalikkusest ja kurjusest:
13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt.... ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu...
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
Kuigi vaadates maailmas vohavat kurjust võib tunduda, et Jumal ei hooli, on ta siiski väljendanud oma seisukoha ja soovi: "Jätke kurjus ja õppige tegema head! Seiske õigluse eest, aidake nõrgemaid!" See on iga inimese ja kollektiivi vastutus, teha head ja hoiduda kurjast, et maailmas oleks kurja vähem ja head rohkem. Siiski pakub Jumal ka enda abi kõigile, kes seda otsivad:
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Usun, et siin pole tegu ainult seniste pattude andestamisega, vaid ka Jumala abiga inimeste mõtteviisi ja käitumise muutumisega, nagu Jumal eelnevates salmides soovi avaldas.
Edasi lubab Jumal oma rahva puhastada:
25 Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina.
26 Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks.
27 Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.
28 ... ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.
Siin tõmmatakse piir inimeste vahele - kes Jumala ja tema abi paremaks muutuda hülgavad, need hukkuvad. Aga hea ja kurja võitlus toimub ka inimeste sees, nüüd pärast Jeesuse Kristuse tulekut, tema abiga ning Püha Vaimu abiga:
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. ....
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all.
(Roomlastele 6:3-14)
4 ...et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
5 Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid.
6 Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu; ...
11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. ...
13 Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.
(Roomlastele 8:1-13)
Jumal, aita mul sind kuulda ja teha, mis õige!
2 Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu...
4 Häda patusele rahvale,... Nad on jätnud maha Issanda, ... nad on pööranud talle selja.
5 Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes?
Jumal valutab südant oma rahva pärast, keda ta püüdis endale valmistada, aga kes on temast eemaldunud. Ta on neid karistanud, aga justkui asjata. Jumal on tüdinud inimeste silmakirjalikkusest ja kurjusest:
13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt.... ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu...
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
Kuigi vaadates maailmas vohavat kurjust võib tunduda, et Jumal ei hooli, on ta siiski väljendanud oma seisukoha ja soovi: "Jätke kurjus ja õppige tegema head! Seiske õigluse eest, aidake nõrgemaid!" See on iga inimese ja kollektiivi vastutus, teha head ja hoiduda kurjast, et maailmas oleks kurja vähem ja head rohkem. Siiski pakub Jumal ka enda abi kõigile, kes seda otsivad:
18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.
20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Usun, et siin pole tegu ainult seniste pattude andestamisega, vaid ka Jumala abiga inimeste mõtteviisi ja käitumise muutumisega, nagu Jumal eelnevates salmides soovi avaldas.
Edasi lubab Jumal oma rahva puhastada:
25 Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina.
26 Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks.
27 Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.
28 ... ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.
Siin tõmmatakse piir inimeste vahele - kes Jumala ja tema abi paremaks muutuda hülgavad, need hukkuvad. Aga hea ja kurja võitlus toimub ka inimeste sees, nüüd pärast Jeesuse Kristuse tulekut, tema abiga ning Püha Vaimu abiga:
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. ....
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all.
(Roomlastele 6:3-14)
4 ...et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
5 Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid.
6 Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu; ...
11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. ...
13 Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.
(Roomlastele 8:1-13)
Jumal, aita mul sind kuulda ja teha, mis õige!
27. okt 2016
- 27. okt 2016
- L.
- 'Soul Revolution', 04_Johannese, allikad, võitlus
- Kommentaare ei ole
Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha (Johannese 15:4-5)Mõistad? Jää ühendusse Jumala Vaimuga, nagu oks on puu küljes – ja vili kasvab loomulikult. Oks ei pea pingutama, et viinamarju tekitada – kui pinnas on õige ja oks jääb viinapuu külge, siis vili kasvab! Aga kui ühendus on katkestatud, ei kasva midagi. Lahutatud tüvest, toitallikate ja elu allikast, oks sureb ja on väärtusetu. ...
