Jumala ligiolus (Lk 9:28jj)

Lk 9:28-36

"Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama. Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks. Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija, kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia. .. tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes. Ja pilvest kostis hääl: „See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!”" (28-31, 34-35)

   Jeesus pidas oluliseks palveühendust oma taevase Isaga. Seekord vajas ta ehk kinnitust eelseisva ristilöömise ja ülestõusmise asjus. Mooses esindas Vana Testamendi seadusi ja Eelija prohveteid. Nii võib öelda, et Jeesuse tegevus ja 'eluots' olid kooskõlas juutide senise Pühakirjaga. Kindlasti vajasid ka jüngrid seda ilmutust Jeesuse hiilgusest ja kirkusest, kohtumisest Moosese ja Eelijaga ning häält pilvest Jeesuse kohta.
   Peetrus kirjutab ilmselt sellest kogemusest hiljem ka ise: "Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga. Sest ta sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis talle hääl: „See on minu armas Poeg, temast on mul hea meel!” -  Ja seda häält me kuulsime tulevat taevast, kui me olime koos temaga pühal mäel." (2Pt 1:16-18)
   Mis tunne oleks näha Jeesust hiilgavana ja kuulda pilvest Jumala häält? Või on sul mingi enda eriline kogemus Jumala ligiolust? Jumala ligiolu kogemine võib meidki muuta teistsuguseks. Hea on ka neid kogemusi vahel meenutada endale kinnituseks, eriti kui oleme jälle 'mäelt alla tulnud' oma igapäevaelu juurde. Et Jumal on kirgas ja auline ja aukartust äratav ning ometi on ta võtnud kätte meiega suhelda.

Loe edasi

Oma risti kandmisest (Lk 9:23jj)

Lk 9:23-27

Jeesus ütles kõikidele: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind" (s 23)

Mida tähendab siis enese salgamine ja oma risti kandmine?

   Mõned on vahel nii ennastsalgavad, et unustavad oma vajadused sootuks ja lõpuks põlevad läbi. Seda Jeesus ilmselt ei oota, ta on teinud ka puhkepäevad ja ööd puhkamiseks. Aga me ei tohiks mõelda ainult endi vajadustele ja huvidele. Jumal on meid teinud elama ühiskonnas, kogukonnas, perekonnas üksteist toetades ja täiendades, tehes midagi ühiseks kasuks. Vastavalt igaühe võimetele ja oskustele on Jumalal igaühele oma ülesanded. Need tuleks ära tunda neid täita.

   Jeesuse ajal tähendas oma risti kandmine teekonda hukkamispaika, kus ristikandja risti löödi. Meie  ülesanded ei pruugi olla nii hirmsad, aga eks mitmesuguseid raskusi tuleb ikka ette, mis enda salgamist nõuavad, ka igapäevaselt.

  "Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast, see päästab selle! Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka?" (ss 24-25)
  Jeesus löödi risti ja tema järgijaid on aegade jooksul ikka ja jälle taga kiusatud. Tänapäevalgi võib mitmel pool elu kaotada kristlane olemise eest. Aga inimesed saavad vaid maise elu võtta, kui oleme Jeesuse poolel, siis hing ei hukku.
  "Sest kes minu ja mu sõnade pärast häbeneb, selle pärast häbeneb Inimese Poeg, kui ta tuleb omas ja Isa ja pühade inglite auhiilguses." (s 26)
    Tänapäeva Eestis elud usu pärast ohus ei ole, aga kas siiski on kiusatus häbeneda oma kristlust? Usklike kohta ju on küll mitmesuguseid eelarvamusi. Et nad on rumalad, vanad ja haiged, nõrgad jms. Paljud tunnevad ka ebamugavalt, kui keegi liiga pealetükkivalt oma usku kuulutab..
   Siiski on olukordi, kus tuleb teistele teada anda oma usust Kristusesse ja tema põhimõtete järgimisest. Mõelgu nad siis, mida tahavad.

Tänu, Jeesus, et täitsid oma ülesanded, et meid lepitada Loojaga ja anda meile igavene elu, kandes ka risti, millel sind surmati. Palun aita meid olla sulle ustavad oma ülesannetes, kui need ka raskusi toovad! 
Ja, Issand, kinnita neid ja ole väga lähedal neile, kes peavad praegugi sinusse uskumise pärast kannatama! Anna neile ka tarkust, kuidas käituda nende olukordades!

