PÕ.II.3-4 Ristimine ja leivamurdmine

Matteuse 28:19; 1Korintlastele 11:23-29

'Piibli õpetus EEKBLis'

Kes Peetruse (jt apostlite) kuulutuse vastu võtsid, need ristiti ja lisati jüngrite hulka (Ap 2:41-42).
Jeesus käskis teha jüngriteks ristides Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse [ja õpetades...] (Mt 28:19, Mk 16:16)
Ristimine väljendab suremist vanale patuelule ja ülestõusmist uuele usuelule (Rm 6:3-4).
Ristimine on tunnistus uskuma hakkamisest ja sellele järgneb/kaasneb kogudusega liitumine (Ap 16:15, 2:41-42).

Viimasel õhutul enne ristisurma jüngritega paasapüha tähistades seadis Jeesus sisse leivamurdmise tema mälestuseks ja uue lepingu tähiseks. (Lk 22:19-20, 1Kr 11:23-26, Mt 26:26-28)
 ...Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!" Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!"

Karikas ja leib on Kristuse vere ja ihu osadus - osadus Kristuse ja kaaskristlastega (1Kr 10:16-17). Seepärast kutsub Paulus ennast läbi katsuma enne sellest leivast söömist ja karikast joomist, et ei osaletaks vääritult (1Kr 11:27-29).