Katkematu vestlus
... Mingi aja olin Jumala vastu täieliku apaatia seisundis. Ma ei tahtnud teha tema tahet. Ma ei tahtnud isegi tahta tema tahet. Ma lihtsalt ei hoolinud. Nii oli mu palve igal tunnil: „Jumal, murra mu apaatia.“ Apaatia koorik kraabiti lõpuks maha, paljastades selle all mädanevate patuste ihade leha. Vastane vahetas apaatia eksitavate ihalustele tulvaga. Tahtsin neid teisi asju, ma ei tahtnud teha Jumala tahtmist. Ma ei tahtnud loobuda kontrollist. Nii hakkasin lihtsalt otsekoheselt rääkima: „Issand, ma ei taha sellest loobuda. Palun aita mul tahta.“ Heitlus minus ei raugenud, aga mu palve arenes tasapisi: „Issand, tahan selle sulle loovutada, anna mulle vajalik jõud.“ Võitlus osutus veriseks. Oli aegu, kui kraaklesin Jumalaga kogu jõust peaaegu tunni. Ratsionaliseerisin, et liha võidaks.. aga siis hakkas see tüütu kell piiksuma ja kõik algas otsast peale! Tundsin vabadust, et ei pea olema Jumala ees „vaimulik“, vaid toores ja paheline, öeldes talle täpselt, mida ma tundsin ja miks ma ei taha tema tahet täita. Süü ja häbi oma patu pärast tavaliselt sulgeb mind, pannes tõmbuma varju, eemale Jumala ligiolust. Selle asemel vahtisin hooletult Päiksesse ja ütlesin oma arvamuse. Veidral, ilusal viisil võimaldas selline Jumalaga maadlemine mul jääda temasse, isegi kui see oli viimane, mida tahtsin teha. Kui jätkasin Jumalaga kõigest rääkimist, siis ta kujundas mind aegamisi. Kogu elu sellist vestlust ei tee mind täiuslikuks, aga olen hämmastunud tema armust: kannatlikult vormimas minu soove tema soovideks, lahti kiskumas mind mu orjusest, tervendamas ja süütamas mu hinges taas kirge tema tahet järgida, kui ma jäin ühendusse läbi võitluse.Julmalt ausa püsiva vestluse kaudu ühendusse jäämine võimaldab Jumalal teha meile asju, mida me ise ei saa teha. Vaata, sa vestled niikuinii kogu aeg iseendaga. Oled kunagi märganud? Aga eesmärk on lõpetada lihtsalt oma peas enesega rääkimine ning hakata vestlema Jumalaga, kes su enda jaoks lõi. Saa Jumalaga ausaks, tööta läbi asjad, mis on päeva jooksul su meelel, ja hoia end avatuna tema mõtetele. Nii hakkad arendama ehedat suhet Jumalaga. Ta austab seda pingutust.
14. okt 2016
- 14. okt 2016
- L.
- palve, usk/usaldus, VT_Jesaja
- Kommentaare ei ole
Jesaja 37:9-20
Sanherib ... läkitas käskjalad Hiskija juurde, öeldes: „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte! Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama? Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi? Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?” (9-13)
Vahel tahavad raskused meid maha suruda. Meenuvad varasemad läbikukkumised ja olukorrad, kus Jumal justkui ei aidanud. Võib tunduda, et Jumal ei hooli, et Jumal on hüljanud. Ei koge, et ta vastaks palvetele. Tundub, et Jumal vaevab meid, irvitab me üle.. Või vähemalt lubab sel kõigel juhtuda...
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette. Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:
„Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada. Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!” (14-20)
Aga mis siis, kui raskuste põhjustaja ei ole Jumal, vaid midagi-kedagi muud: kurat, haigused, meie endi või teiste eksimused, inimkonna üldine rikutus..? Kas nende võidukäik mitte ei teota Jumalat, kogu loodu Valitsejat ning tema ülestõusmise ja pühitsemise väge? Võime olla eksinud ja peame tunnistama oma süüd, aga muutumiseks ei pruugi piisata me oma jõust ja tarkusest, vaja on Jumala abi.
Kõigeväeline Jumal, kogu loodu Valitseja, kes lased end kutsuda meie Isaks! Palun vaata neid probleeme, hädasid ja patte meie eludes, mis ei tunnista sinu pühitsevast ja tervendavast väest! Palun kuula neid lootusetuid mõtteid-sõnu, mis tahavad meid sinust lahutada! Me oleme eksinud ja meil on ka oma osa teha, aga vajame hädasti sinu abi! Aita meil ära tunda ja teha enda osa ning lasta sinul teha sinu osa! Meie taevane Isa ja Jumal, päästa meid nüüd ometi kurjast meie ümber ja sees, et sinu aulisus ja armastus tuleks paremini ilmsiks!