Loe edasi

Jumala Kristus

Lk 9:7-22

   Jeesuse tegevusest sai kuulda ka valitseja Heroodes ning imestas, et kuigi ühe jumalamehe Ristija Johannese oli ta lasknud tappa, keegi ikka kuulutab ja teeb ka imesid. Rahva seas liikus erinevaid arvamusi, kes Jeesus on: Ristija Johannes, Eelija või mõni muu vana aja prohvet?

   Nüüd juhtus, et Jeesus toitis 5 leiva ja 2 kalaga ära suure rahvahulga (ss 10-17). Siit on õppida, et oma väheseid ressursse Jeesuse kätte andes, võib ta neid rikkalikult õnnistada. Oluline on tahe ka vähesega head teha. Juutidele aga meenutas rahvahulga toitmine Moosest, kelle juhatusel olid nende esivanemad kõrbes mannat süüa saanud. Nii arvati, et Jeesus on Jumala lubatud eriline prohvet ja mõnedki tahtsid teda vägisi kuningaks teha (Jh 6:14-15). 

   Aga Jeesus tõmbus jüngritega rahvahulgast eemale ja küsis, kelle nemad ütlevad ta olevat. Peetrus vastas: "Jumala Kristus" või teises tõlkes "Jumala Messias." 'Kristus' ja 'Messias' tulevad vastavalt kreeka ja heebrea keelest ning tähendavad 'Võitu', 'Salvitu'. Vana Testamendi ajal võiti õli pähevalamisega ametisse kuningaid ja preestreid.  Kui Peetrus oli ära tundnud, et Jeesus ongi lubatud Messias - Jumalast saadetud Kuningas - siis Jeesus aga keelas sellest rääkida. Ta hakkas hoopis õpetama, et ta tunnistatakse tolle aja usujuhtide poolt kõlbmatuks ja hukatakse ning lõpuks tõuseb ta surnuist üles. (ss 18-22)  Jeesus ei tahtnud saada maiseks kuningaks, vaid on prohvet, preester ja kuningas Jumala riigis, mis esialgu on vaimne.

Loe edasi

Misjonipraktika (Lk 9)

Lk 9:1-6,10

Jeesus andis 12 jüngrile väe tervendada ja saatis nad 'kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid'. Ta ei lubanud midagi teele kaasa võtta, peavarju ja süüa pidid jüngrid saama juutide külalislahkusele ja Jumala abile lootes. Nii ehk toetusid nad rohkem Jumalale kui muidu, aga selline reisimisviis võis olla ka abiks kohalikega kontakti saamisel. Võõraste juures ööbides ei jäänud nad arvatavasti ühte asulasse  pikemaks ajaks, et mitte võõrustajat koormata oma jäämisega ega ka pahandada teise majja kolimisega, justkui poleks esimeses majas küllalt  hea.
Kui neid kuskil vastu ei võetud, pidid nad edasi minema. See oli lühiajaline misjonireis ning kuulutada tuli vaid neile, kes kuulamiseks valmis olid.

Pärast kogunesid jüngrid jälle Jeesuse juurde ja jutustasid, kuidas läks.

Igapäevaelus on meil erinevaid ülesandeid, aga aidaku Jumal meil sobilikel aegadel ja viisidel ka Tema riigist teada anda.

Loe edasi

Usu ainult ja ta pääseb

Lk 8:40-56

Tormid vaigistas Jeesus üsna kiiresti. Tänases loos paranes Jeesuse kuube puudutanud naise haigus ka kohe. Nagu teisel pool järve tervendatud vaimuhaige nii pidi ka see naine temaga juhtunust rääkima. Esimese puhul nägid inimesed kohe muutust, aga naise haigus ja tervenemine ilmselt ei olnud väliselt nähtav. Tundub, et naine tahtiski varjule jääda, aga Jeesus soovis, et ta juhtunust tunnistaks. Populaarsust oli Jeesusel küllalt, nii et ehk oli põhjuseks soov naist sügavamalt aidata. Kui naine oli oma tervenemisest rääkinud, sai Jeesus teda isiklikult kinnitada: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!" (43-48)

Tänases loos on aga veel üks abiotsija, sünagoogi ülem Jairus, kelle tütar oli suremas. Teel Jairuse majja tegeles Jeesus tervenenud naisega ning enne kohalejõudmist toodi teade, et tütar on surnud. Jairuse viimane lootus oli luhtunud, aga Jeesus ei lasknud end häirida ning julgustas Jairust: „Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!" Ning ta läks ja äratas tüdruku ka surnuist üles. (41-42, 49-55)

Eks ole ikka vahel olukordi, mis tunduvad lootusetud ja võivad pärast palvetamist halvemakski minna, aga Jumal annab võimet uskuda lahendust ja lahendus tuleb. 

