Js 50 Lootus Issandal

Jesaja 50

2 Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, teen jõed kõrbeks, vee puudusel hakkavad kalad haisema ja nad surevad janusse.

Nagu Iisraeli puhul, on Jumal meidki otsinud, aga meie pole alati tahtnud Teda kuulda. Ka Jeesus manitses: "Pange tähele, mida te kuulete.." (Mk 4:24) Olgem siis Jumalale avatud, pangem tähele Ta sõnu ja parandagem meelt, kui vaja.

4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. 5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. 6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. 7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,

Jumala tahte täitmisega kaasneb raskusi, aga Ta ei jäta meid häbisse.

10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.

Loe edasi

Js 49 Valitud/valmistatud koguma Issandale rahvast

Jesaja 49:1-13

Ei tea/mäleta täpset ajaloolist tausta, aga igatahes on siin tegemist messiaanliku kirjakohaga, sest juttu on päästest kõigile rahvastele.
s.1 Mitme jumalamehe kohta on piiblis öeldud, et Jumal on nad juba emaihust valinud mingi töö jaoks. Nt. ka Ristija Johannes (Lk 1). Looja teab, milleks ta igaühe meist on valmistanud, mis võimete ja iseloomuga. Igaüks ei ole suur prohvet või apostel, aga siiski kutsutakse meid igaüht andma oma osa Jumala riigis oma võimete ja usu kohaselt.

2.Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.
s.2 meenutab Jumala sõna võrdlust mõõgaga, mis paljastab kõik vale ja jumalatu. Teisalt varjab Jumal oma kutsutuid, kes usaldavad ja otsivad Teda. Ta kaitses Aabrahami, isegi kui see kartusest valetas, et Saara on ta õde (mitte naine). Ta kaitses Joosepit ja juhtis ta lõpuks Egipuse asevalitsejaks. Ta ei lasknud vaenulikel juutidel Jeesust tappa enne kui oli selleks aeg. Paulus küll kannatas tagakiusu, aga siiski sai kuulutada ja oma kirju kirjutada, millest praegugi õpetust saame. jne. Muidugi kaitseb Ta siis, kui me ise ka mõistlikult käitume ja ei pea and haavamatuks.

3 Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au. 4 Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.
s.3jj Jumala eesmärk on alati, kõige ja kõigi kaudu, ilmutada oma au, oma olemust, ülimuslikkust. Eriti tahab ta seda teha oma rahva kaudu, nii et ka meie saaks sellest oma hea tasu. Vahel tundub me vaev asjatu selle maailma mõõdupuude järgi. Näiteks vähesed tulevad Jumala juurde. Aga kui teeme seda, milleks Jumal meid on kutsunud, saame tasu Temalt.

5 Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde -- sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus --, 6 ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.

Paulus kirjutas kristlastelegi: "Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!" (2Kor 5:20)


s.7 Jumala mõõdupuu on teistsugune kui inimeste oma
s.8jj Ta tahab anda vabaduse ja valguse kõigile, kes Teda vajavad ja otsivad.

Loe edasi

Js 41 "Ma valisin sinu ega põlanud sind"

Jesaja 41:1-16

Vägev julgustus usklikele:

9b Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” -- 10 ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!
11 Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga. 12 Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinu vastu; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinu vastu.
13 Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: “Ära karda, mina aitan sind!” 14 Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha.

Loe edasi

Js 40 Kas sa ei tea, et Jahve on Looja?

Jesaja 40:12-31

Jumal ärgitab meid oma küsimustega mõtlema Tema suurusest, vägevusest, tarkusest ning inimeste väiksusest Tema kõrval. Kes meist on Temale nõu andnud? Kes meist on Teda aidanud maailma loomisel?
Kaduvast materjalist meisterdatud ebajumalakujud, talismanid, amuletid ei saa kuidagi asendada kõikvõimsa Looja piiramatut väge ja tarkust.
Tema näeb ja teab kõike. Vahel on vaja ainult oodata Ta vastust ja abi.

Loe edasi

Js 40 Valmistage Issanda teed

Jesaja 40:1-11

Jumal tahab meiega rääkida ja juhatada meid kui karjane. Tema pahameel, raskused asenduvad trööstiga.
Ainult meil on vaja Talle oma südames teed teha, siludes oma uhkuse mäed, eneseõigustuse mättad ja täites alaväärsuse orud.