Sanherib ... läkitas käskjalad Hiskija juurde, öeldes: „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte! Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama? Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi? Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?” (9-13)
Vahel tahavad raskused meid maha suruda. Meenuvad varasemad läbikukkumised ja olukorrad, kus Jumal justkui ei aidanud. Võib tunduda, et Jumal ei hooli, et Jumal on hüljanud. Ei koge, et ta vastaks palvetele. Tundub, et Jumal vaevab meid, irvitab me üle.. Või vähemalt lubab sel kõigel juhtuda...
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette. Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:
„Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada. Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!” (14-20)
Aga mis siis, kui raskuste põhjustaja ei ole Jumal, vaid midagi-kedagi muud: kurat, haigused, meie endi või teiste eksimused, inimkonna üldine rikutus..? Kas nende võidukäik mitte ei teota Jumalat, kogu loodu Valitsejat ning tema ülestõusmise ja pühitsemise väge? Võime olla eksinud ja peame tunnistama oma süüd, aga muutumiseks ei pruugi piisata me oma jõust ja tarkusest, vaja on Jumala abi.
Kõigeväeline Jumal, kogu loodu Valitseja, kes lased end kutsuda meie Isaks! Palun vaata neid probleeme, hädasid ja patte meie eludes, mis ei tunnista sinu pühitsevast ja tervendavast väest! Palun kuula neid lootusetuid mõtteid-sõnu, mis tahavad meid sinust lahutada! Me oleme eksinud ja meil on ka oma osa teha, aga vajame hädasti sinu abi! Aita meil ära tunda ja teha enda osa ning lasta sinul teha sinu osa! Meie taevane Isa ja Jumal, päästa meid nüüd ometi kurjast meie ümber ja sees, et sinu aulisus ja armastus tuleks paremini ilmsiks!
2. aug 2016
- 2. aug 2016
- L.
- elulised küsimused, lootus, raamatu ülevaade
- Kommentaare ei ole
John Burke on lugenud ligi tuhandest surmalähedasest kogemusest ja teiste inimeste teemakohaseid uurimusi ning kirjutab oma raamatus Imagine Heaven, et kuigi inimesed neid kogemusi mitmeti tõlgendavad, sarnaneb kirjeldatu sageli Piiblis kirjutatuga, seda täiendades ja illustreerides. Usaldusväärsuse suurendamiseks valis ta raamatusse lood eelkõige inimestelt, kel poleks nende väljamõtlemisega midagi võita, vaid pigem usaldust kaotada, samuti erineva usulis-kultuurilise taustaga inimestelt.
Paljud jutustavad, kuidas nad nägid ja kuulsid ise kehast väljas olles enda elustamist ja muud ümbruskonnast, mida nad oma voodist ei saanud näha. Selles elus pimedad jutustavad, kuidas nad teispoolsuses nägid. Üldse tuntakse end seal elavama, erksamana, tervemana kui praeguses maailmas. Aeg ja ruum on seal teistsugused ning kehad on justkui valgusest. Kohatakse siitilmast lahkunud sõpru ja sugulasi, s.h esivanemaid, keda selles elus ei tuntud.
Ja sõltumata usulisest taustast kohtutakse valgusolendiga, isikulise Jumalaga, kelle ligiolu on täis armastust, millest ei tahaks enam lahkuda, või vähemalt sageli nähakse eredat valgust ja tuntakse positiivseid tundeid. Jumala juures tuntakse end kojujõudnuna. Mõni näeb oma senise elu ülevaadet ja sageli tajutakse mingis vormis, et elus peamine on armastus - keegi/Jumal armastab meid ülevoolavalt, isegi teades meie puudusi ja eksimusi, mida seal ei saa varjata. Ning meiegi peaksime teisi armastama.
Ilmselt oli surmalähedane kogemus ka apostel Paulusel, kui teda surnuks peeti ja linnast välja lohistati (Ap 14:19-20) ning kui ta tõmmati üles kolmandasse taevasse, kus ta koges kirjeldamatuid asju ega teadnud, kas ta oli ihus või ihust väljas (2Kr 12:2-4).