Loe edasi

Jeesus vaigistab tormid

Lk 8:22-39

Jeesus ja jüngrid jäid järvel tormi kätte. Galilea järv on pindalalt veidi väiksem Võrtsjärvest, aga 8 korda sügavam. Väidetavalt esineb seal ootamatuid ohtlikke torme. Jeesus tundis end aga nii turvaliselt, et magas, see-eest jüngrid, kuigi kogenud kalamehed, hakkasid kartma oma elu pärast. Nad äratasid Jeesuse, Jeesus sõitles tormi ja torm vaibus. Siis Jeesus küsis: "Kus on teie usk?" (ss 22-25)

Kas ta arvas, et jüngreil pidanuks olema usku torm ise vaigistada? Või, et nad lihtsalt ei oleks pidanud kartma, sest Jeesus valitseb ka tormide üle? Igatahes ta valitseb ega lase meil hukkuda enneaegselt.

Kaldale jõudes kohtasid nad meest, kelle sees oli selline torm, et ta elas hauakoobastes ja oli taltsutamatu (ss 27-29). Jeesus sai sellest vaimuhaiguset jagu, nii et vaimudest vaevatu istus jälle riietatult ja selge mõistusega (s 35). Aga seejuures oli Jeesus lubanud vaimudel minna sigade sisse, kes hukkusid. Kohalikud ehk muretsesid oma muu vara pärast, nii et palusid Jeesusel lahkuda. Tervenenu aga sai ülesannde sellest teistele jutustada. (ss 37-39)

Jeesus, sina suudad vaigistada torme meie ümber ja sees. Palun aita, et meil jätkuks usku oma tormides sinule loota!

Loe edasi

Et sissetulijad näeksid valgust (Lk 8:16jj)

Lk 8:16-21

"Ükski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust... Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat" (ss 16,18, 1968a tõlge)

   Eelmine kord oli juttu sõna seemnest, mis peaks kuulajas head vilja kandma. Samuti süüdatakse lamp või küünal kindla eesmärgiga: valgust saada. Kui oleme kuulanud nii, et meis on koitnud Jeesuse valgus, siis peaks see hakkama ka teisi valgustama. Muidu on oht, et meie valgus kustub nagu kinnikaetud küünal.

   Siiski me ei saa teisi valgustada oma jõust, vaid koostöös Jumalaga, nagu Kuu ei valgusta iseesesest, vaid peegeldab Päikese valgust.

   Aga tema juurde tulid ta ema ja vennad ega võinud saada tema ligi rahva pärast. Ja temale teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sind näha!"  Aga ta kostis ning ütles neile: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja teevad selle järgi!" (ss19-21)

Markus kirjutab veidi enne sedasama olukorda:  "... tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära" (Mk 3:21,31-35 1997a tõlge)
   Niisiis Jeesuse ema ja vennad ehk ei mõistnud tema kuulutustegevust hästi ning tahtsid teda tagasi hoida. Luuka evangeeliumist võib jääda Jeesusest tõrjuv mulje ja seda kirjakohta on mõned kasutanud kutsumaks eemale hoidma uskmatutest sugulastest ja sõpradest.  Aga Markuse kirjutatu kõlab veidi teisiti: "Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: Ennäe, mu ema ja mu vennad!  Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema" (Mk 3:34-35) See kõlab rohkem nagu maise perekonna mõiste laiendamine Jumala laste perekonnaks, kuhu kuuluvad kõik, kes Jumalat kuulda võtavad.  
   Range eraldumise vastu räägib ka see, et siis me ei saa olla neile valguseks. Muidugi, kui kellegi mõju tõsiselt takistab käimast Jumala teed, siis tuleb seda mõju vähendada vahel ka eemalehoidmisega.

   Jumal, palun valgusta jätkuvalt me südameid, nii et sellest jätkuks teistelgi. Eriti praegusel jõuluajal anna meile tarkust, kuidas peegeldada sinu valgust ja hoida end halbade mõjude eest!  Aitäh, et tulid Jeesusena maailma, et taastada meie suhe sinuga!