Loe edasi

3 Jh Loeb ustavus, mitte positsioon

Johannese 3. kiri

ss.3-4 Rõõmustamine tões käimise üle, nagu 2. kirjas.
ss.5-7 Edasi kiidetakse Gaiuse ustavust ja armastust, kaaskristlaste võõrustamist mitte tutvuse vaid Kristuse nime pärast. Aidates vendi saame tõe kaastöölisteks, Jeesuse kaastöölisteks. Jeesuski ütles, et kes võtab teise vastu Tema pärast, saab oma tasu. Ka abistavad tööd on Jumala riigis olulised, kõik ei pea ja ei saagi teha töid, mis auväärsemad paistavad. Peamine on ustavus Jeesusele ja Tema rahvale. Ustav ei loobu raskustes, on valmis tegema, mis vaja, oma jõudu mööda.

ss.9-11 Vaja on koostööd, mitte võistlemist, nagu Diotrefes, kes paistab ajavat taga oma võimu, mitte järgivat Jumala tahet ja armastust. Kristlased peaks üksteist täiendama ja üksteiselt õppima, manitsust ja julgustust vastu võtma. Aga ikka leidub neid, kes püüavad saada esimeseks teisi halvustades, teistmoodi mõtlejaid välja tõrjudes ja Jeesuse õpetust moonutades.
Isegi kui tänapäeval on nii palju erinevaid piiblitõlgendusi ja nende järgijaid, põhiõpetus peab jääma samaks: Jumala olemus, üksteise armastamine, teenimishoiak jne.

Loe edasi

2Jh Armastus rõõmustab tõe üle

Johannese 2. kiri

'Emand' viitab arvatavasti kogudusele ja ennast nimetab autor üsna tagasihoidlikult vanemaks, mitte näiteks apostliks.
Kes armastavad tõde, armastavad ka kõiki teisi tõe armastajaid.
Armastus on käimine Jeesuse õpetuse ja eeskuju järgi. Kes tõde ei armasta, astub Jeesuse õpetusest üle - teeb sellest omale meelepärase õpetuse.
4-6 mainib Johannes käsku, mida lugejad on kuulnud algusest. Millisest algusest? Isikliku usklikuks saamise algusest või kristluse algusest? Ka tänapäeval on palju kogudusi ja rühmitusi, kes kasutavad Jeesuse õpetust, aga osad muudavad algset õpetust nii, et see pole enam õige. Nii võib juhtuda, et keegi hakkab uskuma Jumalasse ja Jeesusesse, aga mitte päris õige õpetuse järgi. Seega, kes tahame Jeesust järgida, uurigem, milline oli Tema algne ja läbi sajandite püsinud õpetuse tuum, et me sellest liiga kaugele ei satuks..
s.7 viitab jälle gnostikutele, kes armastamise asemel kutsuvad varjatud tarkuse kaudu end päästma, eitades Jeesuse inimlikkust (lihas tulemist).
ss.10-11. Valeõpetajatega ei saa olla lähedases osaduses. Paulus kirjutas Tiitusele, et valeõpetajatest tuleb ära pöörduda pärast 1-2 korda noomimist (Tt 3:10). Eksiõpetused rikuvad me usu, kui nad vastu võtame.

Andku Jumal meile tarkust eristada õiget õpetust valest, ja käitumisel eksiõpetajatega - millal eksitust parandada püüda, millal eemale hoida.

Loe edasi

1Jh 5 Tõeline Jumal vastab tõsistele palvetele

1 Johannese 5:13-21

13 Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
14 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. 15 Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Siin on vägev julgustus palvetamiseks. Jumal kuuleb meid ja annab, mida tahes me palume. Kui see vaid on Tema tahtmist mööda. Ja mida ta tahab? Ta on armastus, ta tahab meile head. Aga vahel ei saa me aru, mis meile õieti hea on. Kui muretseme ja palume ainult maiste vajaduste ja soovide pärast, ta võib needki täita. Aga Ta tahab anda rohkem: Ta tahab eelkõige muuta me iseloomu, et oleksime suhtes Temaga ja päriksime igavese elu. Seega usaldagem, et Isa teab me vajadusi ja palugem ka suhete pärast Temaga, Tema tundmise pärast. Siis teame ka paremini kuidas paluda muud Tema tahtmise järgi.

16 Kui keegi näeb oma venda tegevat pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile, kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda. 17 Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks.

Üks mille eest paluda, on kaasusklikud: nende pääste ja pühitsus. Aga kui keegi on liiga paadunud ja Jumala vastu, ei aita isegi palve enam, sest Jumal on andnud igaühele vaba valiku Teda kuulata või mitte. Siiski tasub meenutada, et Jumal tahaks igaühe päästet kes vähegi laseb end päästa, ja paluda kuni Ta vastab, olgu vastus siis 'jah' või 'ei'.

18 Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda.
Kui oleme Jumalast sündinud, hoidume kurjast. Jaakobus kirjutas: "Pange vastu kuradile ja ta põgeneb teie juurest!" Seega me hoiakust sõltub kurja mõju meile.
Mõnes tõlkes on '..Jumalast Sündinu hoiab teda..' - see oleks siis ilmselt vihje Jeesusele, kes meiega on ja meie eest palub.

19 Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes. 20 Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. 21 Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!

Meile on antud mõistmine ja mõistus, et selle abiga tunneksime ainust tõelist Jumalat. See viitab, et me ei lülita mõistust välja usklikuks saades (nagu mõned süüdistavad), vaid ka me mõistus toetab me usku.