On ka halbu kogemusi, neist ehk ei räägita niipalju ja need võivad olla nii traumaatilised, et inimene blokeerib need üldse oma mälestustest. Mõned satuvad algul vähem või rohkem hirmsasse kohta, ning paludes Jumalat, päästetakse sealt. Mõnele lihtsalt näidatakse nii põrgut kui taevast.
Põrgukogemused võib jagada kolme gruppi:
- udune tühjus,
- halbadesse tegudesse või hoiakutesse lõksujäämine (nende lõputu kordamine),
- hirmus sügavik.
Jumal ei hülga neid, kes tahavad tema abi, aga ta ei saa võtta taevariiki neid, kes ei allu tema juhtimisele ja armastuse seadusele, sest nad tooksid kaasa kurjuse.
Elu läbivaatused toovad esile unustatud olukordi, salamõtteid ja motiive ning inimese käitumise mõju teistele. Keskmes on ikka, kuidas keegi on teisi armastanud ja teistele head teinud.
Paljud, nii kristliku kui muu taustaga inimesed, näevad raamatuid, kus on kirjas inimeste head ja halvad teod.
Paljud, nii kristliku kui muu taustaga inimesed, näevad raamatuid, kus on kirjas inimeste head ja halvad teod.
Lõplik kohus tuleb maailma-ajastu lõpus ja need, kes on Jeesuse vastu võtnud, saavad suurema või väiksema tasu vastavalt oma tegudele:
"Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest - kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule." (1Korintlastele 3:11-15)
"Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus. Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest - kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule." (1Korintlastele 3:11-15)
Mõned asjad, mille eest Jumal tasub:
- usu säilitamine vaatamata raskusele,
- Jumala juhtimise otsimine ja järgimine,
- inimeste aitamine kasvamisel Jumalale lähemale,
- hästi tehtud igapäevane töö,
- väiksed armastusest tulenevad heateod,
- oma vara kasutamine ausalt ja headeks tegudeks.
Taevas ei ole igav. Seal kogeti kirjeldamatut ilu: muusikat, värvidemängu, harmooniat elupaikade paigutuses, võrratuid looduspilte. Seal ootab igaüht sobiv eluase ja igavene varandus ning põnevad, võimetekohased ülesanded. Ilmselt jätkub seal ka areng. Suurim tasu on Jumala enda ligiolu.
Mitmed nägid ka Uut Jeruusalemma, mis sarnaneb Ilmutuse raamatus kirjeldatuga.
2. juuli 2016
- 2. juuli 2016
- L.
- 'Soul Revolution', 04_Johannese, Jeesus Kristus, Jumal, jünger, suhted
- Kommentaare ei ole
Jh 14:6-9
Jeesus ütles: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu" (6).
Jeesus ütles: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu" (6).
Jeesus on tee Isa juurde ning samasugune kui Isa. Isa teeb oma tegusid Jeesuses ja Jeesusesse uskuja teeb samu tegusid (10-12). Jeesus ja Isa on tihedalt seotud, ühtsuses, üksmeeles. Jumalas on püsiühendus.
Jeesus on tõde - elab tões, kehastab tõde, kõike õiget ja tõelist.
Jeesus on elu - elu tekitaja ja igavese igavese väärtusega elu taastaja.
Jeesus on tõde - elab tões, kehastab tõde, kõike õiget ja tõelist.
Jeesus on elu - elu tekitaja ja igavese igavese väärtusega elu taastaja.
Jh 14:16-21
Isa annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, ... kes jääb teie juurde ja on teie sees. (16-17)
Isa annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, ... kes jääb teie juurde ja on teie sees. (16-17)
... teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast. (19-21)
Püha Vaim antakse igaveseks kaaslaseks meie juurde ja sisse. Jeesus ärkas ellu ja annab meile elu. Jeesus on lähedalt seotud Isaga ja ka oma jüngritega. Ühendab armastus, mis väljendub Jeesuse käskude pidamises.
Jh 14:25-26
Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.
Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.
Jh 15:1-5
Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (2-5)
Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (2-5)
Jumal tahab, et oleksime seotud Jeesusega nagu oksad puuga. Temalt tuleb elujõud ja puhastus üleliigsest, et kanda vilja. Jumal tahab, et kannaksime vilja (8).
Kuidas 'jääda Jeesusesse'? Jeesuse sõna kuulamine (ja lugemine) puhastab ja ühendab, tema käskude pidamine on seotud tema armastusse jäämisega (10).