Loe edasi

Erinevad pinnased (Lk 8)

Lk 8:4-15
Jeesus rääkis tähendamissõna, kus külvati seemet nelja sorti pinnasele. Ainult heasse mulda kukkunud seeme kandis vilja.
Me võime olla nii külvaja kui pinnase rollis.
   Külvajale on lohutuseks, et iga pinnas ei kannagi vilja, iga kuulja ei võta kuuldut vastu, aga umbes neljandik võib kanda vilja kuni sajakordselt.
   Pinnasena võime olla kord viljakad, mõnel ajal või alal aga kõvad, kivised või rohtunud. Mõnest teemast ei taha kuulda. Kes tõelistes raskustes kindlaks jääb, ei teagi ette. Erinevad mured ja soovid võivad õpetatu lämmatada. Aga me võime aja jooksul muutuda paremaks või halvemaks pinnaseks.  Sama on ka teiste inimestega.
Nii et aidaku Jumal meil olla vastuvõtlikud tema õpetusele ja kanda head vilja.

Loe edasi

Jeesusega koos käisid ka mõned naised (Lk 8)

"Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,  ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga." (Lk 8:1-3)

Erinevalt teistest rabidest lubas Jeesus endale ka naissoost järgijaid ja Luukas pidas oluliseks selle kirja panna.
Jüngritel oli ühine kukkur ja osa selle sisust tuli nimetatud  naistelt.

Piiblis ei olevat näiteid, kus mõni naine oleks Jeesuse vastu olnud; tema vaenlased olid mehed.

Ja erinevalt nendest, kes salme Piibli kontekstist välja rebides on keelanud naistel koguduses õpetada või isegi rääkida, on Piiblis täitsa olemas naisprohvetid ja muud naistest töötegijad. Kuskil pole kirjas, et Püha Vaim andeid jagaks soopõhiselt. Kuigi laste ja muu majapidamise kõrvalt jääb naistel sageli vähe(m) aega ja jaksu väljaspool kodu tegutseda, ei tähenda see, et nad võimelised ei oleks.

Loe edasi

Kuipalju oled andeks saanud? (Lk 7:36jj)

Luuka 7:36-50

Variser Siimon kutsus Jeesuse enda poole sööma. Kui Jeesus seal laua ääres lesis, nagu tol ajal kombeks, tuli üks halva kuulsusega naine ning hakkas tema jalgu pisaratega pesema, suudlema, juustega kuivatama ja kallihinnalise salviga võidma. (ss 36-38) Väidetavalt oli selline söömaaeg avalik sündmus, kuhu inimesed võisid vaatama-kuulama minna. Siiski nõudis see patusena tuntud naiselt julgust sinna minna, ta ei olnud teretulnud.  Kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: „Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune." (39) Juba patuse puudutus tegi variseride arvates patuseks.
Jeesus tajus ta mõtteid ja ütles talle: „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.  Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?" (41-42) 
„Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut." (44-47)

Jalgade pesemine oli osa külalislahkusest, sest jalad said sandaalides mustaks. See oli orjade töö. Suudlus käis sageli tervituse juurde. Nii jättis variser tegemata, mida oleks olnud viisakas teha.

Jeesus ei eitanud naise patusust, aga erinevalt variserist, kes naist lihtsalt põlgas, andestas ta patud, tunnustas naise usku ja soovis rahu. (48, 50)

Mis iseloomustab variseri ja mis naist?

Variser: kõrgkihist, kindlustatud, seaduse kaitse all; ei uskunud Jeesusesse, umbusklik, ükskõikne, üleolev, ebaviisakas, patustest eralduv, ennast õigeks pidav, lahterdav.

Naine: põhjakihist, mittekindlustatud, kaitseta; uskus Jeesusesse, patuse elatusallikaga, otsis andestust, alandlik, tänulik Jeesusele, võib-olla algul meeleheitel.

Mille poolest sarnaned variseri, mille poolest naisega? Mida on neilt õppida?

Ilmselt on olnud olukordi, kui meeleheitel, pisaratega andestust otsime ja seda leides tänust üle voolame. Aga kui suhted Jumalaga tunduvad korras olevat, on oht enesekindalt teistele ülalt alla vaadata ja vähe armastada. Selle vastu ehk aitab tänulikuks ja enda ekslikkusest teadlikuks jäämine. 

Siiski, armu ja seega armastuse suurendamiseks ei ole lahenduseks rohkem patustada ;) Pigem määrab siin inimese enda tunnetus, kuivõrd ta mõistab oma vajadust andestuse järele. 

Jeesus, tänan andestuse eest! Palun aita olla jätkuvalt avatud su korrigeerimisele ja näha teisigi sinu silmadega.

Loe edasi