Loe edasi

1Jh 5 Kel on Poeg, sel on elu

1Johannese 5:5-12

5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg! 6 Tema on see, kes tuli vee ja verega -- Jeesus Kristus. Ta ei tulnud üksnes veega, vaid vee ja verega, ja Vaim on selle tunnistajaks, sest Vaim on tõde. 7 Jah, tunnistajaid on kolm: 8 Vaim, vesi ja veri, ja need kolm on üks.

Jeesus kristus oli täiesti inimene ja andis tunnistust oma sõnumi õigsusest surma ja ülestõusmisega. Püha Vaim kinnitab seda ka.

9 Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, siis Jumala tunnistus on suurem, sest see on Jumala tunnistus, et ta on andnud tunnistuse oma Poja kohta. 10 Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. 11 Ja see tunnistus on: Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. 12 Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu.

Jumal on tunnistanud oma Pojast Vanas Testamendis, on tunnistanud Jeesuse imetegude kaudu ja Ta surnuist üleäratamise kaudu. Jumal on kinnitanud Poja sõnu ka Püha Vaim saatmisega usklikele.
Kui inimene Jeesus äratati surnuist, äratatakse ka temasse uskujad.

Loe edasi

1.Jh 5 Usk võidab maailma

1. Johannese 5:1-5

1 Igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sündinud. Igaüks, kes armastab seda, kes ta on sünnitanud, armastab ka seda, kes temast on sündinud.

Jumalast on see, kes usub, et inimene Jeesus, kes elas ja tegutses maapeal juutide seas ~2000 a. tagasi, on Kristus e. Messias, kellest Jumal oma prohvetite kaudu oli juutidele teada andnud ja lubanud ta saata. Enne teda ilmutas Jumal end eelkõige juutidele, ühele valitud rahvale. Messia tulles aga pidid kõik rahvad Temast teada saama. 'Messias' tähendab hbr.k 'võitu' - võitud valitseja. Selle maailma valitsejad valitsevad sageli oma äranägemise järgi ja omakasu otsides teiste arvelt, aga Messia valitsus on õiglane ja lähtub Looja pühadusest ning armastusest oma loodu vastu.
Vahel vastandatakse judaismi kui käsumeelset ja kristlust kui vabaduse toojat, aga ka juutide pühakirja sügavam mõte oli sarnane kristlusega: armasta Jumalat ja ligimest. Jeesus ütles: "Keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud mu Isa." (Jh 6:65) Juudid, kes ei mõistnud ega armastanud Jumalat juba enne Jeesust Vana Testamendi abil, ei võtnud ka Jeesust ja tema õpetust vastu.
Kui armastame Jumalat, armastame ka Tema lapsi e. kaasusklikke. Kui armastame mõnd inimest, tavaliselt ei saa me ka päris mööda vaadata tema lastest jt. lähedastest.

2 Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. 3 See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.

Tänapäeval tajutakse 'käsku' sageli millegi negatiivse, piirava, alandavana, aga Jumala käskimise eesmärk on meid õigele teele juhatada. Ka juudid näevad Toora käske pigem kaitsvate piiride määratlemisena kui piiranguna. Ühiskonnaski on teatud reeglid ja seadused, mis tagavad korra ja nõrgematele kaitse. Kasvõi liikluseeskirjad. Et eestlased neid vahel ignoreerivad, kas pole seegi vähese kasvatuse viga? Et pole lapsepõlvest peale õppinud teistega arvastama ja mõningatele vajalikele piirangutele alluma? Keegi uskmatu rootslane ütles, et sealse vaba, kõikelubava kasvatuse viljad on nüüd ühiskonnas näha - ja need pole sugugi meeldivad.
Võib ju mõelda: lapsed vajavad kasvatamist, aga täiskasvanud teavad juba ise, mis õige ja mis vale. Aga kui sünnime Jumala perekonda, kas teame piisavalt ka Tema juhtnööre, kui me pole Teda enne tundnud või tõsiselt võtnud? Ja kui ka teame, kas järgime neid alati ilma meeldetuletamiseta, kui oleme seni harjunud teisti mõtlema ja tegema?

Johannes kirjutab, et tema käsud ei ole rasked. Käsk pole raske, kui täidame seda hea meelega. Hea meelega saame täita, kui see sobib meie suhtumiste ja väärtussüsteemiga. Seega ei mõelda Jumala käskude täitmise all ainult välise käitumine muutmist, vaid sõna otseses mõtte 'meele parandust', s.t. mõtteviisi korrigeerimist. Nii saab teoks ka Jumala lubadus VT-s, et Messia tulles ta kirjutab oma käsud oma rahva südamesse.

4 Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma -- meie usk. 5 Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!

Kui usume, et Jeesus on Jumala Poeg, s.t. kolmainsuse teine isik - Jumal ja inimene, siis usume ta õpetust ja parandame selle põhjal oma mõtteviisi ja selle tulemusel ka teguviisi. Ja Tema annab selleks jõudu. Sellega võidame kurjuse mõju, mis on me ümber maailmas ja mis on meie endi sees.

Loe edasi