Kuidas 'jääda Jeesusesse'? Jeesuse sõna kuulamine (ja lugemine) puhastab ja ühendab, tema käskude pidamine on seotud tema armastusse jäämisega (10).
Jh 16:12-15
Kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. (13-15)
Kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile. (13-15)
Veelkord ühtsusest Isa, Jeesuse ja Püha Vaimu vahel. Pärast Jeesuse maailmast lahkumist, juhatab jüngreid edasi Püha Vaim.
Kokkuvõtteks: Jumal on kolmainus, tema olemuses on kooskõlalised suhted ning ta tahab ühtsust ja püsivat ühendust ka oma järgijatega.
Mis takistab sind seda uskumast ja praktiseerimast?
- Mind vist kogemused, kui Jumal justkui ei vastanud või ei vastanud mu oodatud viisil, olukorrad ei lahenenud nii lihtsalt, kui oleksin tahtnud. Nii tahaks end hoida uute väljakutsete ja võimalike lisaraskuste eest. Kõigepealt tuleks siis uskuda, et Jumal ei oota üle jõu?
- Mind vist kogemused, kui Jumal justkui ei vastanud või ei vastanud mu oodatud viisil, olukorrad ei lahenenud nii lihtsalt, kui oleksin tahtnud. Nii tahaks end hoida uute väljakutsete ja võimalike lisaraskuste eest. Kõigepealt tuleks siis uskuda, et Jumal ei oota üle jõu?
Kuidas selline püsiühendus muudab inimese igapäevast elu?
- Võiks olla põnevaid olukordi, kus näeme Jumalat tegutsemas. Aga ka tavalised tegevused peaks toimuma kooskõlas Jumalaga. Ning Jumala ligiolu võiks ka teistele paista. Aga see tähendab ka mingitmoodi juhtimise Jumala kätte andmist / usaldamist.
- Võiks olla põnevaid olukordi, kus näeme Jumalat tegutsemas. Aga ka tavalised tegevused peaks toimuma kooskõlas Jumalaga. Ning Jumala ligiolu võiks ka teistele paista. Aga see tähendab ka mingitmoodi juhtimise Jumala kätte andmist / usaldamist.
Milline hoiaku või käitumise muutus parandaks su ühendust Jumalaga?
- Minu puhul ehk rohkem usaldust Jumala vastu.
- Minu puhul ehk rohkem usaldust Jumala vastu.
Kolmainu Jumal, kes tahad ühendust ja ühtsust, palun aita mul sind rohkem usaldada ja teisi vastavalt nende takistustele, et saaksime käia koos sinuga.
27. veebr 2016
- 27. veebr 2016
- L.
- andestus, iseloom, katsumus/kiusatus, paastuaja palvevihik, suhted, VT_Psalmid
- Kommentaare ei ole
Psalm 23
"Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis." (4-5)
"Sa katad mu ette laua mu vastaste silme all" - see lõhnab kättemaksu järele? Vahel tahaks, et haiget teinu näeks, et saan edukalt hakkama ka ilma temata. Vaadaku ja kadestagu, kui tore mul on!
Aga me ei peaks ise kätte maksma, vaid võitma kurja ära heaga ( Rm 12:19-21 ) See algab kättemaksuhimu võitmisest enda sees, vajadusel Jumala abiga.
Kui vaadata konteksti, siis peamiselt on selles psalmis juttu Jumala hoolitsusest ja kaitsest, mitte kättemaksust. Lihtsalt, isegi vastased ei saa segada Jumala hoolitsust.
"Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis." (4-5)
"Sa katad mu ette laua mu vastaste silme all" - see lõhnab kättemaksu järele? Vahel tahaks, et haiget teinu näeks, et saan edukalt hakkama ka ilma temata. Vaadaku ja kadestagu, kui tore mul on!
Aga me ei peaks ise kätte maksma, vaid võitma kurja ära heaga ( Rm 12:19-21 ) See algab kättemaksuhimu võitmisest enda sees, vajadusel Jumala abiga.
Kui vaadata konteksti, siis peamiselt on selles psalmis juttu Jumala hoolitsusest ja kaitsest, mitte kättemaksust. Lihtsalt, isegi vastased ei saa segada Jumala hoolitsust.
Tellimine:
Postitused (Atom)